1-13-3342/90 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Vangla esitas 21.01.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.08.2013.a kohtuotsusega tunnistati Sergei Gavrilov süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 60 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 23.01.2013.a ja lõpp on 23.01.2017.a. Sergei Gavrilovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda, ta kannab karistust tapmiskatse eest. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Tee“, töötab ja käib regulaarselt kokkusaamistel lähedastega. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgseks elukohaks oleks XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergei Gavrilovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgne elukoht oleks XXX. Kriminaalhooldusametniku arvates on kõik nõuded täidetud elektroonilise valve teostamiseks. Väidetavalt on võimalik isikul tööle asuda firmadesse Kavor Motosport ja Cramo Estonia AS-s. Sergei Gavrilov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta ei toeta Sergei Gavrilovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 seab isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest – tapmiskatse eest. Sergei Gavrilov lõi kannatanut korduvalt noaga ning lõi ka elutähtsate organite piirkonda. Elu on aga tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st 16. Sergei Gavrilov on kandnud temale mõistetud niigi äärmiselt leebest karistusest vaid 2 aastat vangistust. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud isegi siis, kui ta käitub vangistuses eeskujulikult. Sergei Gavrilovi käitumine vangistuse ajal ei olnud päris eeskujulik, isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas ühiskonna üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ärakantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja vabaduses on tal olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Sergei Gavrilovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Gavrilovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, millest 2 on arhiveeritud. Sergei Gavrilov kannab karistust tapmiskatse eest. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Tee“, kus oli aktiivne osaleja, töötab vangla majandustöödel ja käib regulaarselt kokkusaamistel lähedastega. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vanglamaterjalide kohaselt oli Sergei Gavrilov viimased 25 aastat käitunud õiguskuulekalt, kuid see ei õigusta sooritatud kuritegu. Kinnipeetav pani kuriteo toime pigem puuduliku probleemilahendamise oskuse kui kriminaalse hoiaku tõttu. S. Gavrilov on üldiselt tasakaalukas, kuid negatiivsete emotsioonide kuhjumine võib vallandada temale endalegi ootamatu kontrollimatu vägivalla kasutamise. Sellist käitumist soodustab ka isiku introvertsus. Materjalide kohaselt isik ei tarvita alkoholi ning ka kuriteo toimepanemise ajal oli ta kaine. Kinnipeetav väidab olevat valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja ei pea neid liialt piiravaks. Viimase kuriteo puhul kinnipeetav tunnistab, et on püüdnud mitte vägivallatseda ega saa aru, kuidas see juhtus. Vabaduses ootab teda naine ja täisealised pojad. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga XXX. XXX OÜ poolt kohtule 02.02.2015.a esitatud garantiikirja kohaselt on Sergei Gavrilovil võimalik vabanemisjärgsel asuda tööle lukksepp-treialina. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 6 %, mis on madal näitaja. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15 %, mis on keskmine näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg (rohkem kui 2 aastat vangistust) on pannud S. Gavrilovi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav soovib oma vägivaldsuse ilminguid edaspidi ära hoida, kinnitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis „Tee“. Iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetav kohtumistel aktiivne. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Sergei Gavrilovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Sergei Gavrilovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Sergei Gavrilovil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Sergei Gavrilov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla.