Kohtulahend

kujunes 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. 1.1 Maakohus tunnistas R. Õiso KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi selles, et tema KarS § 199 lg 2 p-s 4 tähendatud isikuna: - tungis 05.03.2013 õhtul koos A.R. i ja R.Õ. ga Lääne-Virumaal Rakvere vallas Mädapea külas kuuri seina lõhkumise teel E-J.T. ule kuuluvasse kuuri ning varastas sealt traktori MTZ, registreerimismärgiga XXX , väärtusega 3000 eurot koos traktoris olnud erinevate tööriistadega koguväärtusega 110 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 3110 eurot; - koos R.Õ. , R.P.u ja A.K.ga varastas 13.05.2013 kella 01.00 kuni 02.00 vahel Rakveres Näituse 3 I.S.a õuest traktori tagasilla väärtusega 600 eurot, veoauto Scania kaks esivedru koguväärtusega 100 eurot, traktori esisilla tala väärtusega 25 eurot ning traktori kronsteini väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 735 eurot. KarS § 1572 järgi tunnistas maakohus R. Õiso süüdi selles, et tema 05.03.2013 kella 23.18 ajal varastatud traktori MTZ, registreerimismärgiga XXX , transportimisel, esitles ennast tõelise identiteeti varjamise ja varguse eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Lääne-Virumaal Rakvere vallas Pärnu - Rakvere - Sõmeru mnt 167. km-l patrullpolitseinik T.K.le oma venna R.Õ. na, esitades venna nime ja isikukoodi politseiametnikele ilma venna nõusolekuta, kahjustades sellega R.Õ. seadusega kaitstud õigusi ja huve - R.Õ. le määrati väärteootsusega nr 10220912636798 rahatrahv LS § 207 ja LKS § 661 lg 1 alusel ning R. Õisol lubati traktoriga edasi sõita. 1.2 R. Õisole karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ning arvestas kohtupraktikas juurdunud seisukohta, et karistus mõistetakse üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. 1.2.1 R. Õiso käitumises karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kuid leidis, et kergendava asjaoluna tuleb arvesse tema süü tunnistamine. Kohus asus seisukohale, et R. Õisot kui alaealisena teod toime pannud isikut saab mõjutada edasisele õiguskuulekale käitumisele ilma reaalset vangistust kohaldamata. Varasema, s.o Viru Maakohtu 30.05.2012 otsusega temale mõistetud ja algselt ühiskondliku töö tegemise kohustusega asendatud vangistus, mis hiljem täitmisele pöörati, on kantud. Seetõttu ei pea alaealisena teod toime pannud isikule obligatoorselt mõistma reaalset vangistust. 1.2.2 Kohus lähtus R. Õisole tingimisi vangistuse kohaldamisel karistusõiguslikust hinnangust, et alaealise poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus toimepanija isikul mitte aga tema teol ja selle raskusel. Samuti on alaealiste puhul esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid, kusjuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise uue kuriteo ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon. Arvestades tegude tehiolusid, isiku teopanust, süüd ja eelkõige asjaolu, et R. Õiso oli vargustele isa Rain Õiso poolt kaasa tõmmatud ja poleks iseseisvalt neid toime pannud, saab R. Õisot mõjutada hoidumast süütegusid sooritamast tingimusliku vangistusega, mõistes karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.

2.1 Esimest korda karistati R. Õisot 04.04.2011 kohtuotsusega, mil talle mõistetud 2 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Ajavahemikus augustist kuni novembrini 2011, st katseajal, pani R. Õiso toime 5 episoodi varavastaseid kuritegusid. 30.05.2012 mõisteti ta nende eest süüdi ja karistuseks määrati 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust varasemalt mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks saadi 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati see 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 2 toodud kohustust. Käesolevas kriminaalasjas arutatavad teod pani R. Õiso toime mais ja märtsis 2013, st üldkasuliku töö tegemise ajal. 01.07.2013 kohtumäärusega üldkasuliku töö kohaldamine tühistati ja R. Õisol kuulus ärakandmisele 3 kuud ja 7 päeva vangistust, kuna ta hoidus töö tegemisest kõrvale ning ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Eelnevaga on R. Õiso üles näidanud täielikku ükskõiksust talle seni mõistetud leebete karistuste osas. Ta ei ole neist mingeidki järeldusi teinud, vaid on toime pannud üha uusi ja uusi kuritegusid. Seetõttu ei ole R. Õiso järjekordne tingimisi vabastamine karistuse kandmisest õigustatud ning on vastuolus üldiste karistusprintsiipide ja kohtupraktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, vaidlustatud kohtuotsuse, apellatsiooni väidete ning esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus R. Õisole karistuse mõistmisel on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioon jääb täielikult tagajärjetuks. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

6.1 Hinnates maakohtu otsust vastavas osas selgub, et kohus on lähtealuseks võtnud seisukoha, mille kohaselt on alaealisena kuriteo toime pannud isikute puhul esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Märgitud eelduse pinnalt ning arvestades R. Õisole inkrimineeritavate kuritegude tehiolusid, süüdistatava teopanust, süüd ja eelkõige tema vargusele kaasa tõmbamist isa R.Õ. poolt, leidis maakohus, et R. Õisot on võimalik mõjutada hoiduma süütegude sooritamisest tingimusliku vangistusega. Prokurör esitatud apellatsioonis vaidleb maakohtule vastu ning viitab oma seisukoha põhjendamisel süüdistatava varasemale karistatusele ja temale praeguselt inkrimineeritavate kuritegude toimepanemisele temale määratud üldkasuliku töö tegemise perioodil. 6.2 Ringkonnakohus möönab, et mõningad R. Õiso isikut iseloomustavad asjaolud kallutavad mõistma tema karistust reaalsena. Apellatsioonis viidatakse täiesti asjakohaselt süüdistatava varasematele kuritegudele ning uute süütegude toimepanemisele katseajal. Sellisele tõdemusele vaatamata nõustub kriminaalkolleegium aga maakohtuga selles, et käesolevas kriminaalasjas saab rääkida erandlikest asjaoludest, mis tingivad R. Õisole mõistetud 7 kuu pikkuse vangistuse kohaldamise tingimisi. 6.3 Hinnates esmalt R. Õisole inkrimineeritavate kuritegude asjaolusid, on maakohus tuvastanud, et varguste toimepanemisel oli määrav roll R. Õiso isal R.Õ. l. Ringkonnakohus leiab, et kriminaaltoimiku materjalide, sh R. Õiso maakohtu istungil antud ütluste pinnalt, tuleb sellise seisukohaga ka nõustuda. R.Õ. oli kuritegude esmaseks initsiaatoriks ja kaasas nende realiseerimisse ka poja. Teiseks tuleb märkida, et kuritegude toimepanemise ajal oli süüdistatav veel alaealine, s.o 17aastane, ja isa mõju temale võis seega olla arvestatavaks teguriks varguste sooritamisel. 6.4 Nagu juba märgitud, tuleb süüdlase karistusest tingimisi vabastamisel arvesse võtta ja hinnata ka tema isikut, pöörates sealhulgas tähelepanu tema varasemale elukäigule. Käesolevas kohtukaasuses välistab prokurör R. Õiso karistuse tingimisi kohaldamata jätmise just süüdistatava isikust tulenevatel põhjustel, s.o tuginedes tema varasemale karistatusele ja kuritegude toimepanemisele üldkasuliku töö tegemise perioodil. 6.4.1 Ringkonnakohus prokuröri märgitut möönab. R. Õisot on kriminaalkorras karistatud varasemalt kahel korral: 04.04.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg 1 alusel jäeti tingimisi kohaldamata; 30.05.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, mille eest talle KarS § 65 lg 2 kohaldades mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 01.07.2013 määrusega pöörati R. Õiso ärakandmata karistusosa 3 kuud 7 päeva vangistust täitmisele ja karistusaega loeti alates 17.08.2013. 6.4.2 Kriminaalkolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod pani R. Õiso toime 05.03.2013 ja 13.05.2013, s.o küll üldkasuliku töö tegemise perioodil, aga enne, kui temale 30.05.2012 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja algselt üldkasuliku tööga asendatud vangistus täitmisele pöörati ja ta reaalset vanglakaristust kandma saadeti. Ringkonnakohus peab seda oluliseks, kuivõrd peale süüdistatava vanglast vabastamist puuduvad andmed tema kuritegeliku käitumise jätkumise kohta. Eelmärgitut tuleb arvestada positiivse nihkena eripreventiivses tähenduses. Kolleegium peab võimalikuks, et lühiajaliselt kantud vangistus mõjus R. Õisole oluliselt distsiplineerivamalt kui varasemad tingimisi kohaldatud karistused, kuivõrd nüüdseks on ta vahetult teada saanud ning kogenud seda, mida kujutab endast reaalne vanglakaristus ja milliste vabadusepiirangutega vangistus tegelikkuses seotud on. Kuivõrd R. Õisot ei ole 2013. aasta lõpus vanglast vabanemise järgselt olnud alust kahtlustada uutes kuritegudes ja maakohtu istungil kinnitas

ta soovi edaspidi õiguskuulekalt käituda, siis peab ka ringkonnakohus võimalikuks tema karistuse seekord veel tingimisi kohaldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.