Kohtulahend

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot,50 senti), -määratud kaitsjale v-adv Margus Viirale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 480,00 eurot (nelisada kaheksakümmend). KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Rait Õisol tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1012,50 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt kuu 30.kuupäevaks vähemalt 84,38 eurot, viimases kuus 84,32 eurot. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 15.12.2014. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 30.12.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 14.01.2015.a.

SÜÜDISTUS

Rait Õisot süüdistatakse selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna tungis 05.03.2013 õhtul koos A R ja R Õ xxxx külas kuuri seina lõhkumise teel E-J T kuuluvasse kuuri ning varastas sealt traktori xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 3000 eurot koos traktoris olnud erinevate tööriistadega koguväärtusega 110 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 3110 eurot. Veel süüdistatakse Rait Õisot selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos R Õ, R P ja A K varastas 13.05.2013 kella 01.00 kuni 02.00 vahel xxxx I S õuest traktori tagasilla väärtusega 600 eurot, veoauto xxxx kaks esivedru koguväärtusega 100 eurot, traktori esisilla tala väärtusega 25 eurot ning traktori kronsteini väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 735 eurot. Seega Rait Õiso KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud sissetungimisega ja isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rait Õisot süüdistatakse veel selles, et tema 05.03.2013 kella 23.18 ajal varastatud traktori xxxx registreerimismärgiga xxxx transportimisel, esitles ennast enda tõelise identiteeti varjamise ja varguse eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil xxxx mnt 167. km-l patrullpolitseinik Toomas Kivilole oma venna R Õ, esitades venna nime ja isikukoodi politseiametnikele ilma venna nõusolekuta, kahjustades sellega R Õ seadusega kaitstud õigusi ja huve - R Õ määrati väärteootsusega nr 10220912636798 rahatrahv LS § 207 ja LKS § 661 lg 1 alusel ja temal lubati traktoriga edasi sõita. Seega Rait Õiso, kasutades kuriteo varjamise eesmärgil teise isiku nõusolekuta teist isikut tuvastavaid isikuandmeid, millega lõi teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, kahjustades sealjuures teise isiku seadusega kaitstud õigusi ja huve, pani toime teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, s.o KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1) Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et Rait Õisole esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Rait Õiso on end talle esitatud kõigis süüdistuse episoodides süüdi tunnistanud. 2) Esitatud süüdistuse kahe esimese episoodi kohaselt on Rait Õisole inkrimineeritud vara vastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Rait Õiso poolt varguse toimepanemist 05.03.2013 koos A R ja R Õ kinnitavad kannatanu E-J T ütlused, mille kohaselt ta avastas märtsi kuu alguses kuurist traktori kadumise. Kuuri seinast olid lauad lahti võetud ja kuur oli tühi. Rääkis sellest õele, kes hakkas asju ajama. Üks naine tuli tema juurde ja väitis, et nad ostsid traktori ära ja see pole enam tema oma. Koos uurijaga käidi traktorit xxxx ära toomas. Magneeto ja üks aku oli puudu. Asjaolu, et traktor xxxx registreerimismärgiga xxxx kuulub kannatanule kinnitab liikluskindlustuse leping ja sõiduki registreerimistunnistus. Läbiotsimisprotokoll kinnitab, et I A elukohas xxxx avastati traktor xxxx ja I A andis traktori kannatanule välja. Seega on traktor xxxx registreerimismärgiga xxxx tagastatud E-J T. Kuriteo toimepanemist tõendavad lisaks eeltoodule süüdistatava Rait Õiso ütlused, mille kohaselt süüdistuses märgitud kuupäeval pidi tema isa R Õ T juurde jooma minema ja H V viis ta hommikul sinna, tema läks kaasa. Õhtul kell 22-23 paiku helistas talle A R ja küsis, kas viitsid traktoriga sõita. H V tuli talle järele ja A R ja R Õ olid seal. Rait Õiso istus rooli, küsis kuhu sõitma peab, sõideti I juurde. Sõites oli R Õ kabiini kõrval ja A R seisis taga raua peal. xxxx küsiti kellegi käest traktorile vett, H V tuli ka xxxx ja võttis A ja R auto peale. Tuli politsei ja pidas nad kinni. Ta esitles end politseile vennana- R Õ, kuna tal endal juhtimisõigust ei olnud. Talle vormistati kiirmenetluse otsus. Edasi sõideti xxxx, kus traktoril sai küte otsa. I ostis kütet ja traktor tõmmati käima. I küsis talt, mis ta tahab selle eest saada. Tema tahtis xxxx, aga sai xxxx. Paar päeva enne seda oli isa saanud I käest kuskil 100 eurot, kuna oli lubanud `` põkat ``müüa. Isa pidi xxxx kelleltki `` põka ``ära osta ja kallimalt I maha müüma. Võttis omaks, et kuna isa `` põkat ``ei saanud, siis tuli viimasel mõte T traktor ära varastada ning ta sai aru, et tegemist on traktori vargusega. Tunnistaja H V ütlused kinnitavad, et 05.03.2013 hommikul sõidutas tema R Õ, Rait Õiso ja E.-J. T alkoholi ja söögikraami ostma. Tunnistaja H V kinnitas Rait Õiso ütlusi 05.03.2013 õhtuse sündmuse osas. Tunnistaja Toomas Kivilo ütlustega koos fotodega on tõendatud, et 05.03.2013 kella 23.18 paiku sõitis talle xxxx mnt 167. km-l vastu sinist värvi ratastraktor, mille järgi sõitis sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ohutuled vilkumas. Traktorit juhtinud isik nimetas end R Õ. Kiirmenetluse otsusega nr 10220912636798 on tõendatud traktori varguse ja traktori kinnipidamise aeg, milleks oli 05.03.2013.kell 23.18. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.05.2014 otsusega nr 1-14-4075 on samas kuriteojuhtumis A R ja R Õ süüdi mõistetud. Neilt mõisteti kohtuotsusega välja kannatanu E-J T tsiviilkahju 311 krooni. Eeltoodud põhjendusel puudub antud kriminaalasjas tsiviilhagi. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et Rait Õiso on varem varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, et Rait Õisot KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna tungis 05.03.2013 õhtul koos A R ja R Õ xxxx külas kuuri seina lõhkumise teel E-J T kuuluvasse kuuri ning varastas sealt traktori xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 3000 eurot koos traktoris olnud erinevate tööriistadega koguväärtusega 110 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 3110 eurot.

3) Rait Õiso poolt varguse toimepanemist 13.05.2013 koos R Õ, R P ja A K kinnitavad kannatanu I S ütlused, mille kohaselt maikuu ühel hommikul helistas talle naaber T O ja teatas, et kannatanu traktori tagasild, mis enne oli plokkide peal tema krundil, oli naaberkrundil xxxx. Tagasilla küljes oli tross, mis oli kinnitatud hoovis oleva auto külge. Läks kohale ja nägi sama pilti. Nägi võõral krundil kuuris veel teisigi endale kuuluvaid asjukronsteine, vedrusid ja muid varuosi, mis olid enne olnud tema krundil plokkide peal. Läks majja toimunu kohta küsima, kuna keegi midagi selle kohta ei teadnud, läks politseisse. Traktori tagasilla, veoauto xxxx kaks esivedru, traktori esisilla tala, traktori kronstein on tagastatud I S. Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu ütlustega haakuvad kriminaalasjas muude kogutud tõenditega- sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et xxxx hoovil seisab sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, esisilla küljes köis, hoovil on koormakatte all traktori tagasild, kuuris on lehtvedrud. Tunnistaja T O ütlustega, kes elab xxxx ning ööl vastu esmaspäeva (13.05.2013) kuulis ta hoovis tugevat mütsatust ja auto mootori müra. Hommikul aknast välja vaadates nägi ta hoovil traktori tagasilda koos käigukastiga, mis oli kaetud sinise kilega. See oli veel eelmisel õhtul seisnud I. S hoovis vundamendiplokkidel. Kuriteo toimepanemist tõendavad lisaks eeltoodule süüdistatava Rait Õiso ütlused, kes tunnistab toimepandut, kinnitas, et käisid koos isa R Õ ja I A xxxx tänaval grillimas. R Õ käis naaberkrundil asuvat tagasilda vaatamas ja rääkis, et tahab selle Kuusakoskisse maha müüa. Õhtul kutsus isa teda uuesti autoga sinna. Tema sõitis sel ajal sõiduautoga xxxx, andis autovõtmed. Võttis omaks, et sai aru, et toimus vargus, aitas ka ise väiksemaid asju naaberkrundilt kuuri viia. Tunnistaja R P ütlused, kes kirjeldas enda, R Õ, Rait Õiso ja A K tegevusi varguse toimepanemisel. Tunnistaja M P ütlused, kes kinnitas, et 12.-13.05.2013 viibisid tema elukohas xxxx lisaks perele ka Rait Õiso, R Õ ja A K. 13.05.2013 hommikul ärkas tema üleaia naabrimehe kisa peale, kes päris Rait Õiso auto kohta. Tunnistaja S K ütlused, kes kinnitas, et Rain Õisol oli plaan vargus toime panna. R. P ja A. K osas on kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 2 alusel lõpetatud. R Õ osalus kuriteojuhtumis on lahendatud kokkuleppemenetluses 09.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsus nr 1-14-4075. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, Rait Õiso, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos R Õ, R P ja A K varastas 13.05.2013 kella 01.00 kuni 02.00 vahel xxxx I S õuest traktori tagasilla väärtusega 600 eurot, veoauto xxxx kaks esivedru koguväärtusega 100 eurot, traktori esisilla tala väärtusega 25 eurot ning traktori kronsteini väärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule vargusega varalist kahju kokku 735 eurot. Rait Õiso kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. 4) Esitatud süüdistuse kolmanda episoodi kohaselt on Rait Õisole inkrimineeritud poliitiliste ja kodanikuõiguste vastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Rait Õiso poolt teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise toimepanemine 05.03.2013 kella 23.18 on tõendatud Rait Õiso enda ütlustega, et varastatud traktorit xxxx edasi toimetades, pidas teda kinni politsei. Ta esitles end politseile vennana-R Õ, kuna tal endal juhtimisõigust ei olnud. Ta teadis, et vennal on juhtimisõigus. Ta ütles politseile venna nime ja sünniaja, juhiluba tal näidata ei olnud. Talle vormistati kiirmenetluse otsus. Venna nime ütles sellepärast, et tal lastaks traktoriga edasi sõita. Süüdistatava ütlustega haakuvad kriminaalasjas muude kogutud tõenditega- kiirmenetluse otsusega nr 10220912636798, mis kinnitab, kuriteo toimepanemise aega ja kohta. R Õ 20.03.2013 kaebusega Viru Maakohtule, mis kinnitab, et R Õ vaidlustas talle määratud kiirmenetluse otsuse. Viru Maakohtu

17.04.2013 otsusega nr 4-13-1360, millega on tõendatud R Õ identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Tunnistaja H V ütlustega, kes kuulis 05.03.2013 õhtul, et Rait Õiso end politseile vennana esitles. Tunnistaja Toomas Kivilo ütlustega koos fotodega, kes 05.03.2013 kell 23.18 paiku pidas xxxx mnt 167. km-l kinni sinist värvi ratastraktori, mille järgi sõitis sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ohutuled vilkumas. Traktorit juhtinud isik nimetas end R Õ, kes hiljem osutus Rait Õisoks. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, Rait Õiso pani 05.03.2013 toima KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5) KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Varguste tehioludest nähtuvalt pani Rait Õiso vargused toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Süüdistatava Rait Õiso ütlustega on tõendatud, et ta teadis, et kui isal ei õnnestunud xxxx `` põkat `` saada, mida I A müüa, siis oli ta nõus isa plaaniga T traktor ära varastada ja see I A müüa. H V ütlustega on tõendatud, et Rait ja R Õ rääkisid omavahel sellest, et traktori eest pidi Rait Õiso saama xxxx või xxxx. Seega oli Rait Õiso huvitatud varguse toimepanemisest. Teises varguse episoodis teadis Rait Õiso, et isa oli huvitatud tagasilla müümisest Kuusakoskisse ja ta läks selle plaaniga kaasa, tõi auto, mille abil tagasild plokkidelt maha tõmmata ja aitas asju kuuri vedada, seega sai ta aru, et paneb toime varguse. Kolmandas episoodis esitas Rait Õiso tahtlikult valeandmed, et varastatud traktor ostjale kohale viia. Seega on teod toime pandud otsese tahtlusega, Rait Õiso teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. 6) Kohus leiab, et Rait Õiso tegudes õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

7) KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 1572 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Rait Õiso tunnistas end toimepandud tegudes süüdi. Seega on tema käitumises karistust kergendav asjaolu-süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et Rait Õisot, kui alaealisena teod toime pannud isikut, saab mõjutada edasisele õiguskuulekale käitumisele ilma reaalset vangistust kohaldamata. Rait Õisot karistati 30.05.2012 KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades 6 kuulise vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati 360 tunni ÜKT-ga tähtajaga 18 kuud. 01.07.2013 pöörati ärakandmata karistus 3 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.08.2013. Karistus on kantud.

Kohus leiab, et kuna Rait Õiso on varasema kohtulahendiga mõistetud karistuse ära kandnud, siis ei pea obligatoorselt alaealisena teod toime pannud isikule mõista reaalse vangistuse. Kohus lähtub isikule tingimisi vangistuse kohaldamisel karistusõiguslikust hinnangust, et alaealise poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus toimepanija isikul mitte aga tema poolt toimepandud teol ja selle raskusel. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid, seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järele aitamine ning integratsioon. Kohus leiab, et arvestades tegude tehiolusid, isiku teopanust ja süüd- eelkõige asjaolu, et Rait Õiso oli vargustele isa Rain Õiso poolt kaasa tõmmatud ja poleks iseseisvalt vargusi toime pannud, saab Rait Õisot mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega, mõistes karistuse sanktsiooni alla keskmist määra.

MENETLUSKULUD

8) KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb välja mõista Rait Õisolt menetluskulu riigituludesse sundraha 532,50 eurot ja määratud kaitsjale v-adv Margus Viirale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 480,00 eurot.. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Rait Õisol tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1012,50 eurot ositi aasta jooksul. Rait Õiso peab tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt kuu 30.kuupäevaks vähemalt 84,38 eurot, viimases kuus 84,32 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.