Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-14-5169 episoodid) ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistati J.V süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (pärast 15.08.2012 Pärnu Maakohtu kohtuotsust toimepandud episood) ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, liideti mõistetud karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks neli kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele (so 4 kuud vangistusele) käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus (sh 15.08.2012 Pärnu maakohtu kohtuotsusega) 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka kinnipidamise aeg alates 10.02.2013 kuni 11.02.2013 ja alates 13.05.2013 kuni 14.05.2013, kokku 4 päeva, millise tähtaja võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti ärakandmisele kaks aastat ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates J.V kinnipidamiskohta karistuse kandmisele saabumisest. Kohtuotsus on jõustunud. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 15.08.2012 kohtuotsusega nr 1-12-7755 tunnistati J.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 2 aastat. Kohtuotsus on jõustunud. Kriminaalasjas nr 1-14-5169 on J.V tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid. Samas KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus. KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr ei ole muutunud. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et J.V on eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa J.V-le (J.V) mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. Kriminaalasjas nr 1-13-9820 on J.V tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 213 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 25 lg 2 - § 200 lg 1 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 suhtes on kirjutatud ülalpool ning puudub vajadus seda korrata. J.V on tunnistatud süüdi KarS § 213 lg 1 järgi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, so KarS § 213 lg 1 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati KarS § 213 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. J.V on tunnistatud süüdi KarS § 200 lg 1 järgi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, so KarS § 200 lg 1 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati KarS § 200 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. J.V on tunnistatud süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi selles, et tema varem sissetungimise

1-14-5169 toime pannud isikuna 12.05.2013 kella 22.30 paiku tungis ukselukkude lõhkumise teel xxx esimese trepikoja keldrisse, kus tungis ukselukkude lõhkumise teel E M kuulvasse keldriboksi. KarS § 266 kehtiv redaktsioon on järgmine: KarS § 266 lg 1 valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 266 lg 2 järgi sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 266 lg 3 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. KarS § 266 lg 4 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Seega J.V (J.V) teod kuuluvad kvalifitseerimisele KarS § 266 lg 1 järgi, mis ei ole enam kuritegu, vaid väärtegu. Arvestades seda, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.03.2014 kohtuotsusega J.V-le (J.V) mõisteti liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ei ole alust karistuse vähendamiseks. Kriminaalasjas nr 1-12-7755 on J.V tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 suhtes on kirjutatud ülalpool ning puudub vajadus seda korrata. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada J.V-le (J.V) kriminaalasjas nr 1-14-5169 mõistetud karistust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.