Kohtulahend

1 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.07.2004.a ja lõpeb 19.07.2018.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.01.2015.a. 31.12.2014.a edastas vangla kohtule materjalid Mait Kalda ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Mait Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt. Ei kantud karistuse pikkus, mis ei vasta toimepandud kuritegude tegelikule ohtlikkusele ja raskusele, ega isiku hoiakud ei anna alust kriminaalhoolduse edukale kulgemisele. Prokurör on seisukohal, et isikut, kes on süüdi mõistetud inimese tapmises kriminaalasjas kirjeldatud asjaoludel, ei ole reeglina võimalik vabastada ennetähtaegselt, kui tal on jäänud mõistetud liitkaristusest kanda üle kolme ja poole aasta vangistust. Mait Kalda avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on vangistuses endaga tegelenud, läbinud kõik võimalikud programmid, osalenud AA grupi töös. Ta on teadvustanud, et alkoholist tuleb keelduda ja kriminaalkorras karistatud inimestega ei suhtle. Vabaduses toetavaks isikuks on ema, vabanemise järgselt loodab koheselt ka tööd saada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mait Kalda temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Mait Kaldal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Mait Kalda tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mait Kalda on tunnistanud, et enne vangistust oli tal probleem alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholi tarbis ta ka mitu päeva järjest ning see põhjustas kontrollimatut käitumist, samuti vägivalda. Vabanemisjärgselt soovib ta alkoholitarbimist piirata, sõltuvust tunnistab. Vangistuse jooksul on Mait Kalda läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening, Õige Hetk. Samuti on kinnipeetav osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis. Lisaks eelnevale lõpetas puidupingitöölise eriala Tartu kutsehariduskeskuses ning on vangistuse jooksul korduvalt osalenud vangla tööhõives majandustöödel. Vabanemise järgselt on Mait Kaldal olemas elukoht ning ema toetus. Vaatamata eelpool toodud positiivsetele asjaoludele, ei ole Mait Kalda ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal siiski põhjendatud. On küll positiivne, et süüdimõistetu on vanglas tegelenud kuriteoriskide maandamisega ja säilitanud tööharjumuse, kuid need ei kaalu üles Mait Kalda poolt

2 (3)

toimepandud kuriteo asjaolusid – tegemist oli julmal viisil toimepandud mõrvaga, mis on raskemaid kuritegusid, mille eest on seadusandja näinud ette karistusena kuni eluaegse vangistuse. Mait Kalda on talle mõistetud 14-aastasest vangistusest käesolevaks ajaks ära kandnud enam kui 10 aastat, kuid kandmata karistus on ligi 3 aastat 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja iseloomule ning Mait Kalda vabastamine käesoleval ajal riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Mait Kaldat on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras korduvalt karistatud, käesoleval ajal on üks karistus kehtiv. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt välja tooduga, et raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt ligi kolm ja pool aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Mait Kalda tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.