Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2015, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-518
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
Z.I süüdistatuna KarS § 329 järgi
Süüdistatav
Z.I, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx. Kriminaalkorras karistatud 1.korral: Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.07.2014 otsus KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 7 kuud katseajaga 3 aastat, lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks. Kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Z.I KarS § 329 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära (päevamäär 20,70 €) ulatuses, s.o. summas 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot. Juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda rahaline karistus summas 621,00 eurot ära osade kaupa, makstes alates märtsist 2015 igakuuliselt vähemalt 51,75 (viiskümmend üks eurot 75 senti) eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 28.veebruar 2016. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400001750 ning selgitus: nimi, nr 1-15-518 rahaline karistus.
KrMS § 175 lg 1 p –de 4, 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Z.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot ja sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 609,00 (kuussada üheksa) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700009135 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 518 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 50,75 eurot. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Z.I, olles 17.07.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 424 alusel karistatud tingimisi vangistusega 7 kuud katseajaga 3 aastat ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks, juhtis 23.11.2014 kella 12.04 ajal xxxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. II Süüdistuste sisu Z.I süüdistatakse selles, et tema, olles 17.07.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt karistatud KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 7 kuud katseajaga 3 aastat ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks, juhtis 23.11.2014 kella 12.04 ajal xxxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seega Z.I, juhtides mootorsõidukit, täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidudes, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule ettepaneku KrMS § 252 lg 1 p 5 alusel tunnistada Z.I süüdi KarS § 329 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära (päevamäär 20,70 €) ulatuses, s.o. summas 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul tasudes igakuiselt vähemalt 51,75 (viiskümmend üks eurot 75 senti) eurot.
IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Z.I süüdistuses KarS § 329 järgi saabusid kohtusse 22.01.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 22.01.2015. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kaitsja taotles arvestades süüdistatava varalist seisundit menetluskulude ositi tasumist. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud tunnistaja Tanel Liivi ütlustega, et 23.11.2014 kella 12.04 ajal pidas tema koos Veiko Oskiniga patrullis olles kinni xxxx tee neljandal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Isik kõrvaldati sõiduki juhtmiselt. Z.I ütluste ja Viru Maakohtu 17.07.2014 otsusega on tõendatud, et Z.I on karistatud KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 7 kuud katseajaga 3 aastat ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. Z.I tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Z.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Z.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaalmenetluses on Z.I kaitsjaks määratud vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, kes on osutanud õigusabi 24,00 euro ulatuses. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad Z.I-lt väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab süüdistatava varalist seisundit arvestades tasuda tal menetluskulud ositi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.