Kohtulahend

viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Juri Seppale käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Juri Seppa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Vabastada süüdimõistetu Juri Sepp karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Juri Kramskoi (uus nimi Sepp alates 27.12.2013.a) on Narva Linnakohtu 11.11.2002. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-720 süüdi tunnistatud KrK § 101 p 3, 5, 7 järgi ja karistuseks mõistetud vangistus 15 aastat. Viru Ringkonnakohus jättis oma 09.01.2003. a otsusega Narva Linnakohtu 11.11.2002. a otsuse Juri Kramskoi suhtes muutmata ja tema apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 13.01.2003.a Ringkonnakohtu otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.04.2002.a ja lõpeb 03.04.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 19.11.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Juri Seppa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör avaldas, et Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Juri Sepa suhtes on üldjoontes pigem positiivne, (osalenud sotsiaalprogrammides, osaleb vangla tööhõives), kuid ta asub siiski seisukohale, et eriti toimepandud kuriteo iseloom ning Juri Seppa isikuomadused ja -hoiakud ning valitsev suur oht ühiskonnas jätkuvalt uue kuriteo (vägivallakuriteo) toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Juri Seppa ennetähtaegset vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla (elukohas on küll olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks). Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes, ei toeta prokurör Juri Sepa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juri Sepp avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav avaldas, et saab elama asuda onu juurde Narva linnas, kas korterisse, kus onu ise elab või vajadusel teise onule kuuluvasse korterisse. Ta on uurinud võimalusi ka tööd leida, pöördunud selleks töötukassasse ja

2 (4)

helistanud sealt saadud võimalikele tööandjatele. Juri Sepp avaldas, et on valmis igasugust tööd tegema. Vanglas on ta viimased 4 aastat osalenud programmides, omandanud riigikeele B2 tasemel ja töötanud ning tasunud kõik nõuded. Rikkumisi ei ole olnud ja kinnipeetav püüab teha kõik, et muutuda lõplikult. Ta kinnitab, et saab aru toime pandud kuriteo raskusest ja tänaseks on ka mõistnud, miks see kuritegu toimus. Ta on teadvustanud, kuidas edasi elada, et kuritegusid ei toimuks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Sepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Juri Sepal on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Juri Seppa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Sepp on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Juri Sepp pani toime raske I astme kuriteo, s.o raskendavail asjaoludel kahe isiku tahtliku tapmise. Tartu Vangla saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetav karistuse kandmise ajal osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja õppetöös. Ajavahemikul 2006.a kuni 2008.a on ta kolmel korral alustanud keskhariduse omandamist, kuid õpingud on jäänud lõpetamata. Aastal 2007, alustas kutsehariduse omandamist elektriku erialal, mis jäi samuti lõpetamata. Aastal 2008 läbis Juri Sepp riigikeele kursused algajatele ja 2009.a osales sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele “12 Sammu Sinu valik“. Edasi omandas ta riigikeele A2, B1 ja B2 tasemel ning osales sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Alates 2010.a osaleb tööhõives majandustöölisena, praegu töötab kingsepana. Tartu Vangla 15.10.2014.a andmetel tasumata nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 1130 eurot. Kuigi vangistuse ajal on Juri Seppa distsipliinaarkorras karistatud kokku 28 korral, on need kõik kustunud. Viimane karistus on talle määratud 05.04.2011.a, s.o peaaegu 4 aastat tagasi, edasiselt on olnud käitumine vanglas kehtestatud normidele vastav. Vabanemise järgselt on Juri Sepal võimalus asuda elama Narva linnas onule kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja hinnangul on korter sobiv ja seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht küll puudub, kuid Juri Sepp on võtnud ühendust töötukassaga ja suhelnud ka võimalike tulevaste tööandjatega. Esialgseks toimetulekuks on kogutud vahendeid ka vabanemisfondi. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Juri Sepa tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Juri Sepale mõistetud 15-aastasest vangistusest on käesolevaks ajaks kantud ligi 13 aastat ja ülejäänud karistusajaks tema käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Juri Sepp kannab karistust esmakordselt ja tema käitumine vangistuses annab kinnitust selle kohta, et ta on muutunud ning ka edasiselt motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on analüüsinud enda praeguse ja varasema käitumise erisust, käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsele käitumisele, märgata on positiivseid muutusi nii käitumises kui ka mõtlemises. Juri Sepp on motiveeritud tegema kõik endast oleneva isiklikus täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Vangla materjalidest ja ka kohtuistungil antud

3 (4)

selgitustest nähtuvalt suudab ta planeerida oma tegevusi ning tal on realistlik plaan toimetulekuks vabanemise järel ning ta on selleks ka reaalseid samme astunud. Pika vangistuse jooksul on tal säilinud tööharjumus osaledes vangla tööhõives. Arvestades pikka vangistusaega on kriminaalhoolduse näol olemas oluline tugi süüdimõistetu kohandumisel igapäevase eluga ühiskonnas. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Juri Seppale määrata katseaeg kuni 03.04.2017.a. Kohus peab põhjendatuks allutada Juri Sepp KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 24 kuuks alates vabanemisest. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Juri Seppale käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek ja et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata Juri Sepale KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.