Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

J.Z suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista J.Z-ilt XXX kasuks 200 eurot. KrMS § 180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasu 72 eurot ja ekspertiisi tasu 114,00 eurot –riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: J.Z-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 31.12.2012 а kella 14.30-st kuni 01.01.2013 а. 17.30-ni, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, akna lõhkumise teel tungis majja aadressil XXXja varastas XXXkuuluvat vara: • tahvelarvuti Samsung Galaxi TAB 10.1.2 P5100 maksumusega 400,00 eurot, • sülearvuti Latitude E6420 maksumusega 800,00 eurot ja tungis maja garaaži aadressil XXXja varastas XXXkuuluvat vara: • mootorsae Husqvarna 436 maksumusega 569,00 eurot, • M18 akutrelli C 18 DD 2X1,5 AH maksumusega 299,00 eurot, • M14 akutrelli C14DD-43X 2*3AH+1*1,5AH AKUD maksumusega 390,00 eurot, • löökkruvikeeraja Milwaukee C18 ID maksumusega 490,00 eurot, • löökitrelli PD2E 24 RST 1200W 2-KIIRUST maksumusega 415,00 eurot ja • lihvimisaparaadi Flex Lihvija WST 700 VV maksumusega 948,00 eurot, kokku XXXvara summas 4311,00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani J.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, olles isik, kes on varem pannud toime vargusi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu XXX tekitatud vargusega moraalset ja varalist kahju. Varguse ja lõhkumisega tekitatud varalisest kahjust summas 5821,20 eurot hüvitas Ergo Kindlustus 5621,20 eurot. Tsiviilhagi esitas kannatanu XXX summas 200 eurot, mis on kindlustuse omavastutus. Karistuse liik ja määr:

-2-

Süüdistatav J.Z, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus J.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2p.4,8 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o. 6 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega s.o. 08.08.2013.a Harju Maakohtu otsusega määratud 8 kuu 21 päeva vangistusega ning lõplikuks karistuseks lugeda 8 kuud 21 päeva vangistust. Määratud karistus lugeda kantuks. Kohtuistungil jäi süüdistatav J.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2p.4,8 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Arvestades J.Z varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Süüdistatava igakuine sissetulek on invaliidsuspension 115 eurot. Eeltoodut arvestades jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud, s.o. kaitsjatasu 72 eurot ja ekspertiisi tasu 114,00 eurot riigi kanda. Kuivõrd J.Z-ilt on juba varasema kohtuotsusega välja mõistetud sundraha II astme kuritegude eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11).

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.