Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2015.a.
Kohtuasja number
1-13-7640
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.T, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.06.2014 ja lõpp 09.04.2015
Jätta V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.T-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 09.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.12.2013 kohtuotsusega tunnistati V.T süüdi KarS § 329 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 6 kuud vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. karistuse algust arvestati karistuse kandmisele ilmumise päevast. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Käeolev karistus mõistetud karistuse kandmisest
kõrvalehoidmise eest – juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Viimasel korral ei olnud enam alkoholijoobes, seega on kuriteod muutunud vähem ühiskonnaohtlikumaks. Kõik varasemad kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Soodusteguriks võib lugeda alkoholi. Viimasel korral ka ükskõiksust temale seatud piirangute suhtes. Tulenevalt sellest, et kinnipeetaval on alla aastane karistus, ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav elas enne vangistust vanematega. Vabanemisel soovib elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist 3-toalise kõigu mugavustega korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Isik soovib ennast erialaselt täiendada. Haridusse suhtub positiivselt. Riigikeelsest kõnest saab aru, kuid ei ole ise võimeline kõnelema. Väidetavalt töötas enne vangistust ametlikult xxxx ehitajana 2 kuud. Enne seda töötas enamasti mitteametlikult juhutöödel. Majanduslikult tuli väidetavalt toime. Vajadusel toetavad kinnipeetavat vanemad. Peale vabanemist on talle garanteeritud töökoht. TÄITIS ́e andmetel on kinnipeetaval hulgaliselt tasumata täitenõudeid, kinnipeetav ise loodab, et need kustutatakse, maksmisest huvitatud ei ole. Lähedastest suhtleb vanematega, elukaaslase ja lastega. Kinnipeetaval on kaks alaealist last, kes ei elanud enne vangistust temaga koos. Samas väidab, et elukaaslasega suhtlemisel probleeme ei ole. Arvestades kinnipeetava poolt sooritatud kuritegusid on tegemist riskivat ja hoolimatut elustiili elava isikuga. Isikut on karistatud 3-l korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viimane kord sõitis autoga ilma kehtiva juhtimisõiguseta. Väidetavalt enam alkoholiga probleeme ei ole, on teinud enda jaoks piisavad järeldused. Kõik varasemad kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kõige esimene kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, sealjuures kasutati vägivalda. Ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 48%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 30%. Viru Vangla toetab V.T tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Prokuratuuri seisukoht. 19.01.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V.T varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral peamiselt liikluskuritegude toimepanemise eest. Vanglas ei ole kinnipeetav karistuse kandmisel korralikult käitunud, millest annavad tunnistust kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna M. V.T kannab liitkaristust liikluskuriteo ja karistuse täitmise vastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ja/ või sellega sõitmine ilma kehtiva juhtimisõiguseta
ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ärakandmises. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Ta ei suutnud pärast eelnimetatudk ohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemad karistused ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine ei ole V.T-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul V.T puhul on 48%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung. 20.01.2015 toimunud videokohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et distsiplinaarkaristused on tulnud suitsude pärast. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sh korduvalt joobes juhtimise eest. Samalaadsete tegude korduv toimepanemine näitab kohtu hinnangul, et isik ei tee saadud karistustest vajalikke järeldusi ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Isik on olnud varasemalt kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid kohustusi täita ega katseaega edukalt läbida. Isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et vabaduses võib isik jätkata alkoholi tarvitamist ja panna selle mõjul toime uusi kuritegusid. Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30-48% ning kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.T puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu V.T vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.