Kohtulahend

1-13-6736 Viru Maakohtu 24.07.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6736 tunnistati U.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja teda karistati 1 aasta 6- kuulise vangistusega. Karistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et U.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täitab käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.05.2013 karistusaja hulka. Viru Maakohtu 24.07.2013 kohtuotsus jõustus 09.08.2013. 26.03.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.L-i suhtes. KarS § 74 lg 4 alusel tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata U.L-ile täiendav kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2014 määrusega määrati U.L-ile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus - osaleda katseaja jooksul sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtumäärus jõustus 25.04.2013. 20.05.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.L-i suhtes. KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata U.L-ile täiendav kohustus läbida alkoholisõltuvuse ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.05.2014 kohtumäärusega määrati U.L-ile KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel täiendav kohustus – läbida alkoholisõltuvuse ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. 08.07.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.L-i suhtes ettepanekuga pöörata U.L-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.08.2014 kohtumäärusega pöörati täitmisele U.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.07.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6736 mõistetud karistus – 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 29.08.2014 kohtumäärus jõustus 28.10.2014. 07.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks U.L-i suhtes. U.L kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 28.07.2014 ja lõpp 24.01.2016.

Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik

1-13-6736 määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-6736 mõisteti U.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut mõisteti karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et U.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Katseaja tingimuste rikkumise tõttu pöörati nimetatud vangistus täitmisele. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid. Samas KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (so lg 2 p 7,9), mille alusel U.L süüdi mõisteti, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et U.L on eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa U.L-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada U.L-ile kriminaalasjas nr 1-13-6736 mõistetud karistust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.