lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9941/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9941/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
939
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9941/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-9941

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Meelika Aava, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus O.B (O.B) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses lahendamise kirjalik menetlus

Kriminaalasja viis Apellatsiooni esitaja

Teised apellatsioonimenetluse pooled

süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra prokurör Katrin Tron, süüdistatav O.B

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus O.B KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 4. veebruaril 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsusega lühimenetluses tunnistati O.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 480 eurot. Mõistetavat karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.06.2014 - 11.06.2014 (2 päeva) karistusaja hulka ja kandmata karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 300,80 eurot. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

O.B-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 1 euro ja kaitsjatasu 48 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2.O.B tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem (15.12.2013 ja 07.06.2014) toime pannud vargusi, uuesti 10.06.2014 kella 14.00 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil K AS-ile kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXX XXXXXX X ühe pudeli Saaremaa viina maksumusega 8.90 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga.
3.Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja, kes palub otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks. Apellant leiab, et O.B-le inkrimineeritav tegu ei vasta KarS § 199 lg 2 p 9 süüteokoosseisu tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 9 puhul eeldab seadus korduvaid üle 64 euro suuruseid vargusi. Käesoleval juhul jääb vara väärtus alla 64 euro ja selline vargus tuleb kvalifitseerida väärteona KarS § 218 järgi. Seadusandja ei ütle kordade arvu, vaid annab tunnusena lõputa arvu sellelaadilisi tegevusi. Seega on tegemist väärteo katsega.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 26. jaanuarini 2015. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja kaitsja apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
6.Kohtukolleegium leiab esiteks, et apellatsioonis esitatu pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta O.B talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsioonis korratakse samu seisukohti, mida kaitsja esitas juba maakohtu istungil.
7.Apellatsioonis nagu maakohtu istungilgi, on süüdistatava kaitsja leidnud, et prokuratuur on O.B-le süüdistust esitades eksinud ja tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd vara väärtus on 8,90 eurot. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et tegemist on korduva vargusega. O.B-le on esitatud süüdistus süstemaatilises varguses. Varguse süstemaatilisus on iseseisev kvalifitseeriv tunnus. Kuigi süstemaatilisus eeldab mitut – kohtupraktika kohaselt vähemalt kolme – varavastast süütegu, ei ole tegemist lihtsalt korduvuse erijuhtumiga. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. Kohtupraktika kohaselt aitab seda tuvastada nt see, et tegudevaheline ajavahemik on suhteliselt väike (nt mitte üle aasta). Eeltoodut on oma lahendites korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt nr 3-1-1-87-08 p 10 ja nr 3-1-1-66-13). Puudub vaidlus selles, et O.B pani vähem kui ühe aasta jooksul - 15.12.2013, 07.06.2014 ja 10.06.2014 - toime 3 varavastast süütegu,

2(3)

nendest viimase katseajal. Asjaolu, et nii varasematel juhtudel kui käesoleval juhul on süütegu pandud toime väheväärtusliku asja vastu, ei tähenda aga seda, et O.B tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Nimetatud säte näeb ette, et varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu on väärtegu, välja arvatud samas sättes loetletud juhtumid. Muuhulgas nimetab KarS § 218 lg 1 juhtumina, millal ei ole süütegu väheväärtusliku asja vastu väärtegu, süstemaatilist vargust. Seega on süstemaatilise vargusega tegemist ka juhul, kui vähemalt kolmel korral suhteliselt lühikeste ajavahemike vältel pannakse toime väheväärtuslike asjade vargused. Asjakohatu on kaitsja väide, et korduv väheväärtusliku asja vargus tuleb alati kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd korduvus ja süstemaatilisus on iseseisvad varguse kvalifitseerivad tunnused.

8.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus O.B süüditunnistamises KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola

Meelika Aava

Sten Lind

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.