Tatiana Guseynova süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. mai 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Ringkonnaprokurör Günter Koovit
Prokurör
Günter Koovit Tatiana Guseynova
Süüdistatav
Kaitsja
isikukood XXX; elukoht XXX; pensionär; varasem karistatus puudub. advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 30. mai 2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata. Muuta üksnes maakohtu otsuse põhiosa, jättes välja otsuses toodud põhjendused Tatiana Guseynova õigeksmõistmises ning asendada need käesolevas lahendis toodud põhistustega.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 2. veebruaril 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 3. veebruarist 2015. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 3. veebruarist 2015. Esitatud süüdistus
1.Tatiana Guseynova anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et tema ajavahemikul 17.10.2008 - 06.04.2009 sai enda valdusesse L.K. iga sõlmitud maaklerilepingu alusel korraldatud korteriomandi vahetustehingutes makstud kompensatsiooni summad kokku 29 718,92 eurot. T. Guseynova pööras saadud summa enda ja kolmandate isikute (F.G. , OÜ XXX ja OÜ XXX ) kasuks, olles teadlik või piisava hoolsuse korral olles pidanud olema teadlik kolmandate isikute varalisest seisust, et saadud summasid ei ole võimalik tagasi maksta. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 30. mai 2014 otsusega mõisteti T. Guseynova süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi õigeks. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis maakohus järeldusele, et T. Guseynova süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei leidnud tõendamist.
2.1.Küll on maakohtu hinnangul tõendatud, et OÜ XXX ning OÜ XXX said T. Guseynova kaudu süüdistuses märgitud ajavahemikul ja viisil kannatanu L.K. ilt raha süüdistuses märgitud ulatuses ning ei tagastanud antud raha kannatanule, st T. Guseynova tegevuses ilmneb KarS § 201 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg. Kannatanu L.K. andis üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas ta kandis raha T. Guseynova firmade arveldusarvetele. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatute väljatrükid; 4. märtsil 2009 koostatud kokkuleppe hüpeteegi lõpetamise kohta; korteriomandite vahetusleping; hüpoteegi seadmise leping; asjaõigusleping; kinnistamisavaldused; korteriomandite vahetusleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (koostanud 27. märtsil 2009 Narva notar Tatjana Boitsova), vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga. Nendest dokumentidest nähtub, kuidas toimusid süüdistuses nimetatud korterivahetused ning raha ülekandmine T. Guseynova firmade ning tema poja F.G. i arveldusarvetele. Ka T. Guseynova ei eita, et tema firmad said L.K. ilt raha ning antud raha pöörati süüdistatava firmade kasuks, sh kanti tema poja F.G. i arveldusarvele.
2.2.Samas asus kohus seisukohale, et T. Guseynova tegevuses puudub temale inkrimineeritud kuriteokoosseisu subjektiivne külg ehk tahtlus. T. Guseynova ei tunnistanud, et tal oleks olnud tahtlus kannatanu raha omastamiseks. Ta väitis, et L.K. kandis tema firmade arveldusarvetele raha vabatahtlikult, omavahelise kokkuleppe kohaselt. Süüdistatav aga ei saanud kannatanule raha tagastada seoses kinnisvaraturu järsu langusega. Kohus leidis, et T. Guseynova on teinud kõik selleks, et tagastada kannatanule raha, kuid ei saanud seda teha, sest korterite hinnad olid ootamatult langenud. Samuti oli maakohus arvamusel, et süüdistatava väited ei ole prokuratuuri tõenditega ümber lükatud. Kannatanu, F.G. i ja süüdistatava ütlustest ning dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et L.K. kandis raha T. Guseynova firmadele omal soovil, mida kinnitas ka notari juureolekul. Esimese astme kohus tugines ka Pindi Kinnisvara poolt tehtud kinnisvaraturu ülevaatele 2007-2009 aastate kohta, kust nähtub, et korterite hinnad aastatel 2008-2009 langesid kuni 40-60%. Seetõttu ei olnud ka korteri aadressil Joala 11-51 müügist saadud raha piisav võla katmiseks.
Esitatud apellatsioon
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Günter Koovit, kes palub tühistada 30.05.2014 otsus T. Guseynova õigeksmõistmises ning teha uus otsus, millega tunnistada T. Guseynova süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 alusel ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta see karistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui T. Guseynova ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ka palub prokurör T. Guseynovalt välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagi summas 21 320,61 eurot L.K. i kasuks.
3.1.Apellant nõustub kohtuga, et T. Guseynova tegevuses esinevad temale inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Kannatanu, süüdistatava ning tunnistaja F.G. i ütlustest nähtub, et L.K. ile kuuluvate korteritega tehtavaid tehinguid korraldas süüdistatav, st tema leidis vahetatava korteri ja pidas lepingu osapooltega läbirääkimisi vahetustehingu tingimuste üle. Samuti nähtub nimetatud tõenditest, et T. Guseynova korraldas OÜ XXX ja OÜ XXX igapäevategevust, sh otsustas nimetatud äriühingute arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite kasutamise üle. Kuigi ülekandeid tegi füüsiliselt F.G. , nähtub nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlustest, et ülekanded toimusid süüdistatava teadmisel ja korraldusel.
3.2.Prokuröri hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selles, et T. Guseynova sai L.K. ilt enda valdusesse 465 000 krooni (29 718,92 eurot).
3.1.1.Kannatanu ütluste ja kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt soovis L.K. 2008. aasta juulis vahetada enda Narvas XXX asuva neljatoalise korteri rahalise kompensatsiooni eest väiksema korteri vastu. OÜ XXX pakkus korterite vahetamiseks vahendusteenust 958,67 euro (15 000 krooni) suuruse tasu eest ning 21.07.2008 sõlmis L.K. maaklerileping OÜ-ga XXX, mida esindas T. Guseynova. Nimetatud lepingu kohaselt soovis kannatanu vahetada endale kuuluva neljatoalise korteri kahetoalise korteri vastu ning saada kompensatsiooniks 600 000 krooni. Kannatanu tasus ka OÜ-le XXX vahendusteenuse eest 15 000 krooni. T. Guseynova vahendusel toimus 17.10.2008 korterite vahetustehing, millega vahetati XXX korter 2-toalise korteri vastu aadressil Narva XXX ning sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt tasuti kannatanule 350 000 krooni. Raha kanti kannatanu ja süüdistatava vahelise kokkuleppe kohaselt OÜ XXX arveldusarvele.
3.1.2.04.03.2009 vahetas kannatanu Narvas aadressil XXX asuva korteri T. Guseynova vahendusel Narvas aadressil XXX asuva korteri vastu. Mõlema korteri väärtuseks hinnati 540 000 krooni ja seetõttu kompensatsiooni ega lisatasu selle lepingu alusel ei tasutud.
3.1.3.27.03.2009 vahetas L.K. XXX korteri, mille väärtuseks hindasid lepingu osapooled 540 000 krooni, süüdistatava vahendusel Narvas aadressil XXX asuva korteri vastu, mille väärtuseks hindasid lepingu osapooled 425 000 krooni. Selle lepingu kohaselt oli osa kompensatsioonist, s.o 115 000 kroonist 50 000 krooni, tasutud juba varem OÜ XXX arveldusarvele ning ülejäänud summa, s.o 65 000 krooni, tasuti kannatanu arvele. Selle 65 000 krooni kandis kannatanu hiljem süüdistatava veenmise tulemusena samuti OÜ XXX arveldusarvele.
3.2.27.03.2009 sõlmiti L.K. i ja OÜ XXX vahel kokkulepe võlasumma tasumiseks, milles OÜ XXX tunnistas enda võlga kannatanu ees 500 000 krooni suuruses summas. Selle lepinguga tagatiseks saadud Joala tänava korter müüdi kohtutäituri kaudu enampakkumisel ja nähtuvalt kannatanu esitatud tsiviilhagist, soovib ta, et talle tagastataks 465 000 krooni miinus selle korteri müügist saadud tulu 131 404,90 krooni ehk kokku 333 595,10 krooni, s.o 21 320,61 eurot.
3.4.Subjektiivsest küljest eeldab omastamine vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Apellandi hinnangul tegutses T. Guseynova kannatanule kuuluvat raha kolmandate isikute kasuks pöörates vähemalt otsese tahtlusega: ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu andes F.G. ile korraldusi teha ülekandeid kannatanu rahaga, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Samuti kinnitab
süüdistatava tahtlust kannatanu raha omastamiseks asjaolu, et süüdistatav ise ütles kohtuistungil, et temal ei olnud kannatanuga kokkulepet selle kohta, et võib seda raha kasutada mõnel muul eesmärgil. Samuti oli T. Guseynova teadlik OÜ-de XXX ja XXX finantsraskustest, mistõttu ta pidi ka teadma, et kannatanule raha tagastamine on ebatõenäoline.
3.5.Prokurör leiab, et kui T. Guseynova ei tegutsenud otsese tahtlusega, siis tegutses süüdistatav kannatanu vara omastades vähemalt kaudse tahtlusega.
3.6.Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et tegemist T. Guseynova on varem kriminaalkorras karistamata ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid apellandi hinnangul ei esine. Samas ei vastaks rahaline karistus süüdistatava süüle, ei mõjutaks süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei kaitseks piisavalt õiguskorra huve. Seega leiab apellant, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras. Arvestades süüdistatava vanust ning asjaolu, et vangistuses viibides ei oleks tal võimalik leida rahalisi vahendeid, et kannatanule hüvitada tekitatud kahju, on prokuröri arvates võimalik jätta mõistetav karistus täies ulatuses täitmisele pööramata. T. Guseynovale mõistetav katseaeg peaks samuti jääma sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus vaatas antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonikohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni seisukohtade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et süüdistuses toodud asjaolude põhjal ei ole tuvastatav KarS § 201 lg 2 p 2 koosseis, mistõttu puudub võimalus T. Guseynova süüdimõistmiseks. Seega tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada selles toodud õiguslikud põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhistustega.
5.KarS § 201 lg 2 p 2 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine suures ulatuses. T. Guseynovale heidetakse süüdistuses ette, et ta pööras enda ja kolmandate isikute kasuks tema valduses olnud L.K. i vara kokku summas 29 718,92 eurot. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et süüdistuses ei ole kirjeldatud selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kindlaks teha, kas T. Guseynova on pannud toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5.1.KrMS § 268 lg 1 kohaselt saab kohtulik arutamine toimuda ainult süüdistusakti piirides ning § 268 lg 5 järgi ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtus tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Kui kohus väljub KrMS §-s 268 lg-tes 1 ja 5 sätestatut eirates süüdistuse piiridest, on see eksimus käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt nt RKKKo 3-1-1-24-05, p 14; 3-1-1-82-13, p 13 ja 3-1-1-28-14, p 24.2).
5.2.T. Guseynovale esitatud süüdistus on äärmiselt lakooniline ning sellest ei tulene, milles seisnes süüdistatava kuritegelik käitumine. Pelgalt süüdistuses toodud faktilistest asjaoludest: sai enda valdusesse kokku 29 718,92 eurot ja pööras saadud summa enda ja kolmandate isikute kasuks, ei tulene, millistel asjaoludel süüdistatav raha enda valdusesse sai, kas tegemist oli tema jaoks võõra varaga ning milles seisnes tema valduses olnud vara enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine. Sealjuures eeldab süüdistuse selguse ja täpsuse nõue, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes,
kohtuvaidluses või apellatsioonikohtu istungil (vt RKKKo nr 3-1-1-40-14, p 67). Seega ei saa ringkonnakohus süüdistuse sisustamisel võtta arvesse ka prokuröri poolt apellatsioonis või maakohtu istungil kirjeldatud asjaolusid.
5.2.1.Omastamise objektiivse koosseisu üheks tunnuseks on isiku valdus asja üle (vt RKKKo nr 3-11-23-11, p 13). Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi (vt samas, p 12). Süüdistusest ei tulene, milles seisnes T. Guseynova valdus 29 718,92 euro osas, sh kuidas isik nimetatud vara omandas või kuidas teostas võimu vara üle.
5.2.2.KarS § 201 järgi isiku süüditunnistamisel tuleb muude objektiivse koosseisu tunnuste kõrval tõendada ära ka koosseisutunnus "võõras" (vt RKKKo nr 3-1-1-8-11, p 10). Kuna süüdistusest ei nähtu, kuidas omastamise objektiks olnud vara T. Guseynova valdusesse sattus ning miks on põhjust eeldada, et tegemist on L.K. i varaga, siis ei ole võimalik süüdistuse põhjal ka tuvastada, kas tegemist oli T. Guseynova jaoks võõra varaga.
5.2.3.Teise isiku kasuks pööramisena tuleb vaadelda tegu, mis annab alust järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra objekti, s.o asja või vara omanikuna käituda või soovib lasta seda teha kolmandal isikul. See tähendab, et isik peab mingil objektiivselt avalduval viisil omastamistahte manifesteerima (vt RKKKo nr 3-1-1-92-13, p 14). T. Guseynovale esitatud süüdistusest ei nähtu aga see tegevus, millega süüdistatav omastamistahte manifesteeris. Ainuüksi nentimine, et isik pööras vara enda ja kolmandate isikute kasuks, ei võimalda tuvastada, kas isik on ka tegelikult süüteo objektiivse koosseisu elemendi täitnud.
5.3.Kui süüdistuse puudused toovad kaasa kuriteosündmuse ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamatuse, millise vea kõrvaldamine ei ole tulenevalt KrMS § 268 nõuetest võimalik, tuleb kohtul juhindudes KrMS § 309 lg-st 2 teha õigeksmõistev otsus (vt RKKKo nr 3-1-1-31-10, p 18). Kuna käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus on puudulik ning kuritegu ei ole süüdistuses toodud asjaolude põhjal tuvastatav, tuleb T. Guseynova lähtudes KrMS § 309 lg-st 2 õigeks mõista.
6.Eelnevat arvesse võttes on vale maakohtu järeldus, et T. Guseynova tegevuses esineb KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivne koosseis. Kuna Viru Maakohus mõistis T. Guseynova siiski talle esitatud süüdistuses õigeks, peab kohtukolleegium vajalikuks korrigeerida üksnes maakohtu otsuses toodud põhistusi.
7.Ringkonnakohus peab vajalikuks lisaks eeltoodule märkida ka seda, et süüdistuse kohaselt kuritegu pandi toime rohkem kui 5 aastat tagasi, mis eeldanuks menetluse mõistliku aja möödumise küsimuse tõstatamist.
8.Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.05.2014 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab esimese astme kohtu otsuse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhjendused käesolevas otsuses toodud põhistustega. Apellatsioon jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.