1-14-2221/44 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

I Süüdistuse sisu Tatjana Gusseinovaˇt (Tatiana Guseynova) süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 17.10.2008 – 06.04.2009 sai enda valdusesse Xxxiga sõlmitud maaklerilepingu alusel korraldatud korteriomandi vahetustehingutes makstud kompensatsiooni summad kokku 29718,92 euro suuruses summas. Tatjana Gusseinova pööras saadud summa enda ja kolmandate isikute (Xxx, OÜ Astravia ja OÜ Astravia Estbalt) kasuks olles teadlik, või piisava hoolsuse korral olles pidanud olema teadlik kolmandate isikute varalisest seisust, et saadud summasid ei ole võimalik tagasi maksta. Enda tegevusega Tatjana Gusseinova pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 2 alusel. II Kohtuistung Süüdistatav Tatjana Gusseinova ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd ning selgitas kohtus, et OÜ Astravia Estbalt ja OÜ Astravia olid tema poolt organiseeritud. Ta oli firmade valdaja ja juriidilise isikuna oli firma direktor. Nende peamine tegevus ja eesmärk oli selles, et teostada korterite raskeid vahetusi, need olid korterid, mis olid võlgades, mitte erastatud, vaidlusalused korterid ja korterid, millel olid kitsendused. Selleks, et inimene saaks oma kinnisvaraga teha enda jaoks vajalike tehinguid, pidi ta esmalt lahendama probleemid, millega olid koormatud antud kinnisvarad. Et firma saaks üldse tööd teha, firma juhataja Xxx ja tema, andsid oma kinnisvara panti, selle maksumus oli kolm ja pool miljonit, andsid ka Xxxi korteri tagatiseks, mis maksis tol ajal 800 000 krooni. Xxx pöördus tema firma poole 2008. aasta juulis. Xxx pöördus korterimüügi probleemiga, see asus aadressil Xxx. Xxx tuli palvega see maha müüa. Oli sõlmitud teievaheline maakleriteenuste osutamise leping. Xxx ja tema mees palusid vahetada enda korter aadressil Xxx väiksema 2-toalise korteri vastu ja lisaks juurdemaks summas 600 000 krooni. Xxxi korter lepingu sõlmimise ajaks maksis 800 000 krooni. Edasi firma neis korterites, mis olid tal olemas, pakkus vaatamiseks Xxxi perekonnale ja soovijaile, kes tahtsid soetada endale Xxxi 4-taolist korterit ja see näidati neile ka ette. Omakäeliselt Xxx kirjutas lepingus alla, et tema poolt on korter vaadatud ja ta on nõus korterit soetama ja korterivõtmed on ta kätte saanud. Xxx korterivahetus oli etapiviisiline, esimene korterivahetus oli 2-toalise Xxx asuva korteri vastu.

Tingimused oli järgmised, Xxx koos oma mehega, kohustus soetama korterit asukohaga Xxx, korteri asukohaga Xxx valdaja Xxx oli nõus soetama Xxx-21 korterit, ainult korterivahetuse tingimusel ja juurdemaksuga summas 350 000 krooni ja selle summa kohustusliku ülekandega notari deposiitarvele. Xxx nõustus selle variandiga. Korterivahetuse mõte oli selles, et 4-toalised korterid ei olnud tol ajal nõutud, aga 1-2-toalised korterid olid nii hinnas kui ka turul nõutud. Selleks, et täita leping, tuli minna sellist teed pidi. Xxx on 2-toaline korter. See korter siis ei sobinud Xxxle, sest see juurdemaks summas 350 000 krooni ei sobinud tema tütrele, tütar tahtis rohkem. Enne seda kui firma midagi tegi, pöördus ta Xxx poole ja neile teatati, et ostja soovib anda kompensatsiooni summas 350 000 krooni, Narva notari deposiitarvele. Küsis ka nende soovi, kas kanda see raha nende arveldusarvele ja siis lõpetada leping või nad ei soovi lepingut lõpetada ja nad kolivad firmale kuuluvasse korterisse ja see 350 000 krooni jääb tulevikus soetatava korteri ettemaksuks. Tolleks momendiks oli nende poolt juba korter väljavalitud ja nad teadsid, millisesse korterisse sisse kolivad. Tolleks momendiks oli 2 korterit, üks oli asukohaga Xxx, see ei olnud hruštšjovka kuigi ilma remondita, teine oli asukohaga Xxx. Ja Xxx sobis Xxxle väga hästi, sest ta töötas Kreenholmi rajoonis ja selles korteris ei olnud vaja remonti teha. Võtmed olid üle antud ja 7 päeva hiljem kolis Xxx oma mehega sinna. Xxx korter kulus OÜ Astraviale. Xxx ja tema mees nõustusid sellega, et need 350 000 krooni lähevad ettemaksuna soetatava korteri eest. Nad kinnitasid oma nõusolekut Narva notari juures ja alles pärast seda olid rahad firma kontole ülekantud. Xxx koos oma mehega olid kutsutud nende juurde, neile oli selgitatud, et korter asukohaga Xxx maksab 600 000 krooni ja korter Xxx maksab 450 000 krooni, nende kahe korteri hind on veidi üle miljoni. See tähendab seda, et kui Xxx oleks nõustunud soetama korteri Xxx, siis ta oleks pidanud firmale maksma juurde summa 150 000 krooni. Nad ei nõustunud sellega, Xxx mees ei andud selleks nõusolekut. Siis pakuti neile teine variant. Lükata edasi Xxx korteri notariaalne vormistamine, selle ajani kui müüakse korter asukohaga Xxx maha, kuna sellele korterile oli juba ostja. Ja selles seisnes vastastikune nõusolek. Xxx ei nõudnud tagasi need 350 000 krooni, selleks ei olnud mingisugust alust. Xxx korter ei olnud Xxxi omandisse vormistatud, sest Xxx korter, klient, kes üritas seda korterit osta, oli valmis seda vormistama alles jaanuarikuus, sest ta oli komandeeringus. Aga tehing ei toimunud firmast mitte olenevatel põhjustel, kuna Xxxl suri abikaasa ja Xxx asuv korter oli nende ühisomandis ja seega ei olnud võimalik tehingut sooritada kuni 3-6 kuud, kuni Xxx võtab pärandi vastu. Pärast seda kui Xxx teatas neile, et võttis pärandi vastu ja on valmis jätkama lepingu täitmist, siis oli Xxxle tehtud teatavaks, et Xxx korteri oletatav ostja, on ostnud endale juba teise korteri. Omakorda teatas Xxx firmale, et ei vaja enam 2-toalist korterit kuna jäi üksi ja palus veelkord firmat otsida omale 1-toaline korraliku remondiga korter. Firma nõustus, kuid ei olnud võimalik vahetada Xxx korterit kohe 1-toalise korteri vastu, sest variante ei olnud. Siis ilmus uus klient Xxx, kelle omandis oli 1-toaline korter aadressil Xxx. Xxx oli nõus vahetama enda korteri Xxxi korteri vastu aadressil Xxx, juurdemaksuga summas 115 000 krooni. Kuna tol momendil olid firmal Astravia ebameeldivused ja firma arved olid arestitud, seega oli tehtud klientidele ettepanek, et raha kantaks OÜ Astravia Estbalt kontole, kuna mõlema firma omanikud on ühed ja samad isikud. Xxx tegi 3 ülekannet, esimene osa oli 50 000 krooni, teine osa oli 60 000 krooni ja siis kolmas osa oli 10 000 krooni. Lepingu alusel pidid nad tehingu eest maksma 100 000 krooni ja 15 000 krooni firma teenuste eest. Ja kuna nad pidid raha võlgu võtma, siis maksid nad nii palju, kui oli võimalik.

27.märtsil 2009. aastal, oli sõlmitud OÜ Astravia ja Xxxi vahel notariaalne leping, võla kinnistamise ja hüpoteegi seadmise leping. Antud tehing oli sooritatud kuna seisuga 27. märts 2009. aasta oli Xxxi omandis 1-toaline korter asukohaga Xxx ja selle korteri hind oli 425 000 krooni. Ning Xxx kasutuses oli korter asukohaga Xxx-xxx. Firma tegi Xxxle ettepaneku, notariaalselt vormistada tema omandisse korter asukohaga Xxx-xxx ning lõpetada leping, põhjendades seda sellega, et leping oleks täidetud ja arvestus teostatud. Selleks momendiks ei osanud ei tema ega ka Xxx oletada, et Xxx keeldub korteri omandi vormistamisest. Ja hiljem kutsus Xxx neid notar Xxx juurde. Selleks, et vormistada tagatise leping. Arutlesid selle lepingu tingimusi Xxx esindajaga. Oli kokkulepitud, et Xxxle kuulunud korter asukohaga Xxx on maksumusega 500 000 krooni, pooled nõustusid sellega. Xxx maksis firmale ettemaksuna 350 000 krooni. See tähendab, et teha tasaarvestust, oli kokku lepitud, et korter Xxx antakse talle tagatisena üle ja, et seda tagatiskorterit ei tohi maha müüa väiksema summa eest, kui 150 000 krooni. Xxxle pakuti ka see korter koheselt mitte maha müüa, sest kinnisvaraturg taastub aja vältel. Seda korterit oleks võimalik anda ka üürile ja võtta selle eest juurdemaksu. Firma väitis Xxxile, et tal ei ole mitte mingil juhul mitte mingisuguseid pretensioone Xxxi vastu. Kõik läbirääkimised olid läbi viidud tema poolt Xxxi juuresolekul. Xxx on talle võlgu 45 000 krooni, kuna kokku oli 4 tehingut ja iga tehing maksab 15 000 krooni. Xxx oli sellise vahendustasu maksmisega nõus. Xxxi raha on kadunud seoses sellega, et kinnisvarahinnad langesid. Tegemist oli kinnisvarahindade langusega majanduskriisi ajal. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et ta on Tatjana Gusseinovaga tuttav, sai Gusseinovaga tuttavaks siis, kui nad mehega tulid Gusseinova firmasse, selleks et paluda Gusseinoval neil leida uus korter. Neil oli 4-toaline korter, aadressil Xxx-xxx, see maksis 900 000 krooni. Ta tahtis seda korterit maha müüa, Gusseinova aga ütles, et nemad tegelevad korterite vahetamisega ja seega, saab Gusseinova teda aidata korteri vahetamisel kompensatsiooni vastu. Oli sõlmitud vastav maaklerleping OÜ-ga Astravia. Alguses leppisid nad kokku, et korteri vahetusega nad saavad 600 000 krooni ja siis Tatiana Gusseinova selgitas, et see ei ole võimalik ja leppisid kokku summas 550 000 krooni ja Tatiana ütles, et selle raha saab ta kätte pärast korterivahetust. Selle maakleriteenuse eest ta maksis Gusseinovale 15 000 krooni. Kui oli esimene vahetustehing, siis kohe enne tehingut öeldi talle, et seda raha ta kohe ei saa, kuna see meesterahvas, kes temaga vahetada tahtis, kandis vahetult enne tehingut selle summa 350 000 krooni, OÜ Astravia arvelduskontole. Tema korter vahetati 3-toalise euroremondiga korteri vastu. Siis kui ta küsis, miks talle kohe raha ei anta, siis öeldi talle, et 350 000 krooni ei ole ju talle piisav ja koheselt kui müüme selle 3-toalise korteri maha ja leiame ostja 2-toalisele korterile, siis ta saab kogu summa kohe kätte. Ta oli sellega nõus, et ta raha kohe ei saa. Aga see aadressil Xxx asuv korter ei vastanud tema nõudmistele ning seetõttu tahtis ta veel teha vahetust, et saada suuremat kompensatsiooni, sellepärast, et 350 000 krooni oli nende jaoks vähene summa. Siis aadressil Xxx asuva korteri vahetasid nemad 3-toalise korteri vastu, mis asub tänaval Xxx. Selle korteri nende jaoks leidis Gusseinova. See korter vahetati sellepärast, et kui ta elas Xxx tänaval, siis tal suri mees ära ja siis ei olnud tal vaja seda 2-toalist Xxx tänaval asuvat korterit. Ta helistas Tatianale ja palus teda, et tal on vaja 1-toalist korterit. Iga tehingu sõlmimisel, palus Tatiana, et ta kannaks kõik rahad Siis nad vahetasid ka selle Xxx asuva korteri Vahtra 8 korteri vastu. Ta pidi ka selle vahetuse tulemusena saama kompensatsiooni 115 000 krooni, aga ei saanud. Eelmine korteriomanik kandis selle raha talle ja tema kandis selle OÜ Astravia arvele. Kõik need tingimused olid kajastatud ka notariaalses lepingus.

Gusseinoval oli väga kriitiline hetk ja ta palus, et kannaks Gusseinovale rahad üle. Pidas nõu advokaadiga ja advokaat soovitas, et võtaksid tagatiseks aadressil Xxx asuva korteri. Lõpudelõpuks sai ta 131 000 krooni aadressil Xxx asuva korteri müügist. See on ainuke summa, mille ta sai. Toetab enda poolt avaldatud tsiviilhagi summas 21 320, 60 eurot. Eelnevalt esitas ta tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras 65 000 krooni ulatuses. Hagi oli rahuldatud. Miks ta ei esitanud 500 000 krooni suurust summat, selgitada ei saa. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Tatiana Gusseinova on tema ema. Aastatel 2008-2009 ta töötas ema firmades OÜ Astravia ja OÜ Astravia Estbalt, juhataja ametikohal. Nad tegelesid kinnisvaraga - ost, müük, vahetus. Tegelikult juhendas firmasid Tatiana Gusseinova. Olulisemaid küsimusi lahendas just Tatiana Gusseinova. Te tegi rahaülekandeid nende äriühingute arveldusarvetelt Tatiana Gusseinova juhtnööride kohaselt. Xxx oli OÜ Astravia klient. Enne lepingu koostamist läbirääkimisi kannatanuga pidas Tatiana Gusseinova. Esimese korteri vahetustehingu tulemusena pidi kannatanu saama kompensatsiooniks 350 000 krooni. Seda kompensatsiooni ei makstud kohe kannatanule poolte kokkuleppel. Esimene korterivahetus toimus Xxx majas, selle summa 350 000 krooni oli üle kantud OÜ Astravia deposiitarvele, Xxxi kokkulepitud tingimusel, et Xxx vajas korterit aadressil Xxx. Kannatanu ise ütles temale, et kannatanu ei taha seda raha kohe saada. Notari kokkuleppes oli märgitud, et pärast lepingu sõlmimist, raha läheb üle OÜ Astravia arveldusarvele, aga muul viisil see ei saanudki olla, see võis toimuda ainult kannatanu nõusolekul. Need rahad tulid firma arvelduskontole ja pärast olid need ülekantud tema isiklikule arvele. Ja need läksid firma vajaduste maksmiseks. Firma vajas krediiti ja ta võttis krediiti ise firma huvides. Sel ajal kui tuli Xxx korterisse Xxx elama, kuulus see korter veel OÜ Astraviale. See ei olnud Xxxi nimele vormistatud, sel põhjusel, et Xxx ei soovinud seda, kuna see oleks kutsunud esile kohustuse maksta juurde. 2008 aasta lõpus maksis see korter vist 450 000 krooni. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et proua Gusseinova vahendas temale Narvas aadressil Xxx kuulunud korterivahetust. Ta sõlmis OÜ Astraviaga lepingu teise korteri aadressile, kuna esialgselt oli neile korter lubatud teisele aadressile. Lepingu sisuks oli see, et vahetada väiksem korter suurema korteri vastu ja maksta juurde lisaraha. Xxx asuv korteri oli vahetatud Xxx vastu. Selle vahetuslepingu tulemusena ta pidi maksma kokku 115 000 krooni kompensatsiooni, 50 000 krooni kandsid kohe firma OÜ Astravia pangakontole ja hiljem kandsid teise osa, 65 000 krooni, Xxxile Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Xxx on tema elukaaslane. Ta ei olnud kursis OÜ Astravia ja OÜ Astravia Estbalt tegevusega. Ta omandas Narvas, aadressil Xxx-xxx asuva korteri Xxxi palvel, see oli firma huvides, et ajutiselt vormistada enda nimele see korter. Enne seda, kui ta selle korteriomanikuks sai, kulus korter OÜ-le Astravia. Ta ei süvenenud firma asjadesse, ta teadis, et mehel on firma, ta tegeles lapsega, kes oli väga väike ja ta ei tundnud firma asjade vastu huvi.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Lk 61-68 - 27. märtsil 2009. aastal Narva notar Xxx asendaja Xxx koostatud ja tõestatud kokkulepe võlasumma tasumises, hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Lk 69-71 - väljatrükk äriregistri teabesüsteemist, 25. septembri 2009. aasta seisuga OÜ Astravia kohta, äriregistrisse kantud andmete kohta Lk 72,73 - väljatrükk äriregistri teabesüsteemist. 25. septembri 2009. aasta seisuga, OÜ Astravia Estbalt kohta äriregistrisse kantud andmete osas Lk 74 - kinnistusraamatu väljatrükk 25. septembri 2009. aasta seisuga, Narvas, aadressil Võidu Projekt 6a-26 asuva korteri kohta Lk 75,76 - kinnistusraamatu väljatrükk 25. septembri 2009. aasta seisuga, andmed Xxx asuva korteri kohta Lk 77 - kinnistusraamatu väljatrükk 25. septembri 2009. aasta seisuga Narvas, aadressil Xxx asuva korteri kohta. Lk 78,79 - kinnistusraamatu väljatrükk 16. juuni 2011. aasta seisuga Narvas, aadressil Xxxxxx asuva korteri kohta Lk 91-93 - enampakkumise akt, millega tõendatakse, et tagatiseks olnud Xxx tänava korter on olnud enampakkumisel 150 000 krooni eest. Lk 94 - kohtutäituri assistendi saadetud vastus päringule, mille sisuks on see, et Narva kohtutäitur Andrei Kreki büroos oli perioodil 2008-2009. aastal alustatud täitemenetlus OÜ Astravia suhtes, võlgnevuse 500 000 krooni sissenõudmiseks Xxxi kasuks, mille aluseks on Narva notar Boitsova poolt tõestatud leping. Täitemenetlus oli 14. detsembril 2010. aastal lõpetatud, täitemenetluse seadustiku § 448 p 3 nõude rahuldamise alusel. Lk 95-109 - kinnisvara ülevaade 2007-2009 aastate eest, Pindi Kinnisvara andmebaas. Seda ei olnud toimikus, selle sai kaitsja peale seda, kui asi oli määratud eelistungiks. Dokumendikoopia oli esitatud enne istungit prokurörile ja kuna see oli kaitsjale saadetud digitaalselt allkirjastatult, siis see on mul CD-plaadil ja paberkandjal. Samuti väljatrükk Pindi Kinnisvara kodulehelt tänase päeva seisuga, et see hindaja, kes kirjutas alla turuülevaatele, töötab tegelikult Pindi Kinnisvaras. Lk 112,113 - Viru Maakohtu kohtuotsus 4. detsembrist 2009. aastast, selle kohta, et Xxxi tsiviilhagi OÜ Astravia Estbalt vastu oli rahuldatud tagaseljaotsusega, OÜ Astravia Estbalt oli väljamõistetud 65000 krooni Xxxi kasuks. Lk 1-17 - OÜ Astravia ja kannatanu vahel sõlmitud maaklerileping 21. juulist 2008. aastast nr 21/0708, venekeelne leping koos lisadega ja selle eestikeelne tõlge Lk 18-24 - korteriomandite vahetuslepingu, hüpoteegi asjaõigusleping, mis on koostatud 17. oktoobril 2008. aastal.

tõendavad, et OÜ Astravia esindaja Xxxi näol tunnistas notari juures seda, et OÜ Astravia võlgneb kannatanu Xxxile raha summas 500000 krooni. Tatiana Gusseinova ise ei eita, et tema firmad said kannatanu Xxxilt raha ning antud raha oli pööratud tema firmade kasuks, sh kantud tema poja Xxxi arveldusarvele. c. Samas, asub kohus seisukohale, et Tatiana Gusseinova tegevuses puudub temale inkrimineeritud kuriteokoosseisu subjektiivne külg ehk tahtlus. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tatiana Gusseinova ei tunnistanud seda, et tal oleks mingi tahtlus kannatanu raha omastamiseks. Ta väidab, et kannatanu kandis tema firmade arveldusarvetele raha vabatahtlikult, omavahelise kokkuleppe kohaselt. Ta ei saanud tagastada kannatanule raha seoses kinnisvaraturu järsku langusega. Kohus on seisukohal, et Gusseinova väited ei ole prokuratuuri poolt esitatud tõenditega ümberlükatud. Kohtu poolt uuritud tõenditest (kannatanu, tunnistaja Xxxi ja süüdistatava ütlustest, dokumentaalsetest tõenditest) nähtub, et kannatanu Xxx kandis raha Gusseinova firmadele omal soovil, mida kannatanu kinnitas, muuhulgas, ka notari juuresolekul. Kohus on seisukohal, et Tatiana Gusseinova on teinud kõik selleks, et tagastada kannatanule raha, kuid ei saanud seda teha seoses sellega, et kinnisvaraturg ning korterite hinnad olid ootamatult langenud. Sellele viitab ka kaitsja poolt esitatud tõend - Pindi Kinnisvara poolt tehtud kinnisvara turu ülevaade 2007-2009 aastate eest, kust nähtub, et korterite hinnad 2008-2009 aastal langesid kuni 40-60%. Sellega seoses korteri aadressil Xxx-xxx (mis oli võla tagastamise tagatiseks vastavalt 27.03.2009 lepingule) müügist saadud raha ei olnud piisav võla katmiseks. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava ja kannatanu omavahelised suhted ei välju tsiviilkohtumenetluse raamest.