1-14-6988/75 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-14-6988 Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.09.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6988 tunnistati U.K süüdi KarS §121, § 213 lg 1- §25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3, § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. U.K tunnistati süüdi ka KarS § 346 järgi, mille eest mõisteti karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, ehk summas 256 eurot. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2014. U.K-le valitud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.09.2014 kohtuotsus jõustus 22.11.2014 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. 02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks U.K suhtes. U.K kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus on 14.04.2014 ja lõpp 10.04.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-14-6988 mõisteti U.K süüdi KarS § 121, § 213 lg 1- §25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3, § 199 lg 2 p 5, 8, 9, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, § 213 lg 1 - § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3 järgi 6 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi 2 aastat 3 kuud vangistust ning § 346 järgi rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses ehk summas 256 eurot. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust (arvestades KrMS § 238 lg 2, § KarS § 68 lg 1 sätted) ja rahaline karistus summas 96 eurot. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti KarS § 121, § 199 sätteid. U.K on tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi. Samas ühtki senist varguse koosseisu tunnustest ei ole kehtetuks tunnistatud ning alates 01.01.2015 kehtivad süütegude koosseisud hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste

1-14-6988 tegemise ajal. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et U.K on käesoleva otsuse kohaselt mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa U.K-le mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. Alates 01.01.2015 muutusid KarS § 121 karistusmäärad. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu (lg 1) võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustele vastavate tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 121 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so üheaastast vangistust. Kriminaalasjas 1-14-6988 oli U.K-le mõistetud KarS § 121 järgi karistuseks 9 kuud vangistust. Taoline karistuse määr on väiksem kui 01.01.2015 jõustunud KarS § 121 lg 1 ülemmäär. U.K on tunnistatud süüdi KarS § 213 lg 1 - § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 2 järgi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, so KarS § 213 lg 1 - § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 2 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati vangistusega 6 kuud. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 213 lg 1 - § 25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 2 mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. U.K-le oli kriminaalasjas nr 1-14-6988 mõistetud KarS § 121, § 213 lg 1- §25 lg 1, 2, § 22 lg 1, 3, § 199 lg 2 p 5, 8, 9, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ja rahaline karistus summas 96 eurot. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada U.K-le kriminaalasjas nr 1-14-6988 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 .