Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.01.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-3338
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Imot Luha vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
IMOT LUHA, isikukood 39211160269, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 08.11.2011, karistusaja lõpp 08.03.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
22.01.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada Imot Luha tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni talle määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.03.2018, millest esimeseks kaheteistkümneks (12) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Imot Luha suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 6, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) täitma ülalpidamiskohustust; 5) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, sh R K, S V, M T ja A K; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Imot Luha vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Imot Luhalt menetluskuluna riigituludesse 139,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 139,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Imot Luha kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Imot Luhale, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 05.01.2015 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava Imot Luha vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Imot Luha on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.06.2012 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 08.11.2011.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kahel korral. Mõlemad karistused on mõistetud suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Isiku kuritegusid iseloomustavaks jooneks on olnud narkootikumide tarvitamine ning majandusliku kasu saamine narkootikumide müügist. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Imot Luha enda ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta vangistuses palju õppinud ning teinud kõik, et haridus saada. Kinnipeetav avaldas, et on oma elust juba palju raisanud ning et kuritegusid ta enam toime ei pane. Isiku sõnul on ta vabanenud narkosõltuvusest ning ei soovi enam tarvitamist jätkata. Vabanedes soovib kinnipeetav minna tööle ning kohtuda oma tütrega. Vanade sõprade kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Prokurör toetas tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – vangistuse jooksul põhihariduse ja puidupingioperaatori eriala omandamine, töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Arvestades eelnimetatud positiivseid asjaolusid tema käitumises oleks põhjendatud anda südimõistetule võimalus tõestada, ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et kõik negatiivne jääb antud isiku puhul selja taha. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse, kutse ning läbinud sotsiaalprogrammid. Isikule on seitse korda võimaldatud lühiajalisi kodukülastusi ning vabaduses viibides on ta näidanud, et ta on oma sõltuvusest vabanenud. Alates novembrist viibib isik avavanglas. Isiku vabanemine järelevalve alla aitab isikul resotsialiseeruda ühiskonda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Imot Luha saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse ja puidupingioperaatori eriala, käinud tööl, läbinud sotsiaalprogrammid ning sellest võib järeldada et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Isikule on võimaldatud ka lühiajalisi kodukülastusi ning vabaduses viibides on ta näidanud, et ta on oma sõltuvusest vabanenud. Positiivseks märgiks saab pidada ka seda, et isik viibib avavanglas. Vangla materjalidest nähtub, et isik soovib vabaduses oma õpinguid jätkata ning tööle minna. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning usub endasse. Vangla materjalidest nähtuvalt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, mis kinnitab, et isikut on vangistus positiivselt muutnud. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Imot Luha kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.