Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. novembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Ott Kure (Kurg) kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ott Kure kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt süüdimõistetu Ott Kurele määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Ott Kurelt. Ott Kurel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700035456 ja selgitus „Ott Kurg 1-12-3338 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõisteti Ott Kurg süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 9 kuud, ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulga O. Kure eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja algus 05.11.2011 ja lõpp 05.09.2017.
2.Tartu Maakohtu 20.11.2014 määrusega jäeti O. Kurg vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et elektroonilise valve kohaldamiseks esinevad formaalsed alused – isik on mõistetud karistusajast poole ära kandnud ning vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks.
2.2.Maakohus võttis arvesse, et O. Kurge on varem kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma teist reaalset vanglakaristust. Maakohus märkis, et varasemalt on O. Kurge karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Osaliselt jäeti karistus täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga, kuid O. Kurg pani katseajal toime uue kuriteo. Narkootikume hakkas vahendama selleks, et ise varustatud olla, enne vangistust tarvitas ise väidetavalt paaril korral aastas. Olenemata sellest, et O. Kurg on vangistuse jooksul läbinud mitmeid probleemilahendusoskuste arendamise programme ning üldisi muutusi toetavaid motiveerivaid vestlusi, on O. Kure käitumine vangistuse jooksul olnud probleemne. Distsiplinaarkorras on teda karistatud korduvalt, viimati 26.03.2014, sest viibis koolis puidupingitöölise praktikal olles selleks mitteettenähtud kohtades ja vestles kaaskinnipeetavatega. Enne seda, 05.03.2014 karistati O. Kurge kartseriga 6 ööpäeva, kuna hoidis õhtuse loenduse ajal voodil 2 sigaretti ja ca 2 g tubakat. Vabanemisjärgselt on O. Kurel olemas elukoht ja toetav perekond, samuti kokkulepe tööle asumise osas.
2.3.Maakohus leidis, et vaatamata teatavatele positiivsetele muutustele ja toetavale vabanemisjärgsele keskkonnale ei ole käesoleval ajal täidetud tingimused, mis võimaldaksid O. Kure esimesel seaduses sätestatud võimalusel tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus märkis, et O. Kurele on antud võimalus kanda vangistust vabaduses, kuid ta ei ole seda kasutanud. O. Kurg ei täitnud vajalikul määral kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani lisaks toime uue, esimese astme kuriteo. Maakohus leidis, ei lähedaste ega ka ametnike toetus pole olnud piisavad selleks, et süüdimõistetut õiguskuulekal teel hoida. Samuti ei toeta maakohtu hinnangul süüdimõistetu senine käitumine vangistuse kestel tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on O. Kurge vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. O. Kure praeguse käitumise põhjal ei saanud maakohus kindel olla, et O. Kurg suudab kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest.
3.Tartu Maakohtu 20.11.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Kure kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 20.11.2014 määruse ja vabastada O. Kurg vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohtu etteheited O. Kure varasemale käitumisele käitumisnõuete täitmisel ei ole asjakohased. Kaitsja märgib, et O. Kurg viibib kinnipidamiskohas tõesti asjaolu tõttu, et ta ei täitnud varem kohtuotsusega kehtestatud kontrollnõudeid ning pani lisaks toime uue esimese astme kuriteo. Siiski leiab kaitsja, et nimetatud rikkumise tõttu pöörati varasem karistus täitmisele ja riiklik hukkamõist on selle eest toimunud.
3.2.Kaitsja arvates ei ole õiglane, et olukorras, kus KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega -2-
vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 9 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, kohaldavad kohtud sisuliselt uusi piiranguid, mida seadusandja pole ette näinud. KarS § 76 lg 2 p 1 tingimused on seaduses loetletud ammendavalt ja olukorras, kus kohtud kohaldavad lisapiiranguna varasema katseaja tingimuste mittetäitmist võib tekkida olukord, kus isiku suhtes saabuvad negatiivsed tagajärjed lisaks karistuse täitmisele pööramise lahendile ka hilisemate kohtulahendite suhtes. Kaitsja märgib, et kui seadusandja oleks tahtnud KarS § 76 lg 2 p 1 tingimusi laiendada, oleks seda ka tehtud täiendavate piirangutega isikutele, kes on varem katseaja tingimusi rikkunud.
3.3.Tuginedes toimikumaterjalidele leiab kaitsja, et O. Kurge iseloomustav materjal on pigem positiivne. Vangistuse jooksul on O. Kurg läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, töötanud vangla tööhõives majandusabitöödel ning õppinud aastase õppekavaga puidupingitöölise erialal. Samuti on kinnipeetaval olemas elukoht, toetav perekond ning kokkulepe tööle asumise osas. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et kõik tingimused taotluse esitamiseks on O. Kure poolt täidetud. Samuti toetab O. Kure taotluse rahuldamist, vaatamata esinenud distsiplinaarkaristustele ka vangla juhtkond. Kaitsja leiab, et O. Kurele süüks arvatud distsiplinaarsüüteod ei ole suured ja ühiskonnaohtlikud. Sigarettide omamine või suhtlemiskeelu rikkumised on kaitsja hinnangul pigem juhuslikku laadi käitumisaktid, kui väljakujunenud ühiskonnavastane hoiak. Arvestades asjaolu, et kinnipidamisasutused ei tolereeri suitsetamist, kuid ei suuda pakkuda ka vastavaid võõrutuskuure isegi kui isikul on väljakujunenud sõltuvus nikotiinile, ei saa sigarettidega seotud delikte käsitleda tõsistena. Kaitsja arvates kaalub O. Kurge iseloomustav positiivne materjal selgelt üles 2008. aasta kohtuotsusega kehtestatud käitumisnõuete rikkumise ja toetab pigem taotluse rahuldamist kui rahuldamata jätmist.
3.4.Kaitsja ei nõustu ka seisukohaga, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Vastupidi, riik saadab pidevalt selgeid signaale selle kohta, et kinnipeetavate arv Eestis on liiga suur. Ka on Euroopa Liidus kujunenud selge parktika selles osas, et karistust ei tule reeglina lõpuni kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et O. Kure vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu O. Kure kaitsja määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja O. Kure enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta O. Kurg enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et O. Kurg on olnud hõivatud majandustöödega, läbinud programmid „Agressiivsuse Arendamise Treening“, „Eluviisitreening“ ning osaleb sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, on õppinud puidupingitöölise erialal, osalenud igakuisetel vestlustel probleemilahendusoskuste arendamiseks ning tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda
-3-
konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb O. Kure tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo iseloomu ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt tingimisi karistusest vabastatud ning kes rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Isikut on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistusest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka isiku poolt varem toimepandud kuritegusid.
8.Vastuseks kaitsja määruskaebuses esitatule, mille kohaselt on katseajal toimepandud kuriteo ning varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise arvestamine isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel ebaõiglane, märgib ringkonnakohus järgmist. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus lisaks muudele nimetatud kriteeriumitele ka süüdimõistetu varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega fakt, et O. Kurg pani käesoleva kuriteo toime katseajal, olles tingimisi karistusest vabastatud, iseloomustab isiku varasemat elukäiku, suhtumist õiguskorda ning piirneb ka toimepandud kuriteoga. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole topeltkaristamisega või riigivõimu uute piirangutega, mida seadusandja ei ole ette näinud. Asjaolu, et kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal, olles tingimisi karistuse kandmisest vabastatud ning tal oli võimalus karistus vabaduses lõpuni kanda, iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul kindlasti isiku varasemat elukäiku ja süüdimõistetu isikut.
9.Ringkonnakohus leiab, et narkootikumidega seotud süüteo ning varasemalt toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe, et teda, arvestades ka varasemat elukäiku ning karistatust, käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Samuti märgib ringkonnakohus, et O. Kurg on vangistuses käitunud distsiplineerimatult ning reegleid eirates. Käesoleval hetkel on kinnipeetaval 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis välistab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise täielikult. Siinkohal on alusetud ka kaitsja väited rikkumiste ebaolulisuse osas. Ringkonnakohus märgib, et kui kinnipeetav ei suuda korrektselt käituda ka range režiimiga järelevalveasutuses, puudub alus kindlaks veendumuseks, et ta suudaks õiguskuulekalt ka vabaduses käituda.
10.Vangla toetus O. Kure ennetähtaegsele vabanemisele ei ole kohtule kindlasti kohustuslikult siduv ja kohus on nimetatud küsimuse otsustamisel sõltumatu. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja arvestades, et kanda on jäänud mõistetud liitkaristusest ca 2 aastat 5 kuud, oleks O. Kure ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.
11.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.O. Kure kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt O. Kurele riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
11.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab O. Kurg hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 72 eurot, (sealhulgas käibemaks 12 eurot) eurot. Eeltoodust tulenevalt jäävad O. Kurel tekkinud menetluskulud isiku enda kanda. -4-
12.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu O. Kure kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-5-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.