lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6640/25

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6640/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1572
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6640

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Kriminaalasi

X.X. i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. novembri 2014. a otsus

Apellatsiooni esitaja

X.X. i kaitsja Lembit Nirgi

Prokurör

Prokuröri abi Ain Tali

Süüdistatav

X.X. Isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; põhiharidus, töötu Karistatus: varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 24. märtsi 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8, § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 8 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 1262 tunni üldkasuliku tööga

Kaitsja

Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Tühistada maakohtu otsus X.X. i süüditunnistamises ning karistamises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, samuti temalt menetluskulude väljamõistmises ja tsiviilhagi rahuldamises ning lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele.

Maakohtu otsusega X.X. ilt välja mõistetud menetluskulud jätta riigi kanda.

Kannatanu M.N. e tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Apellatsioon rahuldada.

Edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt X.X. i süüdistusasjas määratud korras kaitse teostamise eest. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6284/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5406/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib 10 päeva jooksul alates kohtumääruse Tartu Ringkonnakohtu kantselei kaudu teatavaks tegemisest esitada määruskaebuse Riigikohtule. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. on lühimenetluses kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, võttis omavoliliselt 30. mail 2014 kella 14.00 paiku oma kodust XXX oma ema M.N. e poolt talle usaldatud ja kasutada antud sülearvuti Dell Ispiron 15 seerianumbriga XXX ning andis selle samal päeval sõlmitud laenulepingu T-11005 alusel laenu summas 101,30 eurot (väljaostuhind 113,46 eurot) tagatisena pandiks Rakveres Laada tn 41 asuvasse Luutar OÜ pandimajja.
2.Viru Maakohtu 12. novembri 2014. a otsusega mõisteti X.X. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi ja karistati 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele X.X. ile Viru Maakohtu 24. märtsi 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust, mõistes X.X. ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Kohus rahuldas kannatanu M.N. e tsiviilhagi ja mõistis X.X. ilt kannatanu kasuks välja 113,46 eurot. 2.1 X.X. tunnistas end kohtus süüdi. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt võttis ta 30. mail 2014 oma kodust emale kuuluva sülearvuti, et viia see Luutari pandimajja ja saada 100 eurot. Ta oli seda ka varem mitmel korral teinud. Kuna X.X. oli sama arvutit ka varem mitmel korral pandimajja viinud ning ema oli olnud sunnitud seda sealt korduvalt välja lunastama, siis et ema ei muretseks, valetas süüdistatav talle, et arvuti kukkus maha ja ta viis selle remonti. X.X. ei arvanud, et ema saab arvuti pandimajja viimisest teada. Süüdistatav sai arvuti eest 100 eurot, millest tasus sõbrale varasema võla ja ülejäänud raha kulutas ära. Kannatanu M.N. e kinnitas oma ütlustes, et poeg on korduvalt arvutit pandimajja viinud ja tema on olnud sunnitud selle sealt hiljem välja ostma. Tegemist on 15. juulil 2013 järelmaksuga soetatud arvutiga. 31. mail 2014 hommikul leidis M.N. e poja taskust Luutar pandimaja laenulepingu, mille kohaselt oli arvuti väljaostusummaks 113,46 eurot. Selles summas esitas kannatanu tsiviilhagi.

2.2 Lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele tõendasid X.X. i süüd väljatrükk Luutar OÜ andmebaasist, X.X. i kirja koopia, Luutar OÜ laenuleping ja sülearvuti järelmaksuga ostumüügilepingu dokumentide koopiad. Hinnates kriminaalasja materjalide hulgas olevaid tõendeid nende kogumis, asus kohus seisukohale, et X.X. i poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. 2.3 Karistuse mõistmisel võttis kohus kergendava asjaoluna arvesse X.X. i poolt oma süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse seda, et süüdistatavale varem kohaldatud tingimuslikud vangistused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja trahvid väärtegude toimepanemise eest ei ole suutnud teda õiguskuulekale teele suunata, ei pidanud kohus põhjendatuks karistada teda rahalise karistusega. X.X. pani kuriteo toime katseajal, s.o vähem kui kaks kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist. Kohus pidas põhjendatuks karistada teda 3 kuu vangistusega.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni X.X. i kaitsja, kes taotleb alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist X.X. ile karistuse mõistmise osas ja süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamist või kriminaalmenetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. 3.1 X.X. ile etteheidetud tegu ei ole alates 1. jaanuarist 2015 kuritegu, sest teoga põhjustatud kahju (113,46 eurot) jääb alla 200 euro piiri (KarS § 218). Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2015 vaadelda X.X. i tegu varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. 3.2 Kohus ei ole sisuliselt arvestanud X.X. i karistust kergendavat asjaolu, s.o süü tunnistamist. Kohus ei ole mõistetava karistuse liiki ja määra piisavalt põhistanud.
4.Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2015. a määrusega määrati kriminaalasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 20. jaanuarini 2015. Selleks kuupäevaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.
6.Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Seega ei ole vaidlust selles, et X.X. pani toime süüdistuses kirjeldatud teo. Apellatsioonimenetluses lahendatavaks küsimuseks on see, kas X.X. i poolt toime pandud tegu on jätkuvalt kuriteona karistatav. Tulenevalt KarS § 5 lgtest 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi oli kuriteona karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine isiku poolt, kes oli varem toime pannud varguse või omastamise. Alates 1.

jaanuarist 2015 täiendati KarS § 201 lg 2 p-s 1 toodud loetelu selliselt, et selle järgi on karistatav omastamise toimepanemine ka isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Mõlemad karistusseadustiku redaktsioonid näevad ette väärteovastutuse väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu toime pandud varavastase süüteo eest. Väheväärtuslikuks asjaks loeti nii teo toimepanemise ajal kui ka kehtiva seaduse järgi asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Alates 1. jaanuarist 2015 muudeti aga miinimumpäevamäära suurust. Enne uue karistusseadustiku redaktsiooni jõustumist sätestas KarS § 44 lg 2 miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot, kehtiv seadus näeb miinimumpäevamäärana ette 10 eurot. Seega tõusis alates 1. jaanuarist 2015 varavastase süüteo objektiks olnud asja väärtuse piir, alates millest on tegu karistatav kriminaalkorras, 200 euroni. Kuna X.X. i poolt enda kasuks pööratud sülearvuti väärtus oli 113,46 eurot, mis jääb alla nimetatud piiri, ei ole X.X. i tegu praegusel ajal enam kriminaalkorras karistatav, vaid vastab KarS §-s 218 sätestatud väärteo tunnustele.

8.Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus X.X. i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi tühistada. See ei too aga kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, kuna ringkonnakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine süüdistatava poolt leidnud vastuvaidlematult tõendamist, millekohast otsustust kriminaalkolleegium siiski teha ei saa (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-52-12, p 17). KrMS § 274 lg 1 sätestab, et sellisel juhul tuleb kohtul kriminaalmenetlus määrusega lõpetada.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ja § 274 lg-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse täies ulatuses ning lõpetab käesolevas kriminaalasjas menetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamisel jäetakse tsiviilhagi KrMS § 274 lg 4 järgi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.KrMS § 206 lg 4 järgi võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata alluvuse korras asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise. Riigikohus on selgitanud, et kõnealuse sättega on seadusandja sisuliselt näinud ette ülemineku kriminaalmenetluselt väärteo- või distsiplinaarmenetlusele, mida ei saa käsitada sama asja teistkordse menetlemisena. Materiaalõiguslik alus selleks tuleneb KarS § 3 lg-st 5, mis reguleerib olukorda, kus isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule. Sellisel juhul karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. KarS § 81 lg 7 p 2 järgi peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Samas lahendis leidis Riigikohus sedagi, et väärteomenetlust võib alustada ka kriminaalmenetluse lõpetamisel kohtu poolt. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2008. a otsuses asjas nr 3-1-1-57-08, p-d 13 ja 13.1.) Eeltoodu alusel edastab ringkonnakohus käesoleva määruse koopia Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
11.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse KrMS §

337 lg 1 p 4 alusel täies ulatuses ning lõpetas kriminaalasjas menetluse, kannab menetluskulud KrMS § 183 kohaselt riik.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-4953/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja