Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2015 Põlva kohtumaja Põlva, Võru 12
Kriminaalasja number
1-15-157 (kohtueelse menetluse nr 12260105063)
Kohtunik
Rita Kulberg
Prokurör
Margus Lellep
Kriminaalasi
L. K. süüdistuses KarS §-de 217 lg 1 ja 156 lg 1 järgi käskmenetluses L. K. isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxx kodanik; xxxxxxxxxxxxxx; emakeel eesti keel; lapsehoolduspuhkusel, varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Süüdistatav
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello
Kirjalik menetlus
L. K. süüdi mõista KarS § 156 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 50 (viiekümne) kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) so 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. L. K. süüdi mõista KarS § 217 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 (ühesaja) kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) so 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning L. K. liitkaristuseks mõista rahaline karistus 100 (ühesaja) kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) so 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda L. K. mõistetud karistusest kantuks 16 tundi üldkasulikku tööd s.o 16 päeva vangistust s.o rahaline karistus 48-kordses päevamääras ning mõista L. K. kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 52 (viiekümne kahe) kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot) s.o 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 40 senti.
KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse 166, 40 eurot tasumine ositi võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul. Välja mõista L. K. menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Rahaline karistus 166, 40 eurot tasuda ositi võrdsete osamaksetena (osamakse suurus 16,64 eurot) 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas või arvele nr EE502200221014193355 Swedbankis või arvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas viitenumbrile 99915400001158 (märkides makse selgituses: rahaline karistus asjas 1-15-157). Menetluskulud (kokku 633 eurot) tasuda ositi võrdsete osamaksetena ( osamakse suurus 52,75 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas või arvele nr EE502200221014193355 Swedbankis või arvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas viitenumbrile 99915700006471 (märkides makse selgituses: menetluskulud asjas 1-15-157). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus rahalise karistuse või menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult xxxxx kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu Antud kriminaalasjas on süüdistus esitatud L. K. selles, et tema asudes xxxxx xxxxxx enda elukohas ja kasutades arvutisüsteemi IP aadressiga nr xxxxxxxxxxxx jaanuarist 2012 kuni maini 2012 sisenes korduvalt ebaseaduslikult M. T. e-maili kontole ja asuvale kontole, muutis mõlemas kohas paroole ja sidus kontosid erinevate meiliaadressidega, mis kuulusid temale endale. L. K. süüdistatakse ka selles, et tema 15.11.2012 kell 14.00 sisenes ebaseaduslikult S. M. J. www.facebook.com asuvale kontole ja muutis selle parooli ning kordas sama tegevust 17.11.2012 kell 01.00. Seega pani L. K. toime KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu salasõna kõrvaldamise teel. L. K. süüdistatakse ka selles, et tema jaanuarist 2012 kuni maini 2012 luges ebaseaduslikult M. T. meilikontol asuvat kirjavahetust ja M. T. www.facebook.com kontol asuvaid privaatseid vestlusi.
2(4)
Veel süüdistatakse L. K. selles, et tema 15.11.2012 ja 17.11.2012 luges ebaseaduslikult S. - M. J. www.facebook.com kontol asuvaid privaatseid vestlusi. Seega pani L. K. toime ka KarS § 156 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kirjavahetuse abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise. Prokuröri ettepanek on tunnistada L. K. süüdi KarS §-de 156 lg 1 ja 217 lg 1 järgi ning karistada teda KarS § 156 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära (1 päevamäär on 3,20 eurot kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi) so 160 eurot ja karistada teda KarS § 217 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära (1 päevamäär on 3,20 eurot kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi) so 320 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista L. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära s.o 320 eurot. KrMS § 202 lg 6 järgi tuleb mõistetud karistusest maha arvata 16 tundi üldkasulikku tööd, mis on KarS § 69 lg 1 järgi 16 päeva vangistust, mis on KarS § 70 lg 2 järgi 48 päevamäära. Seega tuleb mõista L. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 52 päevamäära s.o 166,40 eurot. KarS § 66 alusel tuleb määrata, et L. K. tasub rahalise karistuse 52 päevamäära s.o 166,40 eurot 10 võrdses osas s.o 16,64 euro suuruse summana 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtu järeldused Süüdistatavale süüdistusakt edastatud 12.01.2015 ja kaitsjale 09.01.2015. Nad ei ole kohtule KrMS §-s 252 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud. Käesolevaks ajaks on möödunud KrMS § 253 preambulis sätestatud 15-päevane tähtaeg. Kohus leiab, et antud kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü puhtsüdamlikku kahetsust, mida L. K. on avaldanud 27.02.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel. L. K. pole varem kriminaalkorras karistatud ja ta ei oma ka kehtivaid väärteokaristusi. Seetõttu võib süüdistatavat antud asjas karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega. L. K. tuleb süüdi tunnistada KarS § 156 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 50– kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi) so 160 eurot. L. K. tuleb süüdi tunnistada ka KarS § 217 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi). KarS § 64 lg 1 alusel
3(4)
tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista L. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 100-kordses päevamääras so 320 eurot. KrMS § 202 lg 6 järgi tuleb lugeda L. K. mõistetud karistusest kantuks 16 tundi üldkasulikku tööd, mis on KarS § 69 lg 1 järgi 16 päeva vangistust, mis on KarS § 70 lg 2 järgi 48 päevamäära, ning mõista L. K. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 52-kordses päevamääras s.o 166,40 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel tuleb määrata rahalise karistuse tasumine ositi ning võimaldada L. K. tasuda rahaline karistus 52 kordses päevamääras so 166,40 eurot 10 võrdse osamaksena s.o 16,64 eurot alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses so 585 eurot. Samuti on menetluskuluks kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kokku 120 eurot (tl 23, 41). Kuna prokuröri kinnitusel on süüdistatav riigi õigusabi tasu summas 72 eurot ära tasunud, tuleb süüdistatavalt välja riigi õigusabi tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud (kokku 663 eurot) süüdistatavalt välja mõista. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ( käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel) peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel määrata ka menetluskulude tasumine ositi pikema aja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.