Kohtulahend

ANDRES LIIVAK

asukoht Tartu Vanglas viimaseks elukohaks oli vabaduses XXXX isikukood 39107072711 kriminaalkorras karistatud, viimati 13.11.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega (jõustus 14.01.2015 Riigikohtu määrusega) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 7 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 7 kuud vangistust Tartu Maakohtu 10.07.2013.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

mõisteti Andres Liivakule 10 kuud vangistust, mille kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.11.2014.a – ajavahemikuga 13.11.2014 kuni 27.01.2014 on 10-st kuust vangistusest ära kantud 2 kuud 15 päeva vangistust 13.11.2014.a kohtuotsuses ja 10.07.2013.a kohtuotsuses kajastatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteod on ka 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kuriteod ning kuna nende kuritegude eest mõistetud karistused jäävad ka alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 199 lõike 2 ning § 424 sanktsioonide raamidesse, siis alust Andres Liivaku nendest karistustest vabastamiseks ja ka karistuste vähendamiseks ei ole 29.04.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatus röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi (KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud 11 päeva, mille kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 15.10.2010 katseajaga kuni 09.01.2012) ei ole kehtivust karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 ja § 25 lg 4 alusel kaotanud, kuna karistuse kandmiselt vabanemisest 15.10.2010.a ei ole möödunud 5 aastat 26.04.2014 peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 14260101452 (KarS § 200) 27.04.2014 vahistati kriminaalasjas nr 14260101452 (KarS § 200)

A.P asukoht Tartu Vanglas viimaseks elukohaks oli vabaduses XXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud, viimati 13.11.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega (jõustus 14.01.2015 Riigikohtu määrusega) KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi KarS § 65 lõigete 1 ja 2 kohaldamisega, lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, mille kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.11.2014.a – ajavahemikuga 13.11.2014 kuni 27.01.2014 on vangistusest ära kantud 2 kuud 15 päeva vangistust; 13.11.2014.a kohtuotsuse kohaselt moodustati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 19.03.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ärakandmata 2-st kuust vangistusest 19.03.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati A.P KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega 16.02.2012.a toimepandud mobiiltelefoni, väärtusega 200€, varguse eest KrMS § 432 lg 1, 34, 35 ja KrMS § 431 alusel ning KarS § 5 lg 2 alusel tuleb A.P vabastada talle 19.03.2014.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks mõistetud 4-st kuust vangistusest (millest 13.11.2014.a kohtuotsuse tegemise aja seisuga oli ära kandmata 2 kuud vangistust), kuna alates 01.01.2015 kvalifitseerub A.P toimepandud mobiiltelefoni vargus väärteoks, sest varastatu väärtus ei ületa 200 eurot (mis tuleneb 01.01.2015.a jõustunud KarS § 44 lg 2 ja KarS § 218: 20 miinimumpäevamäära = 20 x 10€ ) nimetatud 2 kuu vangistuse võrra väheneb A.P-le 13.11.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust, sest KarS § 65 lg 2 järgi kaob liidetavana ära ärakandmata 2 kuud vangistust 19.03.2014.a kohtuotsuse järgi ning A.P-le

jääb kuritegude kogumi eest KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks on 13.11.2014.a ülejäänud 13.11.2014.a kohtuotsuses kajastatud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritud kuriteod – 3 vargust (üks toime pandud novembris 2013 ja kaks aprillis 2014) on ka 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kuriteod ning kuna nende varguste eest mõistetud karistus 6 kuud vangistust jääb ka alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 199 lõike 2 sanktsiooni raamidesse, siis alust A.P-le KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi varguste eest karistuseks mõistetud 6-st kuust vangistusest vabastamiseks ja selle karistuse vähendamiseks ei ole karistusregistri teatiselt A.P varasemat karistatust röövimise eest ei nähtu, sealhulgas ei ole kriminaalkaristuste hulgas ka ühtegi arhiivi kantud karistust kohtule ei ole esitatud ka ühtegi kohtuotsust, millest nähtuks A.P varasemat karistatust röövimise eest 04.-05.03.2014 oli kahtlustatavana kinnipeetav asjas nr 13260104183 (KarS § 263) 29.04.2014 peeti kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 14260101452 (KarS § 200) 30.04.2014 vahistati kriminaalasjas nr 14260101452 (KarS § 200)

RESOLUTSIOON

KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 312, KrMS § 313, alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada INDREK KIVI KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Indrek Kivile käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust talle eelmise kohtuotsusega, s.o 09.12.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11102 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Indrek Kivile mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Indrek Kivi eelvangistuses viibitud aeg alates 26.04.2014.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 8 aasta vangistuse kandmise alguseks 26.04.2014.a. Indrek Kivi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine lugeda kehtivuse kaotanuks ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Indrek Kivi jätkab vangistuses karistuse kandmist. Süüdi tunnistada ANDRES LIIVAK KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andres Liivaku eelvangistuses 26.04.2014 – 12.11.2014 viibitud 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva karistusaja hulka ja karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Andres Liivakule käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aastast 5 kuust 12 päevast vangistusest ja Andres Liivakule 13.11.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7800 karistuseks mõistetud 10 kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Andres Liivakule 3 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 viimase lause alusel arvata 3-st aastast 5-st kuust 12-st päevast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 13.11.2014.a kohtuotsuse järgi, ajavahemikus 13.11.2014 kuni 27.01.2015 ära kantud 2 (kaks) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust ning mõista Andres Liivakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Andres Liivakule karistuseks mõistetud 3 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates 28.01.2015.a. Andres Liivaku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine lugeda kehtivuse kaotanuks ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Andres Liivak jätkab vangistuses karistuse kandmist. Süüdi tunnistada A.P KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.P KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.P-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.P eelvangistuses 04.-05.03.2014 viibitud 2 päeva ja 29.04.2014 – 12.11.2014 viibitud 6 (kuus) kuud 15 (viisteist) päeva, s.o kokku 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva karistusaja hulka ja karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. KrMS § 432 lg 1, 34, 35 ja KrMS § 431 alusel ning KarS § 5 lg 2 alusel vabastada A.P talle 19.03.2014.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks mõistetud 4-st kuust vangistusest (millest 13.11.2014.a kohtuotsuse tegemise aja seisuga oli ära kandmata 2 kuud vangistust), kuna alates 01.01.2015 kvalifitseerub A.P toimepandud mobiiltelefoni vargus väärteoks, sest varastatu väärtus ei ületa 200 eurot (mis tuleneb 01.01.2015.a jõustunud KarS § 44 lg 2 ja KarS § 218: 20 miinimumpäevamäära = 20 x 10€ ) Nimetatud 2 kuu vangistuse võrra väheneb A.P-le 13.11.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust, sest KarS § 65 lg 2 järgi kaob liidetavana ära ärakandmata 2 kuud vangistust 19.03.2014.a kohtuotsuse järgi ja A.P-le jääb

kuritegude kogumi eest KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks on 13.11.2014.a Ülejäänud 13.11.2014.a kohtuotsuses kajastatud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritud kuriteod – 3 vargust (üks toime pandud novembris 2013 ja kaks aprillis 2014) on ka 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kuriteod ning kuna nende varguste eest mõistetud karistus 6 kuud vangistust jääb ka alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 199 lõike 2 sanktsiooni raamidesse, siis alust A.P-le KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi varguste eest karistuseks mõistetud 6-st kuust vangistusest vabastamiseks ja selle karistuse vähendamiseks ei ole. Mõista eeltoodu alusel A.P-le 13.11.2014.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda 13.11.2014.a kohtuotsuse kuulutamisest – alates 13.11.2014.a ning 13.11.2014.a kohtuotsuses liitkaristusi KarS § 65 lõigete 1 ja 2 alusel mitte kohaldada, kuna liidetavana kaob ära 19.03.2014.a kohtuotsusest tulenev ärakandmata 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus A.P-le käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aastast 8 kuust 13 päevast vangistusest ja A.P-le 13.11.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse järgi karistuseks mõistetud 6-st kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis A.P-le 3 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 viimase lause alusel arvata 3-st aastast 8-st kuust 13-st päevast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 13.11.2014.a kohtuotsuse järgi, ajavahemikus 13.11.2014 kuni 27.01.2015 ära kantud 2 (kaks) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust ning mõista A.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. A.P-le karistuseks mõistetud 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates 28.01.2015.a. A.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine lugeda kehtivuse kaotanuks ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil A.P jätkab vangistuses karistuse kandmist.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 alusel, kuna kohtuotsus on süüdimõistev, lasub süüdistatavatel menetluskulude hüvitamise kohustus. KrMS § 2 p 4 alusel, ja lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-24-11 kajastatust, ei kuulu Andres Liivakult ja A.P-lt sundraha teist korda väljamõistmisele, kuna nendelt on sundraha juba varasema kohtuotsusega, s.o 13.11.2014.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega, välja mõistetud ning käesolevas kriminaalasjas on moodustatud Andres Liivakule ja A.P-le liitkaristused eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusega KarS § 65 lg 1 alusel.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 189 lg 2, KrMS § 190 p 1, KrMS § 192 lg 1 alusel välja mõista INDREK KIVI ́lt riigituludesse menetluskuludena kokku 3399.21 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 368 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (III,6-8, 9-11, 71-74; KrMS § 175 lg 1 p 4) , 2054 eurot 40 senti riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) , 1 euro 81 senti kutsete edastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 10) , 975 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1). KrMS § 180 lg 1, KrMS § 189 lg 2, KrMS § 190 p 1, KrMS § 192 lg 1 alusel välja mõista ANDRES LIIVAK ́ult riigituludesse menetluskuludena kokku 1663.81 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 414 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (III, 25-27, 28-30, 31-33, 34-35, 75-77; KrMS § 175 lg 1 p 4) , 1248 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) , 1 euro 81 senti kutsete edastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 10). KrMS § 180 lg 1, KrMS § 189 lg 2, KrMS § 190 p 1, KrMS § 192 lg 1 alusel välja mõista A.P ́ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1747.81 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 30 eurot kannatanule R.P. väljamaksmisele kuuluva sõidukulu hüvitise eest (II, 125-128; KrMS § 175 lg 1 p 2) , 540 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II, 160162; III, 49, 50-52, 53, 78-80, 81-83; KrMS § 175 lg 1 p 4) , 1176 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) , 1 euro 81 senti kutsete edastamise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 10). Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-14-8423, menetluskulu 28.01.2015.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu tasumisel tuleb kasutada järgmisi viitenumbreid: Indrek Kivil viitenumbrit 99915700005414 A.P viitenumbrit 99915700005427 Andres Liivakul viitenumbrit 99915700005430 Menetluskulude riigituludesse laekumiste kontrollimiseks edastada jõustunud kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1-e kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatav Indrek Kivi kaitsja advokaat Kalju Kutsari 23.01.2015.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond (asukoht Vabaduse 26, Valga) kasuks 2054.40 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 342.40 eurot) advokaat Kalju Kutsari süüdistatav Indrek Kivi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (1536€, sellest käibemaks 256€) ja riigi õigusabi osutamisega kantud kulude hüvitamiseks (518€, sellest käibemaks 86.40€) kokku. Riigi õigusabi eest on tasu taotletust välja mõistetud kokku 2-e pooltunni võrra vähem, kuna eelistung ei kestnud 17.10.2014 tundi aega, vaid pool tundi, ning 23.01.2015.a ei kestnud kohtuistung kella 17-ni, vaid oli poolt tundi lühem. Süüdistatav Andres Liivaku kaitsja advokaat Anu Pärteli 22.01.2015.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Riia 15b, Tartus) kasuks 1248 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 208 eurot) advokaat Anu Pärteli süüdistatav Andres Liivaku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi eest on tasu taotletust välja mõistetud kokku 2-e pooltunni võrra vähem, kuna eelistung ei kestnud 17.10.2014 tundi aega, vaid pool tundi, ning 23.01.2015.a ei kestnud kohtuistung kella 17-ni, vaid oli poolt tundi lühem. Süüdistatav A.P kaitsja advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) 23.01.2015.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, Tartus) kasuks 1176 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 196 eurot) advokaat Heiki Kuninga süüdistatav A.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi eest on tasu taotletust välja mõistetud 1-e pooltunni võrra vähem, kuna 23.01.2015.a ei kestnud kohtuistung kella 17-ni, vaid oli poolt tundi lühem.

ASITÕENDID, KrMS § 126 lõikes 5 täheldatud esemed

Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde toimikusse kõneeristuste failid (asuvad ümbrikus oleval CD-R plaadil II köites leheküljel 193). Jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kõik kannatanule E.L. ja S.A. tagastatud esemed (II,173-178) need esemed vastu võtnud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning ühtlasi vabastada tagastatu asitõendite staatusest. Jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel M.M. tagastatud mobiiltelefon (III,1-5), mis Indrek Kivi kahtlustatavana kinnipidamise ajal oli Indrek Kivi kasutuses, selle mobiiltelefoni vastu võtnud M.M.

seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning ühtlasi vabastada tagastatu asitõendi staatusest.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kannatanutele edastada kohtuotsus elektroonselt: E.L.: XXXX ja paberkandjal XXXX

R.P.: XXXX.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile ja otsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtuotsuse täitmisest teavitada kohut.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 12. veebruaril 2015.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

Kriminaalasjas nr 1-14-8423 anti kohtunik Heli Sillaotsa 17.10.2014.a määrusega kohtu alla A.P süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi, Andres Liivak süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi, Indrek Kivi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi (I,65-69: kohtu alla andmise määrus; I,2-7: 09.10.2014.a koostatud süüdistusakt). Kriminaalasjas nr 1-14-6419 anti kohtunik Madis Kägu 30.10.2014.a määrusega kohtu alla A.P süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi (I,183: kohtu alla andmise määrus; I,184-187: 30.07.2014.a koostatud süüdistusakt). Sama 30.10.2014.a määrusega ühendati kohtunik Madis Kägu menetluses olev kriminaalasi nr 1-14-6419 kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse saabunud kriminaalasjaga nr 1-14-8423 ja

ühendatud kriminaalasja numbriks jäi 1-14-8423 ning ühendatud kriminaalasja edasiseks menetlejaks jäi kohtunik Heli Sillaots. Kohus menetles ühendatud kriminaalasja nr 1-14-8423 Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas avalikul kohtuistungil 19.-23.01.2015 ja 28.01.2015 süüdistatavate Indrek Kivi, Andres Liivaku ja A.P suhtes järgmistes süüdistustes:

Kohtulikul uurimisel tunnistas Andres Liivak ennast talle esitatud süüdistuse järgi süüdi, avaldades toimepandu kohta kahetsust (IV, 14 pöördel, 44), Indrek Kivi ennast süüdi ei tunnistanud, kuigi sündmuskoha vahetus läheduses viibimist ja seal politsei poolt kinnipidamist ei eitanud (IV, 14 pöördel, 6-44), A.P tunnistas ennast süüdi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises (IV,14 pöördel) ning röövimise süüdistuses avaldas esmalt pärast prokuröri avakõnet, et ennast süüdi ei tunnista (IV,14 pöördel), kuid ütluste andmisel tunnistas ennast süüdi, avaldades kahetsust ja kinnitades, et oli sündmuskohal koos A.Liivakuga ning läheduses oli ka I.Kivi, kes varem kokkulepitu kohaselt pidi tänaval senikaua vahti pidama kui tema A.Liivakuga majas ära käib (IV, 45 pöördel - 48). Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Indrek Kivi, Andres Liivaku ja A.P käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning A.P süü on tõendatud süüdistustes KarS § 263 p 1 ja KarS § 200 p 7,9 järgi, Andres Liivaku süü on tõendatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja Indrek Kivi süü on tõendatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi. Indrek Kivi süüdistusest KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi on tõendamata röövimise toimepanemine varem röövimise toimepannud isiku poolt, kuna nii süüdistuses märgitud ajaks, s.o 26.aprilliks 2014 kui ka käesolevaks ajaks on Indrek Kivi varasem karistatus röövimise eest kehtivuse kaotanud, st kustunud, mistõttu punkti 4 järgi kohus Indrek Kivit süüdistuses KarS § 200 lõike 2 järgi süüdi ei mõista. Indrek Kivile, Andres Liivakule ja A.P-le esitatud röövimise süüdistus Süüdistatavad Indrek Kivi ja A.P andsid kohtulikul uurimisel neile esitatud röövimise süüdistuse kohta ütlusi . Süüdistatav Andres Liivak keeldus kohtumenetluses kohtulikul uurimisel röövimise süüdistuse kohta ütluste andmisest , mispeale pooltelt laekunud taotluste ja KrMS § 294 p 1 alusel võttis kohus Andres Liivaku kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisi kajastavad 3 protokolli – 26.04.2014.a , 28.04.2014.a , 22.09.2014.a ülekuulamisprotokollid, viiteliselt KrMS § 3051 lõikes 3 sätestatule, kriminaalasja juurde toimikusse vastu .

Tõendite kogumisse hindamiseks ei võta kohus vastu ja hindab KrMS § 3051 lg 3 ja KrMS § 54 p 2 alusel lubamatuks tõendiks Andres Liivaku kohtueelses menetluses 22.09.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, mis on kajastatud 22.09.2014.a ülekuulamisprotokollis , kuna sellel ülekuulamisel oli kahtlustatav Andres Liivaku kaitsjaks advokaat Aivar Kello , kes oli ühtlasi senini menetluses olnud kahtlustatav Indrek Kivi kaitsjana ning mõlema kahtlustatava huvid, nii Andres Liivaku kui ka Indrek Kivi huvid, olid 22.09.2014.a ülekuulamise ajaks juba ilmselgelt vastuolus. Asjaolu, et kahtlustatavate Andres Liivaku ja Indrek Kivi huvid olid 22.09.2014.a ülekuulamise ajaks juba ilmselgelt vastuolus, on kajastatud kahtlustatav Andres Liivaku 28.04.2014.a ülekuulamise protokollis ), millest nähtuvalt annab Andres Liivak selgelt ütlusi Indrek Kivi kohta, kellega leppisid koos A.P-ga kokku ühiselt kuriteo toimepanemise XXXX, Tartus elava vanainimese elukohas, millise plaani viisid Andres Liivaku 28.04.2014.a ütluste kohaselt ka ühiselt ellu. Süüdistatavatest Indrek Kivi ei ole kogu kohtueelse menetluse ja ka kogu kohtumenetluse käigus ennast süüdi tunnistanud ning on avaldanud ennast kuriteo toimepanemise vahetus läheduses asunuks üksnes juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Sealhulgas ka 27.04.2014.a vahistamismäärusest nähtuvalt ei ole Indrek Kivi ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Andres Liivak on enda süüd alates teisest ülekuulamisest, s.o 28.04.2014.a ülekuulamisest tunnistanud, sealhulgas avaldanud ka koos I.Kiviga ja A.P-ga ühise kuriteoplaani pidamise ja selle ühiselt elluviimise. Advokaat Kalju Kutsar lülitus kohtueelsesse menetlusse kahtlustatav Indrek Kivi kaitsjana alles alates 07.10.2014 Kahtlustatav Andres Liivaku kaitsjaks kohtueelses menetluses oli advokaat Anu Pärtel , kes nimetas Andres Liivakule 22.09.2014.a ülekuulamiseks enda asenduskaitsjaks advokaat Aivar Kello. KrMS § 3051 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. KrMS § 54 punktis 2 sätestatu kohaselt ei või isik olla kaitsja, kui ta on varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. Eeltoodu alusel, lähtudes KrMS § 3051 lõikes 3 ja KrMS § 54 punktis 2 sätestatust, hindab kohus lubamatuks tõendiks Andres Liivaku kohtueelses menetluses 22.09.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, millised on kajastatud 22.09.2014.a ülekuulamisprotokollis (III,99-102), kuna need ütlused on saadud KrMS § 54 punktis 2 sätestatut eirates. 19.01.2015.a alanud kohtuistungi prortokollist nähtuvalt võttiski kohus kahtlustatav Andres Liivaku 22.09.2014.a ülekuulamisprotokolli kriminaalasja juurde vastu viiteliselt muuhulgas KrMS § 3051 lõikes 3 sätestatule, et kohus võib vaidlusaluse 22.09.2014.a ülekuulamisprotokolli hinnata lubamatuks tõendiks kohtuotsuse tegemisel (IV, 45 pöördel). Kohtuistungil kohus kahtlustatav Andres Liivaku 22.09.2014.a ülekuulamisprotokolli kohta lõplikku seisukohta ei

andnud, avaldades, et taotletu toimikusse vastuvõtmine ei välista KrMS § 3051 lg 3 alusel selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel (IV, 45 pöördel). Kohtuotsuse tegemisel kohus A.Liivaku 22.09.2014.a ülekuulamisprotokollis kajastatud ütlustest ei lähtu. Indrek Kivile, Andres Liivakule ja A.P-le esitatud röövimise süüdistuses on peale juba eelnevalt nimetatud süüdistatavate Indrek Kivi ja A.P endi kohtulikul uurimisel antud ütluste ning Andres Liivaku 26.04.2014.a ja 28.04.2014.a kahtlustatavana ülekuulamisprtokollidest nähtuvate ütluste olemas järgmised tõendid: kannatanu E.L.e tervisliku seisundi kohta arstitõend , kannatanu E.L.e kohtueelses menetluses antud ütlused , sündmuskoha vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate fotodega , sideettevõtjalt saadud andmeid kajastav protokoll selle juurde kuuluvate sideettevõtjatelt saadud andmetega sim-kaardi ja telefoninumbri koodide kohta , tunnistaja H.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused , tunnistaja A.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused , tunnistajale A.K. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll , tunnistaja A.U. kohtulikul uurimisel antud ütlused , tunnistaja A.R. kohtulikul uurimisel antud ütlused , tunnistaja G.J. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV,24-26; II,112 – allkirjaleht), tunnistaja K.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV, 26-26 pöördel; II,113 – allkirjaleht), tunnistaja R.M. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV, 28 pöördel-29 pöördel; II,130 – allkirjaleht), tunnistaja K.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV, 29 pöördel-30 pöördel; II,131 – allkirjaleht), tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV,31 pöördel – 32 pöördel; II,136 - allkirjaleht), 25.04.2014 21:00-09:00 patrullileht (II,179-182), 26.04.2014.a 00:40 Indrek Kivi kahtlustatavana kinnipidamise kohta protokoll (II,198-199) selle juurde kuuluva kinnipeetu läbiotsimise protokolliga (II,200), kahtlustatavana kinnipidamisel Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (III,1-4), M.M. 08.05.2014.a allkirjaleht politseist Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni talle tagastamise kohta (III,5), 26.04.2014.a 00:40 Andres Liivaku kahtlustatavana kinnipidamise kohta protokoll (III,23-24), 29.04.2014.a 09:40 A.P kahtlustatavana kinnipidamise kohta protokoll (III,47-48), asitõendite vaatlusprotokoll (II,173-176), kannatanu E.L.e 26.04.2014.a allkirjaleht politsei kaudu talle kuuluvate toiduainete tagasisaamise kohta (II,177), kannatanu E.L.e tütre S.A. allkirjaleht politsei kaudu enda emale E.L.ele kuuluvate esemete tagasisaamise kohta (II,178), Indrek Kivi 05.05.2014.a ja 07.05.2014.a pöördumised „Seletuskiri“ ja „Tunnistus“ kohtueelse menetleja poole (II,114-123), Indrek Kivi 18.05.2014.a, 22.05.2014.a, 20.07.2014.a, 27.08.2014.a, 07.09.2014.a pöördumised, pealkirjastatud „Taotlus“, kohtueelse menetleja poole (III,85-90), Politsei-ja Piirivalveameti 15.01.2015.a vastuskiri Indrek Kivi 16.12.2014.a pöördumisele (III,91). Süüdistatav Indrek Kivi ja tema kaitsja advokaat Kalju Kutsar loobusid kohtulikul uurimisel tunnistajate J.A., T.J. ja S.S. ülekuulamise taotlusest ning ka prokurör ja ükski teine süüdistatav ja kaitsja ei avaldanud soovi nimetatud isikute tunnistajatena kohtulikul uurimisel ülekuulamiseks (IV,34). Kohus võttis süüdistatav Indrek Kivi ja

tema kaitsja loobumise tunnistajate J.A., T.J. ja S.S. ülekuulamisest loobumise kohta vastu (IV,34). Eakat kannatanut E.L.t (sündinud 1933.a) ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel tema halvast tervislikust seisundist tulenevalt üle kuulata. E.L.e perearsti Jelena Petrova 20.01.2015.a väljastatud arstitõendi kohaselt ei ole E.L. tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtuistungil kohtuasjas nr 1-14-8423 osalema – E.L. on olnud erakorralise haigena neuroloogia osakonnas, objektiivselt on temaga kontakt käesoleval ajal raskendatud, küsimustele hakkab vastama pika pausi järgselt, kohati ebaadekvaatselt, desorienteeritud ajas ja kohas, liigub aegalselt (II,132133). Perearsti teatisega E.L.e halva tervisliku seisundi kohta on kooskõlas tunnistaja H.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et tema naabri E.L.e tervislik seisund on vilets, E.L. on üle elanud mitu insulti Prokuröri taotluse alusel ja ülejäänud kohtusaalis viibinud poolte nõusolekul (IV,3131 pöördel) võttis kohus kriminaalasja juurde KrMS § 291 lg 1 p 3, KrMS § 291 lg 3 alusel vastu E.L.e kohtueelses menetluses 26.04.2014.a antud ütlusi kajastava kannatanu ülekuulamise protokolli (II,134-135). Kannatanu E.L. kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 26.04.2014.a, kui ta enda Tartus, XXXX asuvas elukohas esimesel korrusel magas, hakati maja ust lõhkuma, nii et majja sissepoole jääv uksehaak lõhuti ära ja majja tungisid kaks eesti keelt rääkivat meest, kes nõudsid raha ning üks meestest tuli ja pani puutoki kõrile ja lubas ära tappa, mispeale teine mees ütles tokki kõril hoidvale mehele, et vajuta, tapame ära, kui raha ei ole (II,135). Kannatanu E.L. ütluste kohaselt tundis ta reaalset hirmu ja kartis enda elu pärast, kuid raha tal ei olnud ning ütles ka kahele mehele, et raha tal ei ole (II,135). Kannatanu E.L. ütluste kohaselt otsis teine mees sellel ajal, kui üks tal tokki kõril hoidis, sahtlitest, riiulitest ja kappidest raha, kuid kuna raha ei leidnud, siis vist jäid uskuma, et raha ei ole, võtsid toki kõrilt ja lahkusid majast koos kaasa võetud teleri ja puldiga (II,135). Kannatanu E.L. ütluste kohaselt oli ta voodis pikali ja kõiki esemeid, millised lahkujad endaga majast kaasa võtsid, seetõttu ei näinud (II,135). Kannatanu E.L. ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuv. Kannatanu E.L. Tartus, XXXX asuvat elukohta vaadeldi 26.04.2014 10:00 – 11:00 Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on XXXX, Tartu elumaja hoovi- ehk siseõue poolsel majauksel uksehaagi vastusaas välja tõmmatud ja ripub haagi külles, majas on suur külmkapp ning esemed majas on segamini paisatud; maja tänavapoolsel välisuksel kahjustusi näha ei ole Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt jääb maja XXXX sellesse XXXX tänava lõiku, mis jääb XXX tänava ja XXX tänavate vahele ning kui seista XXX tänaval maja nr XX ees näoga XXX tänava poole, siis jääb XXXX maja vasakut kätt ning XXX tänav jääb lähedusse, pärast XXXX maja on tänava vasakul poolel veel 3 väiksemat maja ning ongi XXXX tänav . Kannatanu E.L. ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja H.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused . Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt on kannatanu E.L. talle

naaber, kelle elukoha juures märkas 26.04.2014.a öösel kella 00:30 paiku kahtlast liikumist – E.L. elukoha aia taga tänaval suitsetasid kaks meest, kes läksid E.L. elukoha aeda sisse maja tagumise ukse poole ja kadusid siis vaateväljast ära . Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt oli üks meestest pikem ja teine lühem, mõlemad olid tavalise kehaehitusega . Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt ei näinud ta, mis toimus naabri E.L. maja tagaukse juures ja E.L. majas sees, kuid nägi majast ühte meest väljumas, kellel oli kilekotilaadne komps käes . H.K. ütluste kohaselt ei näinud ta majast teise mehe väljumist, helistas politseisse ja kutsus politsei kohale . H.K. ütluste kohaselt ei jälginud ta kogu aeg, mis naabermaja juures toimub, käis vahepeal abikaasat kohale kutsumas ja politseisse helistamas . Kannatanu E.L. ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga ning tunnistaja H.K. ütlustega on kooskõlas patrullilehel kajastatu. Patrullileht kajastab politseiametnike tööaega 25.04.2014 21:00 kuni 26.04.2014 09:00 Patrullilehel kajastatu kohaselt sai politseipatrull juhtimiskeskuselt väljakutse XXX maja vastas toimuva kahtlase tegevuse kohta 26.04.2014 kell 00:40, patrull oli kohal kell 00:45 (II,181). Patrullilehel on tehtud järgmine sissekanne: „

“ (II,181)

Patrullilehel kajastatu kohaselt oli patrullitoimkonnas politseiametnikena enda töökohustusi täitmas A.U. ja A.R. (II,179). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka politseiametnikest tunnistajate A.U. ja A.R. kohtulikul uurimisel antud ütlused. Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt töötab ta Politsei-ja Piirivalveametis, Lõuna prefektuuris kiirreageerijana, 26.04.2014.a täitis ta enda töökohustusi politseiametnikuna kiirreageerijana koos A.R., kui said kiireloomulise väljakutse ja kohale sõites nägid kahte inimest, kelledest ühe käes oli teler või kuvar, tuvastasid isikud ning isikuks, kelle käes oli teler, tuvastasid ID-kaardi alusel Indrek Kivi ning teisel isikul olid puldid ja toidukraam . Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt elas majas, kuhu nad väljakutse said, vanem naisterahvas, kes oli hirmunud ja kaebas, et teda rööviti, nõuti raha, ähvardati ja kägistati raudtoruga Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt näitas see vanem naisterahvas enda majas kohta, kuskohast võeti kaasa tema teler ning selgitas, et ka külmkapist oli toidukraami kadunud Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt liikusid 2 meest, kelle nad kontrollimiseks kinni

pidasid, kõnealuse maja juurest, kuhu väljakutse said (XXXX), Lõunakeskuse suunas, s.o Soinaste tänava suunas Tartu linna elektroonselt kodulehelt (märksõna alt) kättesaadavalt Tartu linna kaardilt, mis on kajastatud osaliselt ka sündmuskoha vaatlusprotokollis selle esimesel lehel (II,163), nähtuvalt jääb XXXX juurest Lõunakeskuse suunas Soinaste tänav. Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt töötab ta Politsei-ja Piirivalveametis, Lõuna prefektuuris kiirreageerijana, said 26.04.2014 A.U. tööl olles väljakutse, et naabermajast oli nähtud väljumas kahte meesterahvast, kellel olid asjad käes ja kuna teati, et selles majas elab üksik vanainimene, kellel nooremapoolseid külalisi ei käi, siis peeti seda kahtlaseks ja teatati sellest politseile unnistaja A.R. ütluste kohaselt nägid nad väljakutse peale kohale jõudes, et kaks meeseterahvast jalutavad tänaval, neist ühel käes televiisor ja veel tehnikat, ning teisel kilekott toiduasjadega A.R. ütluste kohaselt, kuna väljakutse sisu oli, et 2 noormeest väljusid majast asjadega ja tänaval rohkem liikujaid ei olnud, siis otsustasid neid noormehi kontrollida A.R. ütluste kohaselt andsid 2 kinnipeetud noormeest nende käes olnud esemete kohta vastukäivaid selgitusi, väites, et väljakutsega seonduva majaga nad seotud ei ole, et olid esemed toonud sõbra korterist ning tulevad kusagilt ehituselt töölt A.R. ütluste kohaselt käisid nad ka majas, kus oli vanem naisterahvas šokis, kes selgitas, et kaks meest olid käinud, kelledest üks teda kägistas kas puukepiga või raudkepiga ja nõudnud raha ning teler ja toiduained olid kadunud Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt kutsusid nad kohale valveuurija ja eksperdi ning kohale saabus ka välijuht ning mingi moment saabus politseiauto juurde ka kolmas noormees Siinkohal näitas tunnistaja A.R. kohtusaalis viibivale süüdistatavale A.P-le , kes A.R. ütluste kohaselt saabus politseiauto juurde ja soovis enda sõpradega kontakti saada ning kinnitas, et politsei poolt kinnipeetud isikutelt ära võetud teler kuulub talle ja on tema oma Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt palusid nad sellel nende juurde tulnud isikul (A.P ), pärast tema ID-kaardi alusel tuvastamist, lahkuda, et ta ei segaks politsei tööd Eelnevalt kajastatud tõenditega on kooskõlas ka asitõendite vaatlusprotokoll (II,173176), kannatanu E.L. 26.04.2014.a allkirjaleht politsei kaudu talle kuuluvate toiduainete tagasisaamise kohta (II,177) ja kannatanu E.L. tütre S.A. allkirjaleht politsei kaudu enda emale E.L.ele kuuluvate esemete tagasisaamise kohta (II,178). Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 26.04.2014.a Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinike A.U. ja A.R. poolt Tartus, XXX ja XXX tänavate ristil Indrek Kivi ja Andres Liivaku kinnipidamisel neilt leitud esemeid – Vene juust, Saaremaa kuumsuitsupeekon 2 tk, Tõmmu poolsuitsuvorst, Oskar abasink, Havarti juust, 5 pirni, 4 banaani, must televiisor Finlux, mobiiltelefon Nokia, 4 pulti – Acme, Strong, LG, Finlux Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt tagastati toiduained 26.04.2014 E.L. allkirja vastu ning teler, mobiiltelefon ja 4 pulti tagastati E.L. tütrele S.A. 08.05.2014.a Asitõendite vaatlusprotokolliga on kooskõlas kannatanu E.L. 26.04.2014.a allkirjaleht politsei kaudu talle kuuluvate toiduainete tagasisaamise kohta ja kannatanu E.L. tütre S.A. allkirjaleht politsei kaudu enda emale E.L. kuuluvate esemete tagasisaamise kohta

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka Tartus, XXXX asuva sündmuskoha vahetus läheduses kinni peetud Indrek Kivi ja Andres Liivaku kahtlustatavana kinnipidamise protokollid Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Andres Liivak kahtlustatavana KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi kinni 26.04.2014.a kell 00:40 Tartu linnas, XXX ristmikul . Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas Andres Liivak enda telefoninumbriks XXX . Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Indrek Kivi kahtlustatavana KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi kinni 26.04.2014.a kell 00:40 Tartu linnas, XXX ristmikul . Kinnipeetu läbiotsimise protokolli kohaselt leiti Indrek Kivi 26.04.2014.a kell 03:20 läbiotsimisel temalt ID-kaart, mobiiltelefon, võtmed, rahakott, kehtetu ID-kaart, 4 muud kaarti . Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas Indrek Kivi enda telefoninumbriks XXXX . Eelnevalt kajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütlused ja kahtlustatavana kinnipidamisel Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll ning M.M. 08.05.2014.a allkirjaleht politseist Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni talle tagastamise kohta . Tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt elas Indrek Kivi pärast vanglast 2014.a märtsis vabanemist tema juures Tartu linnas Kastani tänaval asuvas üürikorteris ca 6 nädalat, s.o kuni I.Kivi uuesti kinnipidamiseni Kahtlustatavana kinnipidamisel Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtuvalt oli Indrek Kivi kasutuses ööl vastu 26.04.2014.a M.M. mobiiltelefon Samsung La Fleur Duos, mis on kahe sim-kaardi pesaga, ning millistest ühes oli Diil-kõnekaart ja teises Zen-kõnekaart Mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtuvalt tagastati pärast vaatlust mobiiltelefon selle omanikule M.M. allkirja vastu Sellega on kooskõlas ka M.M. 08.05.2014.a allkirjaleht politseist Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefoni talle tagastamise kohta . Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja K.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt oli Andres Liivak talle kuni A.Liivaku kinnipidamiseni poisssõber K.P. ütluste kohaselt kasutas ta 25. ja 26.04.2014.a telefoninumbrit XXXX, kui sellele numbrile helistas kinnipidamisööl Andres Liivak ja teatas, et on kinni peetud Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt teatas Andres Liivak talle enda kinnipidamisest I.Kivi kasutuses olnud numbrilt, millist asjaolu teab Andres Liivaku enda talle sellekohaselt avaldatust Eelnevalt kajastatud tõenditega on kooskõlas ka Andres Liivaku KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi kahtlustatavana 28.04.2014.a ülekuulamisel advokaat Anu Pärteli juuresolekul antud ütlused Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tarbisid nad 25.04.2014.a koos A.P ja Indrek Kiviga alkoholi sõber G.J. elukohas, asukohaga XXXX Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt rääkisid nad G.J. elukohas viibides kolmekesi A.P-ga ja

Indrek Kiviga Tartus, Tammelinnas, XXX tänaval asuvast majast, kus elab vanainimene, ning sealt kergest saagi saamisest ja leppisid kolmekesi kokku, et öösel, kui vanamemm magab, lähevad sinna majja Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt leppisid nad kokku, et ta ise, s.o Andres Liivak, ja A.P lähevad vanamemme majja sisse, aga Indrek Kivi jääb välja valvama Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt läksidki nad sama päeva õhtul, kui oli juba pime, kolmekesi XXXX maja juurde Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt jõudsid nad kolmekesi XXXX maja juurde kella 00:30 paiku, kui läks koos A.P-ga väravast sisse ja siis maja taha ning lärmi peale ärkas üles majas maganud vanamemm, väljusid majast koos sealt kaasa võetud toidukraamiga, teleka, 4 puldi ja mobiiltelefoniga Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt andis ta majast väljas teleka Indrek Kivi kätte, kui ära võetud asjadega pidas tema ja Indrek Kivi kinni kohalejõudnud politseipatrull Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli A.P jõudnud ilmselt majast väljudes üle aedade ära joosta Andres Liivaku 28.04.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt käis ta 25.04.2014.a, kui väljas oli veel valge, XXXX, Tartus asuvat maja koos A.P-ga vaatamas, kuid selle maja lähedusest tulid naabrid asja uurima, et mida seal teete, ja lahkusid seepeale Andres Liivaku ütlustega selle kohta, et Tartus, XXXX asuvat maja käidi 25.04.2014.a valgel ajal enne sealt esemete 26.04.2014.a öösel hõivamist vaatamas, on kooskõlas ka tunnistaja H.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused , tunnistaja A.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused ja tunnistajale A.K. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll . Tunnistaja A.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ja tunnistajale A.K. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolliga on tõendatud, et A.K. tundis talle näidatud fotodelt Andres Liivaku isikus ära selle noormehe, kes käis 25.04.2014.a A.K. naabrinaise E.L. maja tagahoovis aadressil XXXX, Tartu. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt oli tema naabrinaise E.L. elukoha, asukohaga XXXX, Tartu, juures 25.04.2014.a käinud isikuid 2 noormeest – üks, kes tuli välja XXXX, Tartu asuva maja hoovist ja oli heledates riietes ning rääkis telefoniga, ühel parema käe keskmisel sõrmel sõrmuse kujuga tätoveering, ja teine tumedates riietes kapuutsiga ja prillidega noormees seisis väljas tänaval aia juures, kapuutsiga noormehe nägu ei olnud näha, mõlemad noormehed lahkusid XXXX maja juurest koos . Ka tunnistaja H.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt nägi ta vastasmaja juures, s.o E.L. elukoha maja hoovis 25.04.2014.a naabrimeest rääkimas ja pahandamas ühe võõra noormehega, mispeale see noormees lahkus koos ühe teise mustas üleriietuses noormehega, kes ootas E.L. maja aiast umbes 10 meetrit eemal Eelnevalt kajastatud tõenditega on kooskõlas ka A.P kohtulikul uurmisel süüdistatavana antud ütlused A.P kohtulikul uurmisel süüdistatavana antud ütluste kohaselt läks ta 25.04.2014 õhtul peale tööd G.J. juurde, elukohaga XXX, kus viibis ka Andres Liivak ning hiljem tuli ka Indrek Kivi Süüdistatav A.P ütluste kohaselt oli neil kolmekesi Andres Liivakuga ja Indrek Kiviga

plaan öösel XXXX maja juurde minna vanainimese juurde asju ära võtma ja leppisid selleks kokku ka plaani, et XXXX majja asjadele järele läheb ta ise sisse koos A.Liivakuga ning Indrek Kivi pidi jääma vahti pidama, et vajadusel telefoni teel hoiatada Süüdistatav A.P ütluste kohaselt jäi XXXX majas sees käimise ajaks kestma telefoniühendus Andres Liivaku ja Indrek Kivi kasutuses olnud telefonide vahel Süüdistatav A.P ütluste kohaselt tõmbasid nad kahekesi koos Andres Liivakuga XXXX uksel haagi lahti ja sisenesid siis majja Eelnevalt kajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja G.J. kohtulikul uurimisel antud ütlused . Tunnistaja G.J. ütluste kohaselt on ta rohkem suhelnud Andres Liivakuga ning teab ka Kajarit (A.P), üüris A.Liivakule korterit kuni ta kinni võeti . G.J. ütluste kohaselt nägi ta Andres Liivakut viimati enne kinnikukkumist 25.04.2014 õhtul, kui Andres Liivak oli koos teiste isikutega õue peal . Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sideettevõtjalt saadud andmeid kajastav protokoll selle juurde kuuluvate sideettevõtjatelt saadud andmetega sim-kaardi ja telefoninumbri koodide kohta Sideettevõtjalt saadud andmeid kajastava protokolli kohaselt vältas Andres Liivaku (tel nr XXXX) ja Indrek Kivi (tel nr XXXX) kasutuses olnud telefoninumbrite vaheline kõne, algusega 26.04.2014.a kell 00:19:00, 1423 sekundit, s.o 23 minutit, ning mõlemad telefonid asusid selle kõne ajal sama mobiilside tugijaama XXX alas. Sideettevõtjalt saadud andmeid kajastava protokolli kohaselt jääb XXX tugijaama levisse ka XXXX, Tartu asukoht . Indrek Kivi kasutuses ööl vastu 26.04.2014.a olnud M.M. mobiiltelefonil Samsung on 2 sim kaardipesa , millistest ühes sees asunud Diil sim-kaart vastab mobiiltelefoninumbrile XXX ja teises kaardipesas asunud Zen sim-kaart vastab numbrile XXX . Eelkajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega on veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud, et Andres Liivak, A.P ja Indrek Kivi omavahelisel eelnevalt kooskõlastatud kokkuleppel hõivasid ööl vastu 26.04.2014.a, orienteeruvalt 26.04.2014.a kella 00:30 paiku, Tartus, XXXX asuvast majast E.L. vara. Kõigi kolme asumine kannatanu elukoha vahetus läheduses on veenvalt ja usaldusväärselt fikseeritud nii patrullilehega kui ka Andres Liivaku ja Indrek Kivi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidega. Lisaks kinnitavad Andres Liivaku, A.P ja Indrek Kivi sündmuskoha vahetus läheduses asumist ka patrullitoimkonnas ööl vastu 26.04.2014.a olnud politseiametnike A.U. ja A.R. ütlused. Ka Andres Liivak ja A.P ning Indrek Kivi ise ei ole vaidlustanud patrullilehelt, kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest ning politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtuvat selle kohta, et nad kõik kolmekesi asusid kannatanu E.L. Tartus, XXXX asuva elukoha vahetus läheduses, kui politsei väljakutse peale sündmuskoha juurde saabus. Patrullilehelt nähtuvalt ja ka politseiametnikest tunnistajate ütlustest ning ka

kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvalt tuvastati kõigi kolme isikud, s.o nii Andres Liivaku, A.P kui ka Indrek Kivi isikud, kohapeal ning kinnipeetud isikute isikusamasuses ja patrullilehel ning kahtlustatavana kinnipidamise protokollides kajastatud nimetatud 3-e isiku sündmuskoha vahetus läheduses viibimise osas ühtegi kahtlust ei ole. Vahetult pärast kannatanult E.L. tema elukohast vara hõivamist tabati kannatanule kuuluva varaga Indrek Kivi ja Andres Liivak, kes patrullilehelt nähtuvalt ja tunnistaja A.U. ütlustest nähtuvalt liikusid kannatanu XXXX, Tartus asuva elukoha poolt Lõunakeskuse suunas XXXX tänava poole, ning kes peeti kinni, kui Andres Liivak ja Indrek Kivi olid jõudnud XXX ja XXX tänavate ristmikuni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on kannatanu Tartus, XXXX maja juurest XXX tänavani lühike maa, kannatanu elukoha ja XXX tänava vahele jääb ainult 3 väiksemat maja. Politsei tabas kannatanule kuuluva varaga Indrek Kivi ja Andres Liivaku kannatanu elukoha vahetus läheduses, kui Indrek Kivi ja Andres Liivak hakaksid jõudma XXX tänavalt XXX tänavale. Indrek Kivi väited selle kohta, et tema ei ole kannatanult tema elukohast vara hõivamisega vähimalgi määral seotud ning sattus kannatanu elukoha lähedusse juhuslikel asjaoludel ja kohtus Andres Liivakuga samuti juhuslikel asjaoludel, ei ole usutavad. Indrek Kivi väited on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud eelnevalt kajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega kogumis, sealhulgas patrullilehelt ja tunnistaja A.U. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et kannatanule kuuluva varaga liikusid Andres Liivak ja Indrek Kivi koos ja samas suunas kannatanu elukoha poolt XXX tänava poole. Kohtul ei ole alust kahelda eelnevalt kajastatud tõenditest kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et Indrek Kivil oli kannatanult vara hõivamiseks täita oluline julgestaja ja turvaja roll – pidi kannatanu elukoha läheduses valvama ja ümbruskonda jälgima ning andma vara hõivamist takistavatest või vahelejäämisele viitavatest ohtudest telefoni teel teada. Andres Liivaku ja A.P ütlustega selle kohta, et Indrek Kivil oli XXXX, Tartus asuvast vanainimese elukohast vanainimeselt vara hõivamiseks täita oluline valvaja ja julgestaja roll, kes pidi hõivamist takistavatest või vahelejäämisele viitavatest asjaoludest telefoni teel teada andma, on kooskõlas patrullilehelt, kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest ja sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavast protokollist nähtuv selle kohta, et kogu kannatanult vara hõivamisega seonduva ja piirneva tegevuse ajal oli Andres Liivaku ja Indrek Kivi kasutuses olnud mobiiltelefonide numbrite vahel kõne, algusega 26.04.2014.a kell 00:19:00, 1423 sekundit, s.o 23 minutit, ning mõlemad telefonid asusid selle kõne ajal sama mobiilside tugijaama XXX alas, mille levialasse jääb ka kannatanu E.L. XXXX, Tartus asuv elukoht. Nimetatud omavahelisest telefonisidest nähtuvalt tegutsesid Andres Liivak, A.P ja Indrek Kivi omavahel kooskõlastatult, omades igakülgselt vastasikust ülevaadet toimuvast – Andres Liivak ja A.P said telefoni teel infot Indrek Kivilt väljas Räni tänaval ja selle vahetus läheduses toimuvast ning Indrek Kivi sai telefoni teel infot kannatanu XXXX, Tartus majas sees toimuvatest sündmustest. Kannatanu ütlustest nähtuvalt kasutasid ööl vastu 26.04.2014 tema elukohas käinud 2 eesti keeles kõnelenud meest tema suhtes temalt vara nõudmise ning hõivamise ajal vägivalda – üks pani talle puutoki kõrile ja lubas ära tappa ning teine mees ütles tokki kõril hoidvale mehele, et vajuta, tapame ära. Indrek Kivi, olles teadlik vanainimeselt vara – teleri hõivamise plaanist ning olles telefoniside kaudu teadlik ja igakülgselt informeeritud kannatanu majas toimuvast, aktsepteeris ära kannatanult vara, sealhulgas teleri, vägivallaga hõivamise, jäädes ootama majast kannatanu varaga, sealhulgas teleriga, naasma pidavaid A.Liivakut ja A.P, võttes kannatanu elukohast esmalt naasnud A.Liivakult enda kätte

kandmiseks kannatanult vägivallaga hõivatud teleri, pani täideviijana toime kannatanult teleri röövimise. Indrek Kivil oli võimalus enne A.Liivaku ja A.P poolt kannatanult vara vägivallaga hõivamise lõpuleviimist lõpetada A.Liivaku ja A.P tegevuse nn turvamine ja lahkuda kannatanu elukoha juurest ning lõpetada ka telefoniühendus kannatanu majas sees viibivate isikutega, kuid Indrek Kivi seda ei teinud, aktsepteerides selliselt käitudes igakülgselt ära kannatanult vägivallaga vara, sealhulgas teleri, hõivamise. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 2 meest rääkisid temalt raha nõudes ja teda tapmisega ähvardades eesti keeles, millisest asjaolust tulenevalt oli väljas tänaval valvet pidanud Indrek Kivi kannatanu elukohas viibivate A.Liivakuga ja A.P-ga peetud telefoniühenduse kaudu igakülgeslt informeeritud vägivallaga kannatanult vara hõivamisest. Kõigi kolme isiku, nii Andres Liivaku, A.P kui ka Indrek Kivi faktilisest käitumisest nähtuvalt oli Indrek Kivi nn turvaja roll kannatanult vara hõivamiseks oluline – kannatanu majas viibimise ajal kuni politsei poolt tabamiseni oli telefoniside A.Liivaku ja I.Kivi kasutuses olnud telefoninumbrite vahel. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et Andres Liivak, A.P ja Indrek Kivi käitusid kannatanult vägivallaga vara hõivates omavahel kooskõlastatult, pidades igaüks kinni omavahelisest eelnevalt kokkulepitud plaanist. Kuna Indrek Kivi tassis politsei poolt kinnipidamisel kannatanu varast ainult telerit ning kuna Andres Liivaku ütlustest nähtuvalt leppisid nad kolmekesi I.Kiviga ja A.P-ga kokku ainult vanainimesest kannatanule kuuluva teleri hõivamise ning olemasolevatest tõenditest nähtuvalt I.Kivi ise faktiliselt kannatanu elukohas majas sees ei käinud, siis vastutab Indrek Kivi kannatanult vägivallaga hõivatud varast ainult teleri isikute grupis ja sissetungimisega toimepandud röövimise eest, s.o nii nagu see on kajastatud ka I.Kivile esitatud röövimise süüdistuses. Kannatanu elukohas majas sees käinud A.Liivak ja A.P, kes kannatanu ütlustest nähtuvalt kasutasid temalt vara hõivamiseks vägivalda, vastutavad lisaks vägivallaga hõivatud telerile ka kannatanu elukohast külmkapist kaasa võetud toiduainete ning 4 puldi ja mobiiltelefoni röövi eest. Andres Liivaku, A.P ja Indrek Kivi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Röövimise panid A.Liivak, A.P ja I.Kivi toime kavatsetult, kooskõlastades eelnevalt eakalt kannatanult tema elukohast vara hõivamise plaani, sealhulgas leppisid kokku ka omavahelise rollide jaotuse kannatanult tema elukohast vara hõivamiseks. Kuna kannatanule on kõik temalt ööl vastu 26.04.2014.a vägivallaga ära võetud esemed tähelepanelike ja heasoovlike naabrite ning politseitöö tulemusena tagastatud, siis tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Eelnevalt kajastatud omavahelises loogilises kooskõlas olevate tõenditega on veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud Indrek Kivi, Andres Liivaku ja A.P süü röövimise toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi, s.o isikute grupis ja sissetungimisega ning kuna Andres Liivakul on kehtiv karistus varasemalt toimepandud röövi eest, siis on Andres Liivaku süü tõendatud ka punkti 4 järgi KarS § 200 lg 2 mõttes. 29.04.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega Andres Liivaku karistatus röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ei ole kehtivust karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 ja § 25 lg 4 alusel kaotanud, kuna karistuse kandmiselt vabanemisest 15.10.2010.a ei ole möödunud 5 aastat.

Indrek Kivi toimepandud röövimise kvalifikatsiooni KarS § 200 lg 2 järgi punkti 4 ei lisandu, kuna 30.05.2005.a Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega karistatus röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi on kehtivuse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel alusel kaotanud ning oli kehtivuse kaotanud ka käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud röövimise 26.04.2014.a toimepanemise ajaks - 01.10.2013.a jõustunud karistusregistri seaduse muudatustega muudeti muuhulgas kehtetuks ka karistusregistri seaduse § 25 lõiked 5 ja 6, millistes sätestatu kohaselt uue süüteo toimepanemine katkestas karistusandmete kustumise tähtaja kulgemise. 01.10.2013.a jõustunud muudatuste ja praegu kehtiva karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 kohaselt loetakse karistusandmed alla 5-aastase vangistuse ärakandmisel kehtetuks, kui vangistuse ärakandmisest on möödunud 5 aastat. 10.04.2007.a Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-389 tehtud kohtuotsusest (III,160-162) nähtuvalt moodustati selle kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 30.05.2005.a kohtuotsusega Indrek Kivile röövimise eest karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta ja 8 päevaga ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 aasta 3 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 10.04.2007.a. Seega sai Indrek Kivil röövimise eest vanglakaristus kantud 2008.aastal, mis tähendab, et vähemalt 2013.a lõpuks oli Indrek Kivil röövimise eest karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmisest kindlasti juba möödunud 5 aastat, s.t karistus varasema röövi eest oli kehtivuse kaotanud ja kustunud. Eeltoodust nähtuvalt on Indrek Kivi süüdistusest KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi tõendamata röövimise toimepanemine varem röövimise toimepannud isiku poolt, kuna nii süüdistuses märgitud ajaks, s.o 26.aprilliks 2014 kui ka käesolevaks ajaks on Indrek Kivi varasem karistatus röövimise eest enda kehtivuse kaotanud, st kustunud, mistõttu punkti 4 järgi kohus Indrek Kivit süüdistuses KarS § 200 lõike 2 järgi süüdi ei mõista. Eelnevalt kajastatust nähtuvalt rajas kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, oma otsustuse omavahel haakuvatele ja loogilises kooskõlas olevatele tõenditele, jättes A.P ütlustest ja Andres Liivaku ütlustest arvesse võtmata selle osa, mis eeltoodud ja omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega ei haaku. Süüdistatav Indrek Kivi väited selle kohta, et sattus kannatanu elukoha juures Andres Liivakuga kokku nii-öelda juhuslikel asjaoludel, ei ole eluliselt usutavad ning ei haaku ka ülejäänud tõendite kogumiga, mis on omavahel loogilises kooskõlas. Kohtul ei ole ühtegi küllaldaselt mõistlikku alust ja põhjust, mistõttu tuleks lähtuda süüdistatav Indrek Kivi eluliselt mitteusutavatest, ebaloogilistest ning ülejäänud tõendite kogumiga vastuolus olevatest ütlustest. Indrek Kivi ning tema kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistajate R.M., K.K., M.M. ütlustest mitte ükski ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses. Tunnistaja R.M. kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud üksnes asjaolu, et R.M. on viibinud koos Indrek Kiviga 2014.a kevadel ehitusobjektidel ehitusalaseid töid tegemas, on saanud tehtud töö eest tasu ning 25.04.2014.a õhtul tegid Indrek Kiviga mõned joogid 2-3 tunni vältel ja läksid sama päeva õhtul lahku 8-9 ajal. Süüdistuses kajastatud aja kohta – 26.04.2014 kella 00:30 paiku - ei anna R.M. ütlused üldse mingit infot, kuna R.M. ütlustest nähtuvalt lahkusid nad Indrek Kiviga teineteisest 25.04.2014.a õhtul 8-9 ajal. R.M. ütlustest nähtuvalt ei näinud ta 25.04.2014.a õhtul A.P ja Andres Liivakut. R.M. ütlused ei välista Andres Liivaku, A.P ja Indrek Kivi viibimist 25.04.2014.a G.J. elukohas ning seal

Andres Liivaku, A.P ja Indrek Kivi vahel kuriteoplaani kavandamist ja osade jaotamist, kuna Andres Liivaku ütlustest nähtuvalt viibis ta ise 25.04.2014.a G.J. elukohas väikeste vahedega-ärakäimistega terve päeva, õhtu kaasa arvatud, ning sinna kutsus Andres Liivak ka A.P ja Indrek Kivi, kellega tarbisid alkoholi. Indrek Kivi viibimist G.J. elukohas ja seal rollijaotuse kokkuleppimist kinnitavad ka süüdistatav A.P ütlused Ka tunnistaja G.J. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt nägi ta 25.04.2014.a õhtul pärast töölt naasmist Andres Liivakut koos teiste isikutega enda elukoha õue peal . Nende eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka süüdistatav Indrek Kivi ütlused selle kohta, et 25.04.2014.a grillis G.J. elukoha aias ning seal olid peale G.J. ja A.Liivaku, kes ta sinna kutsus, veel ka A.P I.Kivi ütluste kohaselt viibis ta G.J. elukohas 25.04.2014.a õhtul umbes südaööni, kuskohast lahkus koos A.Liivakuga ja A.P-ga ning läksid koos Tammelinna Suur-Kaare tänavani. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt, kus on kajastatud ka XXXX, Tartu asukoha ümbrust kajastav kaart, jääb XXX tänav XXXX, Tartus asuva elamu vahetusse lähedusse, s.o XXXX eramust samakaugele kui XXX tänav jääb XXXX majast. Ehk teisissõnu – Lõunakeskuse poole XXXX eramust jääb XXX tänav ning kesklinna poole XXXX elamust jääb XXX tänav ning XXXX maja jääb enam-vähem mõlemast tänavast samakaugele ehk jääb nende tänavate vahel keskele. Ka tunnistaja M.M. kohtulikul uurimisel antud ütlused ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses – süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise aja kohta (26.04.2014 00:30 paiku) ei ole M.M. midagi öelda olnud . Tunnistaja M.M. ütlustest nähtuvad asjaolud, et Indrek Kivi oli vanglast vabanenud, otsis tööd, leidis tööd ja töötas ehitusel ning elas M.M. juures, ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses. Ka tunnistaja K.K. kohtulikul uurimisel antud ütlused ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses . Tartu Vanglas karistust kandva K.K. ütlustest selgus üksnes see, et K.K. samal korrusel asunud A.P ja korrus kõrgemal paiknenud A.Liivak on üritanud omavahel suhelda, A.Liivak oli hõiganud A.P-le, et „lammutusel tööl olev“ I.Kivi oli pakkunud A.Liivakule „lammutusel“ tööd, mispeale aga A.P-lt vastust ei tulnud. Kohtu hinnangul ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses ka asjaolu, et prokurör ei pidanud vajalikuks kõiki Indrek Kivi kohtueelsele meneltejale adresseeritud pöördumisi võtta kriminaalasja toimikusse, kuna prokuratuuri otsustada on, milliseid tõendeid ta soovib kohtule I.Kivi ja teiste süüdistatavate süü tõendamiseks esitada. Politsei-ja Piirivalveameti 15.01.2015.a kirjaga (III,91) on Indrek Kivi 16.12.2014.a pöördumisele vastuseks teatatud, et osad I.Kivi pöördumised, mis olid uurija A.V. valduses, edastati hiljem prokuratuuri toimiku juurde lisamise otsustamiseks, kuid need materjalid ringkonnaprokurör T.Liiva selgituste kohaselt tõenduslikku tähtsust ei omanud (III,91). Kohtu hinnangul ei välista Indrek Kivi süüd talle esitatud röövimise süüdistuses ka Indrek Kivi arvukates pöördumistes väidetu - 05.05.2014.a ja 07.05.2014.a pöördumised „Seletuskiri“ ja „Tunnistus“ kohtueelse menetleja poole (II,114-123), Indrek Kivi pöördumised kohtueelse menetleja poole 18.05.2014.a, 22.05.2014.a, 20.07.2014.a, 27.08.2014.a, 07.09.2014.a, pealkirjastatud „Taotlus“ (III,85-90).

Nimetatud pöördumistes on Indrek Kivi põhiväide, et kogu kriminaalasi on tema vastu fabritseeritud, st ei põhine seaduslikel tõenditel. Kohtul selliseks arvamuseks alust ei ole, kuna valdavas osas on erinevatest tõenditest, sealhulgas erinevatest tõendiallikatest pärinevatest ütlustest, nähtuv omavahel loogilises kooskõlas ning ainukeseks tõendiks, mis kõige teravamalt lahkneb ülejäänud tõenditest ning omavahel haakuvatest ja kooskõlas olevatest tõenditest, on süüdistatav Indrek Kivi ütlused ning tema arvukates omakäeliselt vormistatud pöördumistes menetlejatele esitatud väited. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid omavahel valdavas osas kooskõlas ning neid on küllaldaselt ja piisavalt, et nende omavahel haakuvate tõenditega kogumis, milliseid kohus eelnevalt üksikasjalikult juba ka käsitles, ümber lükata Indrek Kivi väited röövis mitteosalemise kohta, kuriteoplaanist ning rollide jaotusest mitteteadmise kohta ja juhuslikult koos Andres Liivakuga öisel ajal kannatanu elukoha vahetus läheduses kokkusaamise kohta ning juhuslikult kätte sattunud kannatanult pärineva teleriga kannatanu elukoha vahetus läheduses viibimise kohta. Kriminaalasja menetlemise vältel on menetlejad valdavas osas Indrek Kivi erinevates pöördumistes esitatud taotlused rahuldanud – üle on kuulatud valdav osa I.Kivi taotletud isikutest, s.h G.J., M.M., K.K., R.M., ning on rahuldatud ka taotlused J.A., T.J. ja S.S. tunnistajatena ülekuulamiseks, kuid J.A., T.J. ja S.S. ülekuulamise taotlusest süüdistatav Indrek Kivi ja tema kaitsja kohtulikul uurimisel loobusid ning ka prokurör ja ükski teine süüdistatav ja kaitsja ei avaldanud soovi nimetatud isikute tunnistajatena kohtulikul uurimisel ülekuualmiseks (IV,34). Kohus võttis süüdistatav Indrek Kivi ja tema kaitsja loobumise tunnistajate J.A., T.J. ja S.S. ülekuulamisest loobumise kohta vastu (IV,34). Kohtulikul uurimisel on olnud Indrek Kivil võimalus küsitleda nii kaassüüdistatavaid kui ka kõiki teisi üle kuulatud isikuid. Süüdistatav Indrek Kivi väited ja etteheited kohtueelsele menetlejale selle kohta, et kinnipidamisel jäljekoera kasutamine oleks tõendanud seda, et tema teiste toimepandud röövis ei osalenud, ei ole kohased olukorras, kus nende väidetega tuldi välja hiljem, s.o siis kui koera poleks olnud võimalik enam kasutada. Pealegi olid Indrek Kivi ja Andres Liivaku kannatanu elukoha läheduses kinnipidamisel politseipatrullile asjaolud igakülgselt selged – nii A.Liivak kui ka I.Kivi läksid koos kannatanult pärinevate esemetega kannatanu elukoha juurest eemale XXX tänava suunas, kus XXX ja XXX tänavate ristil nad ka kinni peeti ning I.Kivil oli seejuures käes kannatanule kuuluv teler ning A.Liivaku käes olid ülejäänud kannatanult hõivatud esemed, sealhulgas toiduained, 4 pulti ja mobiiltelefon. Neil asjaoludel polnud vähimatki põhjust ilmselgete asjaolude tõendamiseks hakata kohale kutsuma ja kasutama jäljekoera. Indrek Kivile esitatud röövimise süüdistus ei põhinegi väitel, et I.Kivi oleks käinud kannatanu elukohas ise vahetult sees, vaid I.Kivi ülesandeks oligi nn turvaja rollis julgestada kannatanult raha hõivamist, jäädes ise kannatanu elukoha lähedusse tänavale. Jäljekoera kasutamine oleks saanud tõendada ainult seda, et I.Kivi kõndis mööda XXX tänavat XXX tänava juurde ning I.Kivi peeti XXX tänavale jõudes kinni koos A.Liivakuga. Need asjaolud olid ja on aga niigi juba tõendatud (vt näiteks patrullilehte, politseiametnike ütlusi, kõneeristustest nähtuvat ning nende tõenditega kooskõlas olevaid ning eelnevalt juba käsitletud teisi tõendeid). Indrek Kivi on avaldanud ka soovi, et kriminaalasjas tehtaks täppispositsioneerimine, avamata selle sõna täpsemat sisu. Kriminaalasjas on prokuröri loal kohtueelne menetleja välja nõudnud sideettevõtjalt andmed, millised on kajastatud sellekohases sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavas protokollis

Nimetatud sideettevõtjalt saadud andmetest, kooskõlas ülejäänud ning eelnevalt juba kajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega, nähtub hea ülevaate telefonikõnede kestusest ja kõnede pidamise ajal isikute asukohtadest. Kui Indrek Kivi või keegi teine oleks kohtueelsele menetlejale teada andnud kavandatavast röövist, oleks olnud prokuratuuril võimalik taotleda eeluurimiskohtunikult luba näiteks ka telefonikõnede salajaseks pealtkuulamiseks või siis prokuratuuril endal anda luba isikute varjatud jälgimiseks, et kõik röövi toimepanijad selle vahetult toimepanemiselt tabada. Hetkel andmeid selle kohta, et õiguskaitseorganitest oleks olnud kellelegi teada võimalik toimepandav rööv eaka naise elukohast, kriminaalasjas ei ole. Neil asjaoludel on etteheited kohtueelsele menetlejale selle kohta, et kuriteo toimepannud isikute asukohti pole I.Kivi väidetud nn täppispositsioneerimisega röövi toimepanemise ajal veelgi selgemelt tuvastatud, kohatud. Juhul kui I.Kivi on täppispositsioneerimise all silmas pidanud aga seda, et politseil on oma patrullsõidukis GPS-seade ja arvuti, milliste abil on võimalik tuvastada asukohti, näiteks erinevaid kaarte kasutades, siis on neid seadmeid ka kasutatud – patrullilehel on kajastatud, et A.Liivak ja I.Kivi liikusid Räni tänavat mööda Soinaste tänava suunas ning patrullilehel ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub kogumis, et Soinaste tänavale jõudes peeti I.Kivi ja A.Liivak ka kinni. Süüdistatav Indrek Kivi esitas kohtumenetluses taotluse, kuulata üle kohtueelset menetlust läbi viinud politseiametnikud M.H. ja A.V., et küsitleda uurijaid selle kohta, miks jäeti tema väljakäidud versioonid kontrollimata ning tema arvukad pöördumised rahuldamata. Kaitseaktis ühtegi taotlust kohtueelset menetlust läbi viinud menetelejate M.H. ja A.V. ülekuualmiseks ei esitatud. Kohtuistungil ühtegi kaalukat põhjust selle kohta, miks esitati taotlus M.H. ja A.V. ülekuulamiseks pärast kaitseakti koostamist, ei nimetatud . Kohus jättis KrMS § 2861 lg 1 ja KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel süüdistatav Indrek Kivi taoltuse M.H. ja A.V. ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kaitseaktis ei olnud tunnistajate M.H. ja A.V. ülekuulamist kajastatud ning ühtegi olulist põhjust taotluse nii hiliseks esitamiseks ei avaldatud (IV,49). A.P-le esitatud avaliku korra raske rikkumise süüdistus A.P süüd selles, et tema, viibides alkoholijoobes 09.11.2013 kella 00:51 paiku Tartus, Riia tn 24b asuvas baaris Sodiaak rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale R.P., keda viskas puidust tooliga ning tabas vastu pead, misjärel viskas A.P uuesti teise tooliga R.P., kuid tool R.P. ei tabanud, kuna R.P. suutis tema suunas lennanud tooli tõrjuda, tekitades sellise tegevusega R.P. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku silmaümbruse põrutushaava, tõendavad järgnevad tõendid kogumis: kannatanu R.P. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV,15-16; II,105 - allkirjaleht), kannatanule R.P. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid (II,143-144, 145-146), kannatanu R.P. kohtueelses menetluses ülekuulamisprotokollile lisatud sündmuskohal 09.11.2013.a tehtud fotod (II,147-149), patrullilehed 08.11.2013 21:00-09:00 (II,150151,153-154), tunnistaja A.L. kohtulikul uurimisel antud ütlused (IV,33-33 pöördel; II,137 – allkirjaleht), 14.11.2013.a Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskiri R.P. traumakaardi koopia edastamise ning R.P. vigastuste ja diagnoosi kohta (II,139), R.P. kohta 09.11.2013.a traumakaart (II,140), Sihtasutus Tartu Kiirabi 20.11.2013.a vastuskiri R.P. kohta kiirabikaardi edastamise kohta (II,141) ja kiirabikaart R.P. kohta

(II,142), A.P ajavahemikus 04.-05.03.2014 kahtlustatavana KarS § 121 järgi kinnipidamise kohta protokoll (II,155-156), süüdistatav A.P ütlused Süüdistusakti lisas „Kohtuistungile kutsutavate isikute loetelu“ märgitud tunnistaja A.V. ülekuulamise taotlusest prokurör kohtulikul uurimisel loobus ja ka süüdistatav A.P ning tema kaitsja advokaat Heiki Kuningas ei avaldanud soovi tunnistaja A.V. kohtulikul uurimisel ülekuulamiseks (IV,33 pöördel-34). Kohus võttis prokuröri loobumise tunnistaja A.V. ülekuulamisest loobumise kohta vastu (IV,34). Kannatanu R.P. kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et kõik kolm süüdistatavat on talle täiesti võõrad isikud ning on neist kahte näinud ainult seoses menetletava asjaga, kui Sodiaagi baaris sai tooliga vigastada – A.P viskas teda tooliga ja tabas pead, kulm sai viga, misjärel võttis A.P teise tooli, kuid selle visatud tooli eest suutis end ise ära kaitsta ja visatud tooli tõrjuda ning teisest visatud toolist vigastusi ei tekkinud; esimesest tooliviskest oli kulm lõhki, mida plaasterdati; sündmuskohal tehtud fotod andis kohtueelses menetluses uurijale üle Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas kannatanu R.P., et tooliga viskas teda kahel korral A.P , osundades ütluste andmise ajal A.P-le Kannatanule R.P. isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et R.P. tundis talle näidatud fotodelt ära A.L. ja A.V., kes olid ka 09.11.2013.a peale südaööd Sodiaagi baaris, norisid tüli, kuid kallale ei tulnud ja füüsiliselt midagi talle ei teinud (II,143-144, 145-146). Kannatanu R.P. kohtueelses menetluses ülekuulamisprotokollile lisatud sündmuskohal 09.11.2013.a tehtud fotodele (II,147-149) lisatud R.P. omakäeliselt tehtud kirjetest nähtuvalt on ta teinud A.P kohta kirje kui isiku kohta, kes viskas teda tooliga (II,147). Patrullilehtedel 08.11.2013 21:00 - 09:00 kajastatu kohaselt said kaks politseipatrulli 09.11.2013.a 00:52-00:53 ajal väljakutsed Tartus Riia tänaval asuvasse Sodiaagi pubisse seal toimuva kakluse pärast, kohal kannatanu R.P., lööjad lahkunud, kannatanu lubas erakorralise meditsiini osakonda minna ja politseile avalduse teha

(II,150-151,153-154).

Tunnistaja A.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt oli ta 09.11.2013.a koos A.P-ga Sodiaagi baaris, nägi kuidas A.P viskas puidust tooli, kuid ei näinud seda, kas tooliga keegi ka pihta sai (IV,33-33 pöördel; II,137 – allkirjaleht). 09.11.2013.a traumakaardiga (II,140) ja 14.11.2013.a Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskirjaga (II,139) R.P. traumakaardi koopia edastamise ning R.P. vigastuste ja diagnoosi kohta on tõendatud, et R.P. viibis Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonnas 09.11.2013 kell 01:15 – 01:25, avaldades, et baaris visati tooliga näkku – objektiivselt tuvastati R.Pirjol haav vasakul kulmu piirkonnas, mida puhastati ja liimiti; diagnoosiks vasaku silmaümbruse põrutushaav (II,139,140). Sihtasutus Tartu Kiirabi 20.11.2013.a vastuskirjaga R.P. kohta kiirabikaardi edastamise kohta (II,141) ja kiirabikaardiga R.P. kohta (II,142) on tõendatud, et 09.11.2013.a käis kiirabi Tartus, Riia tänaval asuvas Sodiaagi pubis, kohale saabus kiirabi kell 00:55, patsiendiks osutus R.P., kellel oli pea verine, teda oli tooliga

löödud, vasakul kulmul oli 1,5cm põrutushaav – R.P. läheb oma transpordiga traumapunkti. A.P peeti 09.11.2013.a Sodiaagi baaris toimunu osas kahtlustatavana kinni 04.03.2014.a ja seda kajastab kahtlustatava kinnipidamise protokoll (II,155-156). Kahtlustatavana kinnipidamisest vabanes A.P 05.03.2014 (II,155-156). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas A.P enda telefoninumbriks XXXX

(II,155-156).

Süüdistatav A.P ütlustega on tõendatud, et viskas 2013.a novembris Sodiaagi baaris kannatanut tooliga – esimene vise tabas kannatanut ja teise tooliga viske kannatanu tõrjus; kannatanut viskas seetõttu, et kannatanu vahtis talle silma sisse ning selliseid inimesi ta vihkab (IV, 45 pöördel – 48; III,103 - allkirjaleht). Kuna kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, siis pole kohtul alust tõendite usaldusväärsuses ja neist nähtuvate asjaolude tõele ja tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Süüdistatav A.P avaldas toimepandu kohta, et kahetseb seda (IV,46 pöördel). A.P käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tooliga kahel korral teise inimese suunas avalikus kohas viskamine on tahtlik tegevus. Kuna A.P ütlustest nähtuvalt viskas ta toolidega kannatanut seetõttu, et kannatanu teda enam ei vahiks, siis käitus A.P eesmärgipäraselt ja sihikindlalt, s.o kavatsetult. Kuna baar on avalik koht ning baaris oli peale A.P ja R.P. teisi isikuid, kelle turvalisust A.P R.P. suunas toolide viskamisega häiris, põhjustades R.P. enda käitumisega füüsilist valu ja tervisekahjustuse, vasaku silmaümbruse põrutushaava, siis kvalifitseerub A.P toimepandu KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskeks rikkumiseks, mis on toime pandud vägivallaga. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse järgi. Alates 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku muudatustega ei kaotanud A.P 09.11.2013.a toimepandu karistatavust – füüsilisele isikule jäi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vägivallaga toimepandud avaliku korra raske rikkumise eest endiselt karistuseks kas rahaline karistus või kuni 5 aastat vangistust, s.t füüsilise isiku jaoks sanktsioon vägivallaga toimepandud avaliku korra raske rikkumise eest ei muutunud. Karistused Füüsiliste isikute jaoks alates 01.01.2015.a avaliku korra raske rikkumise (KarS § 263) sanktsioonid ei muutunud. Nii kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS § 263 p 1 järgi kui ka alates 01.01.2015.a kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks kas rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Alates 01.01.2015 ei muutunud füüsiliste isikute jaoks ka röövimise (KarS § 200) sanktsioonid – endiselt jäi KarS § 200 teise lõike röövimise eest karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes Indrek Kivi süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kavatsetult kaastäideviijana toimepandud röövimise asjaoludest, sellest, et kannatanule peale psüühiliselt raske üleelamise ning suure hirmu reaalselt ühtegi tervisekahjustust ei põhjustatud, röövitud esemed sai kannatanu naabrite abil ja politseitöö tulemusena tagasi, karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks on kuriteo toimepanemine kõrges eas ja abitus seisundis vanainimese suhtes (KarS § 58 p 3), peab kohus varasemalt kriminaalkorras paljukordselt karistatud Indrek Kivit, õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada Indrek Kivit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, küllaldaseks ja piisavaks karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 6 aasta vangistusega. Lähtudes Andres Liivaku süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kavatsetult kaastäideviijana toimepandud röövimise asjaoludest, sellest, et kannatanule peale psüühiliselt raske üleelamise ning suure hirmu reaalselt ühtegi tervisekahjustust ei põhjustatud, röövitud esemed sai kannatanu naabrite abil ja politseitöö tulemusena tagasi, karistust raskendavaks on kuriteo toimepanemine kõrges eas ja abitus seisundis vanainimese suhtes (KarS § 58 p 3), karistust kergendavaks hindab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ning süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist , peab kohus varasemalt kriminaalkorras karistatud Andres Liivakut õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada Andres Liivakut edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, küllaldaseks ja piisavaks karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 4 aasta vangistusega. Lähtudes A.P süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kavatsetult kaastäideviijana toimepandud röövimise asjaoludest, sellest, et kannatanule peale psüühiliselt raske üleelamise ning suure hirmu reaalselt ühtegi tervisekahjustust ei põhjustatud, röövitud esemed sai kannatanu naabrite abil ja politseitöö tulemusena tagasi, karistust raskendavaks on kuriteo toimepanemine kõrges eas ja abitus seisundis vanainimese suhtes (KarS § 58 p 3), karistust kergendavaks hindab kohus puhtsüdamlikku kahetsust , peab kohus varasemalt kriminaalkorras karistatud A.P õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada A.P edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, küllaldaseks ja piisavaks karistada röövimise eest vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 4 aasta vangistusega. Lähtudes A.P süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kavatsetult toimepandud avaliku korra raske rikkumise asjaoludest, sellest, et kannatanule peale haava, mis vajas plaasterdamist, ulatuslikumaid tervisekahjustusi ei põhjustatud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks hindab kohus puhtsüdamlikku kahetsust , peab kohus varasemalt kriminaalkorras karistatud A.P õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada A.P edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, küllaldaseks ja piisavaks karistada avaliku korra raske rikkumise eest vangistusega sanktsiooni alammäära lähedal – 5 kuu vangistusega. Rahalist karistust ei pea kohus varasemalt kriminaalkorras karistatud A.P suhtes enam kohaseks karistuseks. Kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel peab kohus A.P suhtes põhjendatuks üksikkaristustest raskeimat suurendada ning mõista kuritegude kogumi eest A.P-le liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

Sellisel moel liitkaristust mõistes lähtub kohus nii eri- kui ka üldpreventiivsetest eesmärkidest ning õiguskorra kaitsmise huvidest, et varasemalt kriminaalkorras karistatud A.P-le jääks arusaam, et igale kuriteole järgneb reaalne karistus. Rahvakohtunik Ülle Kartau Rahvakohtunik Epp Ansip Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.