Kohtulahend

N Mile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistus - N Mi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.01.2013 ja 05.-07.03.2013, s.o 4 (neli) päeva, kandmisele jäi vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 74 lg 2 kohaselt nähti ette, et karistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuli N M il ära kanda 7 (seitse) kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui N M 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks oli 28.11.2013.a. KarS § 75 lg 2 p 4 kohaselt kohustati N Mit katseaja kestel omandama üldhariduse. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks oli 15.05.2013.a (eelvangistus alates 15.05.2013 kuni kohtulahendini viibitud aeg arvati karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel). Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-9634 09.04.2014 rahuldati Viru Vangla erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pöörati täitm isele N Mile Harju Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9634 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti N Mi kinnipidamise aeg 04.04.2014. N Mit on kriminaalkorras karistatud esmakordselt ja ta kannab esimest korda vanglakaristust. N Mit on karistatud varguste, röövimiste, dokumendi kahjustamise ning võltsimise, politsei käest põgenemise eest. Samuti rikkus N M katseaja nõudeid ja ta karistus pöörati täitmisele. N Mil on kehtivaid väärteokaristusi 5 ja arhiveeritud väärteokaristusi 4. N M õpib alates 19.09.2014 xxxx. Ta on käinud riskide maandamiseks ja emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks psühholoogi vastuvõtul. Samuti on talle planeeritud noorteprogrammis Equip osalemine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. N Mi elukoht Rahvastikuregistri järgi on xxxx. Samas korteris elavad ka tema vanaema N M ja onu S M. Enne vangistust oli N M suunatud elama ja õppima xxxx. Pärast vabanemist läheb N M elama aadressile xxxx kuuendasse peremajja. Enne vabanemist tegeleb elamispinnaga seaduslik eestkostja, milleks on Tallinna Mustamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalosakond (lastekaitsespetsialist A L). N M õppis enne vangistust xxxx , kus tal ilmnesid õpi- ja käitumisprobleemid. Isik käitus väljakutsuvalt ja põgenes mitmeid kordi koolist. N Mil on 8 klassi haridust. Kinnipeetav räägib vabalt eesti keelt, tema riigikeele oskus on B2 tasemel. Kuna N M on suunatud elama lastekodusse ja õppinud xxxx, siis on ta olnud täielikul riiklikul ülalpidamisel. Iseseisva majandusliku toimetuleku oskus isikul puudub. Vabanemisfondis on isikul 140 eurot. Rahalisi nõudeid on isiku vastu summas 49,76 eurot. N M on kasvanud arengut kahjustavas keskkonnas ning on pikka aega viibinud erinevates institutsioonides, mis ei ole soodustanud tema sotsialiseerumist ühiskonda. Kinnipeetav on võõrdunud kultuurist ja ühiskonnas tunnustatud väärtustest. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalselt ja asotsiaalselt käituvad isikud. N Mi pereliikmed on kriminaalkorras karistatud. N M tarvitas xxxx jooksus olles sageli alkoholi, kuritegusid sooritades oli ta kaine. N M on tarvitanud kanepit, tunnistanud oma uimastisõltuvust ja andnud nõusoleku tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral minna sõltuvusravile. Kinnipeetav on emotsionaalselt ja psüühiliselt ebastabiilne, temaga on tegelenud psühholoogid. Vabanedes on vajalik, et jätkuvalt tegeletaks tema tervisliku seisundiga. N M on politsei vaateväljas olnud alates 10. eluaastast. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, vanglas eiranud

sisekorraeeskirju, olnud allumatu käitumisega. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes N Mi nõusolekule minna sõltuvusravile, toetab Viru Vangla N Mi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava puhul on oht vanglas seisnenud allumatus käitumises ja vangla vara kahjustamises ning ametnike ründamises. Oht ühiskonnas seisneb kodanike ründamises majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ohustatud on võõrad isikud, kes võivad saada materiaalset ja moraalset kahju. N Mi ennetähtaegse vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib , et vabaduses on N Mil lähisugulastest vanaema N M ja onu S M, kellega tal suhted on säilinud. N M oli vanaema eestkostel aastatel 2007-2011, kuna tema ema suri 2006.a. Pärast eestkoste lõppu viibis ta perekonnas hooldamise lepingu alusel xxxx. Perekonnas hooldamise lepingu lõpetamise tõttu suunati N M 2012.a Tallinna Lastekodu Hooldekodu tee peremajja ja Harju Maakohtu otsuse alusel xxxx. Vestluses lastekaitsespetsialistiga selgus, et N M on olnud probleemse käitumisega juba aastaid. Tema vanaemal ja onul on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja peres on olnud vägivalda. N M il on konkreetsed eesmärgid lõpetada põhikool ja asuda võimalusel tööle. Kuna N M on suunatud elama asenduskodusse, on ta täielikul riiklikul ülalpidamisel. N M oli määratud Harju Maakohtu otsusega 28.11.2013 kriminaalhooldusele alates 28.11.2013 – 27.11.2015, kuid ta ei täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja koolikohustust. Kui kohus peab võimalikuks N M i ennetähtaegselt vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata talle lisaks KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud lisakohustused. N M ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis on ta valmis elama xxxx. Ta saab aru, et kui teda vabastatakse, siis peab ta vältima suhtlemist inimestega, kellel on kuritegelik käitumine ja kes tarvitavad alkoholi. N Mi sõnul on tal praegu soov omandada põhiharidus ja edasi õppida. Suhted onu ja vanaemaga on tal head. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v õtta osa N Mi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 06.11.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Arvestades seda, et alates 01.01.2015 jõustusid erisätted alaealiste tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele (mh KarS § 761 lg 2 ), et isik on ise nõus minema sõltuvusravile ja asjaolu, et isikul oleks kindlasti vaja kohaldada käitumiskontrolli koos lisaprogrammide ja ravikohustusega, seetõttu toetab prokuratuur N. Mi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli kohtuistungil samal seisukohal nagu vangla ja prokurör, et N M tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja nõustus prokuröri toodud põhjendustega, lisades, et loomulikult peaks olema ka kohustus omandada põhiharidus. Kogumis koos kriminaalhooldusega need meetmed annavad ka resultaadi, et N M edaspidi mingeid kuritegusid toime ei pane. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N Mi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest tegemist on alaealisega, keda on kriminaalkorras ühel korral karistatud ja kes kannab seega oma esimest vanglakaristust. Kinnipeetava puhul on positiivne see, et ta on vanglas olles jätkanud õpinguid põhihariduse omandamiseks. Isikul on kindel soov omandada põhiharidus. N M on käinud riskide maandamiseks ja emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks psühholoogi vastuvõtul, kusjuures vabanedes on vajalik, et edasi sellega tegeletaks. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles mõelnud selle peale, kuidas vabaduses paremini hakkama saada. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, säilinud on head suhted vanaema ja onuga. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist võib N Mi puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav on ise oma uimastisõltuvust tunnistanud ja andnud nõusoleku tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral minna sõltuvusravile. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks N Mile KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ,4,5,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks N Mile, kes on alaealine, keda on kriminaalkorras ühel korral karistatud ja kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja väärtushinnangud on siiski vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ja ta saab elada ka seaduskuulekalt. Kohtuistungil osales alaealise N Mi kaitsjana kohtu poolt määratud korras v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 226,68 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda, sest alaealine N M on riigi ülalpidamisel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.