Kriminaalasi nr 1-13-5598
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2015.a. Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-5598
Kohtunik
Ülle Raag
Taotluse esitaja
Tartu Vangla
Taotlus
Karistuse vähendamise või vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
E.L isikukood XXX; asukoht: kannab karistust Tartu Vanglas.
Vähendada E.L-ile Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5598 mõistetud karistust 6 kuu võrra. E.L kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkune vangistus, mille kandmise algust arvestada alates 25.02.2014.a. Määrus saata teadmiseks Tartu Vanglale, süüdimõistetu E.L-ile prokuratuurile.
ning
Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
E.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5598 KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg.1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust KarS § 64 lg.1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loeti eelvangistuse aeg 01.-02.01.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks E.L-ile 7 kuud 28 päeva vangistust. 1 (4)
Kohus leiab, et E.L-ile Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-135598 mõistetud karistust tuleb muuta ja mõista uus liitkaristus. KarS § 5 lg. 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5598 mõistetud karistus on liidetud varasema Tartu Maakohtu 02.01.2013.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega, mis on omakorda liidetud Tartu Maakohtu 14.12.2011.a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega. Tartu Maakohtu 14.12.2011.a. otsus kriminaalasjas nr 1-11-7464. E.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.12.2011.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7464 KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvati karistusaja hulka E.L-i eelvangistuses 27.-28.07.2010 viibitud 2 päeva; karistusest jäi kanda 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1,3 alusel otsustati 4 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui E.L 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalasja süüdistuse kohaselt tekitas E.L vargusega Tulundusühistule Kaarli varalist kahju kokku 5513 krooni (352,34 eurot); OÜ-le Elfland varalist kahju kokku 43 715
2 (4)
krooni (2793,90 eurot) isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ning sissetungimisega. Alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud karistusseadustikus on KarS § 199 lg. 2 p. 4 sõnastust täiendatud laiendades kuriteo korduvust andvate tegude ringi. Muus osas sättes muudatusi ei ole, samuti ei ole muutunud karistuse määr. Sellegipoolest tuleb E.L-i karistus ümber vaadata lähtudes 01.01.2015.a. jõustunud KarS § 218 ja KarS § 44 lg. 2 muudatustest. KarS § 218 puhul on jäänud samaks, et väärteona kvalifitseerub süütegu, mis on väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Endiselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kuni 31.12.2014.a. kehtinud KarS § 44 lg. 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Seega on väärteona karistatav tegu, millega omastatu ei ületa 200 eurot. Kuivõrd E.L-i poolt omastatu väärtus oli tunduvalt suurem, kvalifitseerub see endiselt kuriteona ning E.L-ile mõistetud karistus jääb muutmata. Tartu Maakohtu 02.01.2013.a. otsus kriminaalasjas nr 1-13-25. E.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.01.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-25 KarS § 424 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestati karistusaja hulka E.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.01.2013 kuni 02.01.2013.a s.o. 2 päeva ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Varasemaga võrreldes ei ole muutunud KarS § 424 sisu ja selle eest mõistetav karistus ning selles osas karistus ümbervaatamisele ei kuulu. KarS § 74 lg. 5 ja § 65 lg. 2 alusel suurendati E.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.12.2011. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7464 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendadati E.L-ile 02.01.2013.a. kohtuotsusega mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg. 1 alusel ümberarvestatuna on 532 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg. 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. E.L-ile KarS § 69 lg. 6 alusel mõistetud asenduskaristus, mis hiljem ärakandmata osas täitmisele pöörati, kuulub ümbervaatamisele. KarS § 69 lg. 1 ja 6 uues redaktsioonis on muudetud vangistuse ja üldkasuliku töö tundide suhet, mis on aluseks vangistuse ümberarvestamisel üldkasulikuks tööks ja vastupidi. Kuni 31.12.2014.a. kehtinud seaduses vastas ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Muudatuse tulemusel võrdub üks päev vangistust ühe tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 02.01.2013.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-13-25 karistuseks mõistetud 8 kuud 26 päeva vangistust asendati KarS § 69 alusel 532 tunni üldkasuliku tööga, millest E.L tegi ära 411 tundi, tegemata 121 tundi. Võttes aluseks kehtiva seaduse, tuleb 8 kuu 26 päeva pikkune vangistus asendada 266 tunni üldkasuliku tööga. Järelikult on E.L karistus kantud ning seda ei ole enam võimalik hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusele liita ega ärakantud osa maha arvata.
3 (4)
Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-5598. Käesoleva kohtuotsusega on E.L süüdi tunnistatud KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi. Kriminaalasja süüdistuse kohaselt
Alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud karistusseadustikus on KarS § 199 lg. 2 p. 4 sõnastust täiendatud laiendades kuriteo korduvust andvate tegude ringi. Muus osas sättes muudatusi ei ole, samuti ei ole muutunud karistuse määr. Sellegipoolest tuleb E.L-i karistus ümber vaadata lähtudes 01.01.2015.a jõustunud KarS § 218 ja KarS § 44 lg. 2 muudatustest. KarS § 218 puhul on jäänud samaks, et väärteona kvalifitseerub süütegu, mis on väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Endiselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kuni 31.12.2014.a. kehtinud KarS § 44 lg. 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 44 lg. 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Seega on väärteona karistatav tegu, millega omastatu ei ületa 200 eurot. Kuivõrd E.L-i poolt omastatu väärtus oli 106,47 eurot, kvalifitseerub see tegu väärteona ning E.L tuleb talle selle teo eest mõistetud kriminaalkaristusest vabastada. Varasemaga võrreldes ei ole muutunud KarS § 424 sisu ja selle eest mõistetav karistus ning selles osas karistus ümbervaatamisele ei kuulu. Uue liitkaristuse arvutamine Lähtudes eeltoodust kuulub mõistetud liitkaristus muutmisele. Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5598 mõistetud karistusele jääb liitmata varasema Tartu Maakohtu 02.01.2013.a lahendiga mõistetud ja üldkasulikuks tööks ümber arvestatud karistus, kuna see on kantud. Mõistetud liitkaristusest (2 aastat vangistust) tuleb maha arvata Tartu Maakohtu 24.10.2013.a. otsusega KarS § 199 lg. 2 p. 4 alusel mõistetud 6 kuud vangistust. Seega on järelejäänud karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.