Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 24. novembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu H.V kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a määrus muutmata ning H.V kaitsja Karl Saavo määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Karl Saavole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista H.V-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
4.H.V tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700036332 ja selgitus „H.V 1-13-5598 kohtukulud“.
5.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati H.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 2. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 1.–2. jaanuar 2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14. detsembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja H.V liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestati liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 2. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 411 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 kuud 26 päeva vangistust. H.V tunnistati süüdi ka KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti H.V-le kohtuotsuste ja kuritegude kogumis karistuseks 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25. veebruaril 2014 ja lõpeb 25. veebruaril 2016. Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla avanes 25. oktoobril 2014. Alates 25. veebruarist 2015 võib süüdimõistetut vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valveta.
2.Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a määrusega jäeti H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Kriminaalhooldusametnik kontrollis H.V vabanemisjärgset elukohta XXX . Sellel aadressil asuv maja kuulub H.V elukaaslase emale. Majas elab lisaks H.V elukaaslasele T.A. le tema ema A.O. ja vennad ning ema elukaaslane M.A. . Kõik täisealised isikud, v.a M.A., on andnud nõusoleku valveseadmete paigaldamiseks ja maja on elektroonilise valve teostamiseks sobilik. Kuna kõik majas elavad täisealised isikud ei ole andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, ei ole täidetud formaalsed eeldused H.V vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud saada M.A. lt allkirja nõusoleku kohta. Maakohus võttis telefoni teel M.A. ga ühendust, et kontrollida nõusoleku andmise võimalust. Selgus, et M.A. sellega nõus ei ole. 2.2 H.V on korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta esimest korda. Varasemad eriliigilised karistused, st üldkasulik töö ja tingimisi vangistus, ei ole H.V-le mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Seega ei ole varasemad karistused oma eesmärki täitnud ega H.V õiguskuulekale teele suunanud. Oma kuritegelikku käitumist H.V siiski ei õigusta ning sõnades väljendab soovi muutusteks. Samas on talle korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, aga ta ei ole osanud neid hinnata. Isiku ennetähtaegne vabastamine on mõeldav juhul, kui ta on oma senise käitumisega karistuse kandmise ajal näidanud muutusi oma käitumises, sh võimekust järgida kontrollitud keskkonnas kehtivaid käitumisnorme. Üldiselt on H.V käitumine vangistuse ajal olnud kinnipidamisasutuses kehtivat korda järgiv. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab, et H.V on võimeline järgima kehtestatud korda ning oma käitumist vastavalt sellele suunama. 2.3 Vangistuse jooksul on H.V läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestluse teemal põhjus-tagajärg seoste analüüsiks ja oma vastutuse arendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on veel planeeritud tööhõives osalemine ning sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine. Selleks, et maandada kõik H.V kuriteoriskid, tuleb jätkata individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimist ning juba omandatud teadmiste kinnistamist.
2.4 Kohtul puudub veendumus, et H.V vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. H.V süütegude peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Praeguseks ajaks ei ole kuriteoriski maandamisega piisavalt tegeletud. H.V kinnitas kohtuistungil, et ta loobub alkoholi tarvitamisest ja pühendub perele. Alkoholi tarvitamisest loobumist on H.V lubanud ka eelmistel kohtuistungitel, kui tema süüasju on arutatud, ent pole seda lubadust pidanud. Elektrooniline järelevalve ei võimalda ära hoida alkoholi tarvitamist. H.V soov asuda tööle OÜ-sse XXX (olemas potentsiaalse tööandja nõusolek) tähendab vajadust teha tööd kogu Eesti territooriumil. Elektroonilise valve tingimustes ei pruugi see võimalikuks osutuda. H.V on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ta on pannud järjest toime uusi süütegusid ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. 2.5 Kõiki eelnevaid asjaolusid kaaludes leidis kohus, et H.V puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimused. H.V vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, sh korduvad katseajal toime pandud kuriteod. Seega ei ole kriminaalhooldus olnud H.V puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Samuti ei toeta H.V vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused, sest käesolevalt ei ole täidetud kõik elektroonilise valve kohaldamise tingimused (M.A. nõusolek).
3.H.V kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.1 Kaitsja hinnangul oleks H.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. H.V kannab esmakordselt reaalset vangistust. Ta on praeguseks ajaks olnud üheksa kuud isoleeritud varasemast tutvusringkonnast ja võimalusest tarbida alkoholi. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vestlustel põhjus-tagajärg seostest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei õigusta oma kuritegelikku käitumist, vaid tunnistab süüd ja kahetseb. H.V teadvustab alkoholi seost kuritegude toimepanemisega ega soovi enam tarvitamist jätkata. See, et H.V on osaliselt täitmata individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused (tööhõives osalemine ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine), ei oma määravat tähtsust. Tööga on H.V kindlustatud ka vanglast vabanemise korral, kuna OÜ XXX on väljastanud garantiikirja ja lubavad ta tööle võtta. Sotsiaalprogrammi saab H.V läbida ka vabaduses viibides. 3.2 H.V on vabaduses olemas lähedaste inimeste toetus. Teda ootavad elukaaslane, viimase ema ja oktoobri lõpus sündinud poeg. Elukaaslane vajab lisaks H.V moraalsele toele ka materiaalset abi lapse kasvatamisel. H.V on kinnitanud, et soovib minna tööle ja abistada oma perekonda. Perekonnaliikmed püüavad omaltpoolt jälgida, et H.V püsiks seaduskuulekal teel. 3.3 Maakohtu istungi ajaks ei olnud M.A. andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma elukohta. Praeguseks ajaks on ta oma seisukohta muutnud ja määruskaebusele on lisatud tema kirjalik nõusolek. M.A. ja teised pereliikmed soovivad, et H.V annaks oma panuse lapse kasvatamisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole veel põhjendatud. Maakohus on H.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lgs 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber
lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Ringkonnakohus möönab, et H.V puhul esineb mitmeid asjaolusid, mis kõnelevad tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. H.V viibib reaalses vangistuses esmakordselt. Kui varasemad tingimuslikud karistused ei avaldanud H.V-le piisavat mõju, siis vangistust kandes on ta enda sõnul mõistnud oma tegude tähendust, samuti nende seost alkoholi kuritarvitamisega. Vanglas viibides on H.V kinni pidanud sisekorrareeglitest ja distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Karistuse kandmise ajal on H.V saanud isaks. Vabanedes plaanib kinnipeetav asuda tööle ja hoolitseda oma perekonna eest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on H.V plaanid küll kiiduväärt, ent kohus ei saa praegusel ajal veel olla veendunud, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega suudaks H.V need ka ellu viia ega kordaks varasemaid vigu. Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et H.V on tema noorele eale vaatamata juba viiel korral kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud vangistustega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata. Samuti on mõistetud vangistust asendatud üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Vaatamata võimalustele kanda mõistetud karistusi vabaduses, jätkas H.V kuritegude toimepanemist. Uusi kuritegusid pani H.V toime ka ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg ja ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele. Järelikult on H.V korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud. Sellistel asjaoludel ei pea kohus õigustatuks vabastada H.V juba poole karistusaja kandmise järel.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid H.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt selleks esimese võimaluse avanemisel vabastada. Uus võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ilma elektroonilise järelevalveta avaneb H.V juba
25.veebruaril 2015. Seega on kinnipeetaval selle ajani võimalik tegeleda individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevustega ning näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises on püsivad ega ole ajendatud üksnes soovist ennetähtaegselt vabaneda.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.H.V kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele poolteist tundi, s.o kolm pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel H.V kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.