Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

I.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, neist 2 arhiveeritud. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Soovib vanglast vabanemisel asuda elama XXX. Vabanemisjärgselt on olemas töökoht XXXOÜ-s. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et I.V soovib ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve lisakohustusega elama asuda aadressile XXX. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval olemas töökoht XXXOÜ-s. I.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi toetab I.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla ning on nõus vangla arvamusega. Prokuratuur nõustub Vanglaga selles osas, et isikule tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 9 ettenähtud lisakohustused. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et I.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud I.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval olnud probleemid alkoholiga, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud lubadusest enam alkoholi mitte tarvitada. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval selged eesmärgid ning plaan kuidas need saavutada, on väga motiveeritud elama seaduskuulekalt. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul

võimaldab I.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on I.V olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et I.V on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. 08.01.2015.a teatas Vangla Harju Maakohtule teadmiseks, et kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastas Vangla Tartu Maakohtule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.