Kriminaalasi nr. 1-14-525
Eesti Vabariigi nimel 09.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Silva Rood kaitsja Ahto Sirendi osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav A.M , IK: XXX; elukoht: XXXX, tõkend: puudub, kannab karistust Tartu Vanglas, süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus A.M-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - 15.oktoobril 2010.a Tartus müüs tema valduses oleva I.K. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX väärtusega 1000 eurot ebaseaduslikult R.T., millega pööras valduses oleva sõiduauto enda kasuks; - 2011.a aprillis grupis koos E.E. Tartumaal Ülenurme vallas XXX alevikus XXX temale üürile antud A.K. korterist, omastas A.K. kuuluvad järgmised esemed: pesumasina ühendusvooliku väärtusega 15 eurot, lauaarvuti väärtusega 400 eurot, 6-se komplekti lauaserviisi koguväärtusega 50 eurot, tolmuimeja Philips väärtusega 30 eurot, serviisi koguväärtusega 30 eurot, erinevaid pokaale ja pitse kokku 10 tükki koguväärtusega 15 eurot, voodipesukomplekti väärtusega 10 eurot ja õmblusmasina väärtusega 50 eurot, s.o tekitades kannatanule kahju kokku 600 eurot. Sellega pani A.M toime KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Samuti süüdistatakse A.M-i selles, et tema 15.oktoobril 2010.a Tartus võltsis sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX müügilepingut allkirjastades lepingu I.K. nimel, eesmärgiga müüa I.K. kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX R.T.
Sellega pani A.M toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Lisaks süüdistatakse A.M-i selles, et tema 15.oktoobril 2010.a Tartus andis R.T. üle sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX müügilepingu, mille ta oli eelnevalt allkirjastanud I.K. nimel, eesmärgiga, et R.T. saaks selle müügilepingu esitada Maanteeameti Liiklusregistri Rakvere büroole ja mida R.T. 18.oktoobril 2010.a ka tegi. Sellega pani A.M toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laasi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi toime pandud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 344 lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest 3 kuud vangistust ja KarS § 345 lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada A.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.jaanuari 2012.a otsusega mõistetud kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse 11 kuud ja 23 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama alates 28.juunist 2014.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu A.K. summas 300 eurot ja I.K. summas 1000 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanutele kuritegudega
varalise kahju tekitamine. Samuti on tõendatud tema süü kannatanutele varalise kahju tekitamisest ning et tekitatud varaliste kahjude suurused vastavad kannatanute tsiviilhagides ja kokkuleppes toodud summadele. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskuludena kuulub A.M-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele kriminaalasja materjalist kaitsjale koopia tegemise kulu, postikulu ja kaitsjatasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud A.M-i suhtes jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata, kuna käesoleva süüdistuse näol on tegemist tegudega, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud A.M-i suhtes kohaldada ka KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on isikuga, kes on juba mõnda aega vangistuses viibinud ning kelle vangistuse kandmine jätkub ka käesoleva kohtuotsuse alusel. Süüdistatava kinnitusel puudub tal hetkel igasugune sissetuleku saamise võimalus. Seega on alust arvata, et tema sissetuleku teenimise võimalused on ka edaspidi oluliselt piiratud ning menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks talle üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.M KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. Süüdi tunnistada A.M KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.M KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergemad kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista A.M-ile üks (1) aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada A.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.jaanuari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-474 temale mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13.juuni 2013.a määrusega ärakandmata osas täitmisele pööratud karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend (24) päeva vangistust. A.M-i karistuse kandmise algust hakata arvestama alates 28.juunist 2014.a. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista A.M-ilt kannatanu: - A.K. (IK: XXX, arveldusarve: XXX, Danske Bank AS) kasuks kolmsada (300) eurot;
-
I.K. (IK: XXX, arveldusarve: XXX, SEB Pank) kasuks üks tuhat (1000) eurot.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.M-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulu 90 senti, postikulu kolm (3) eurot 07 senti ja kaitsjatasu kolmsada (300) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.