Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale,

prokurörile,

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 31.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.I kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.02.2014.a kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KarS § 120; § 121 - § 25 lg 2, § 266 lg 2 p 2 ja § 118 lg 1 p 3 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 4 aasta ja 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2014.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu otsus N.I süüdimõistmine KarS § 118 lg 1 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja tehti selles osas uus otsus, millega mõisteti N.I süüdi KarS § 122 järgi ja karistati teda 4-aastase vangistusega. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks KrMS § 238 lg 1 alusel 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse algus oli 01.06.2013 ja karistuse lõpp on 01.08.2016.

N.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab, osaleb taastava õiguse programmis „Tee“, tal on kaks distsiplinaarkaristust. Vabanemisejärgselt soovib elama asuda endisesse elukohta, kus pani toime kuriteod. N.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalik elama asuda endisesse elukohta ja asub tööle endisesesse enda ettevõttesse. N.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör abi ei toeta N.I tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvesse tulev võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskust. Isik kannab karistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise katse, piinamise ja vägivallaga seotud omavolilise sissetungi eest. Kõik teod on karistatavad kriminaalkorras ka alates 01.01.2015.a. Isik kasutas järjepidevalt füüsilist ja vaimset vägivalda kahe isiku suhtes. Kuna isiku süü oli suur, leidis ringkonnakohus, et N.I puhul vangistuse määr peab jääma sanktsiooni ülemmäära lähedale. Isik on üliohtlik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuid on ühiskonnareeglite osas „pime“, kui see puudutab tema enda õigusrikkumist. N.I ei tunnista kuritegusid ega nende põhjuseid. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Isiku KarS § 122 järgi kvalifitseeritavad teod on karistatavad ka alates 01.01.2015.a, kuid alates 01.01.2015.a kuuluksid tema teod kvalifitseerimisele KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi on ette nähtud sama karistus, mis oli ette nähtud enne 01.01.2015.a KarS § 122 järgi. Kaitsja taotleb kohtuistungil N.I kuriteod ümber kvalifitseerida ja vabastada ta vanglast tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.I ja tema kaitsja arvamused, leiab, et N.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma 1. vangistust. Kinnipeetav kannab karistust ähvardamise, piinamise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest.

Vangistuses kinnipeetav töötab, osaleb taastava õiguse programmis „Tee“ ja tal on kaks distsiplinaarkaristust. Vabanemisejärgselt soovib elama asuda endisesse elukohta, kus pani toime kuriteod. Kuigi vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist N.I negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle, tema valmidust hakata vabaduses kannatanutega normaalselt suhtlema ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 aasta ja 6 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada N.I üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. N.I tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2014.a kohtuotsusega süüdi muu hulgas ka KarS § 122 järgi, mis karistusseadustiku 01.01.2015.a jõustunud redaktsiooni kohaselt on kehtetu, kuid N.I selle paragrahvi järgi mõistetud tegu on endiselt karistatav ka praegu ning kaetud KarS § 121 lõikes 2 punktis 2 ja 3 sisalduva koosseisuga, mille eest on võimalik karistuseks mõista kuni 5-aastane vangistus. Seetõttu ei kuulu N.I-le kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmisele. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.