R.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; S.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; E.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; R.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. oktoobri 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Kannatanu esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
Prokurör Kannatanu
Kristiina Erte OÜ Aknameister
Süüdistatav
R.E isikukood: XXX; kodakondsus ja emakeel: Eesti Vabariigi kodanik, vene keel; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX monteerija varem kriminaalkorras karistamata
Süüdistatav
S.G isikukood: XXX;
kodakondsus ja emakeel: kodakondsuseta, vene keel elukoht: XXX; töökoht: XXX AS, lukksepp varem kriminaalkorras karistamata Süüdistatav
E.M isikukood: XXX; kodakondsus ja emakeel: kodakondsuseta, vene keel elukoht: XXX; töökoht: XXX AS, lukksepp varem kriminaalkorras karistamata
Süüdistatav
R.G isikukood: XXX; kodakondsus ja emakeel: Vene Föderatsiooni kodanik, vene keel elukoht: XXX; töökoht: XXX AS operaator varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsjad
R.G kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga S.G kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina R.E kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov E.M-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev
Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2014 kohtuotsus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises ja tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks jätmises ning saata kriminaalasi maakohtu samale kohtukoosseisule tsiviilhagi sisuliseks lahendamiseks.
2.Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2014 kohtuotsus osaliselt kriminaalmenetluse kulude osas, s.o osas, millega maakohus mõistis R.E-lt, S.G-lt, E.M-ilt ja R.G-lt kannatanu OÜ Aknameister kasuks välja solidaarselt selle esindajale makstud tasu 648 eurot (sh käibemaks 108 eurot).
3.Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta p-s 2 nimetatud tsiviilhagiga seotud menetluskulud menetluskulude hulka ja maakohtule uue seisukoha võtmiseks.
4.Välja mõista OÜ Aknameister (registrikood 10548265, asukoht: Rakvere 17, Jõhvi linn, Jõhvi vald) kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud summas 792 eurot ( sh käibemaks 132 eurot).
5.Jätta punktis 4 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
6.Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, süüdistataval on õigus määruskaebus esitada advokaadi vahendusel. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.R.E, S.G, E.M ja R.G anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Süüdistuse sisu seisnes selles, et eelnimetatud isikud ajavahemikul 05.11-06.11.2010 omakasu saamise eesmärgil, grupis, töötades OÜ-s Aknameister (asukohaga Sompa 36/12), varastasid vaba juurdepääsu teel laost OÜ-le Aknameister kuuluva telfri maksumusega 9596 eurot.
2.Viru Maakohtu 21.10.2014 otsusega tunnistati R.E, S.G, E.M ja R.G neile esitatud süüdistuses süüdi. Antud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
3.Viru Maakohus lahendas ka kriminaalmenetlusega seonduvate kulude küsimuse, millises osas edasikaebust esitatud ei ole.
4.Apellatsioonimenetluse on tinginud asjaolu, et Viru Maakohtu otsuses jäeti läbi vaatamata kannatanu OÜ Aknameister tsiviilhagi.
5.Kriminaalasjas on vaidlus kannatanu esindaja ja süüdistatavate vahel selle üle, kas varastati telfer või ainult selle karkass. Süüteo koosseisu täidetavuse mõttes ei oma see asjaolu tähtsust. Maakohus leidis, et käesolevas asjas puuduvad piisavad tõendid tsiviilhagi summa osas, mis annaksid aluse esitatud summas tsiviilhagi rahuldada. Kannatanu esindaja on kohtueelse menetluse käigus nimetanud erinevaid tsiviilhagi summasid – 400 000 Eesti krooni (12.11.2010), 845 459 Eesti krooni, millest telfri maksumuseks on 150 000 Eesti krooni (kuupäev puudub), 54 034,68 eurot (22.03.2013) ja 18 900 eurot (21.05.2014). Seejuures on viimases hagiavalduses viide AS Remeksi Keskuse poolt tehtud hinnapakkumisele. Maakohus leidis, et nimetatud hinnapakkumist ei saa tsiviilhagi küsimuse otsustamisel aluseks võtta. Tegemist ei ole ametliku dokumendiga ja selles näidatud hinnad on orienteeruvad. Kannatanu esindaja kinnitas maakohtu istungil, et telfer ei ole käesolevaks ajaks taastatud.
6.Kannatanu esindaja kaebuses taotletakse tühistada Viru Maakohtu 21.10.2014 otsus tsiviilhagi puudutavas osas ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Lisaks taotletakse arvestada maa- ja ringkonnakohtus kantud kulud menetluskulude hulka ning tõendina vastu võtta allkirjastatud hinnapakkumine. 6.1 Tsiviilhagi saab jätta läbi vaatamata üksnes erandlikel juhtudel, samuti siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Käesoleval juhul aluseid tsiviilhagi läbi vaatamata
jätmiseks ei ole ning kohus on tsiviilhagi läbi vaatamata jättes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlust. Kohus ei ole esitanud piisavaid põhjendusi ning kohtu siseveendumuse kujunemine tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ei ole jälgitav. 6.2 Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et käesoleval juhul ei ole täidetud tsiviilhagi puhul nõutavad tingimused: 1) tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumil peab eksisteerima vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga; 2) kannatanu nõue peab olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele ja heastamisele. Apellant leiab, et kriminaalasjas ei ole hagi esitatud mistahes nõudes, vaid süüdistatavad on end süüdi tunnistanud ning maakohus on tuvastanud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kuriteoga tekitati otsene varaline kahju, mille hüvitamise kohustus lasub süüdimõistetutel. Otseselt ja üheselt on tuvastatav ka otsene piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Apellandi tsiviilõiguslik nõue on suunatud vahetult kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. 6.3 Apellant leiab, et sama nõude esitamine tsiviilkohtus kujutaks endast põhjendamatut ja ebavajalikku koormamist, kuivõrd selles osas on võimalik lahendada nõue kriminaalmenetluse raames. 6.4 Esineb materiaalõiguslik alus nõude rahuldamiseks. Apellant on süüdimõistetute tegevuse tõttu kandnud otsest varalist kahju nagu maakohus on otsuse lk 12 õigesti järeldanud. Seega on maakohus jõudnud täiesti väärale seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tsiviilhagi summat tõendavad dokumendid. 6.5 Ka asjaolu, et apellant on muutnud menetluse raames tsiviilhagi summasid, ei ole aluseks tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Tulenevalt TsMS § 376 lg-st 6 võib hagi muutmise taotluse esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, mh suuliselt kohtuistungil. 6.6 Kohus osundas sellele, et AS Remeksi Keskus hinnapakkumine ei saa olla tsiviilhagi küsimuse otsustamisel aluseks, kuna tegemist ei ole ametliku dokumendiga, kuna see on allkirjastamata ja selles näidatud hinnad on orienteeruvad. Kannatanu esindaja selgitas istungil hinnapakkumises toodud summasid ja vahet hinnapakkumises esitatud summade ja varastatud vara nimekirjas toodud summade osas. Apellant märgib, et uue seadme ja muu vajaliku ostmisele lisanduvad seadme taastamise paigaldamise ja seadistamise kulud. Kohus jättis arvestamata ja hindamata J.S. i ja L.P. ütlused, millest nähtub seadme tegelik maksumus ja tekitatud kahju ulatus ning asjaolu, et OÜ Aknameister ruumidest varastatud telfer oli töökorras. Seade ja sellega kaasnevad süsteemid lõhuti süüdistatavate poolt, mistõttu on need vaja taastada, et lisaks seadmele oleks süsteemid kasutuskorras. 6.7 Kohus on jätnud põhjendamatult apellandi esitatud hinnapakkumise hindamata. Hinnapakkumise kohaselt on kannatanule kahju hüvitamise, s.o esialgse olukorra taastamise maksumus elektrilise talaga kraana ja alusrelsside kandevõimega kuni 2 tonni projekteerimise, komplekteerimise, valmistamise ja monteerimise maksumuseks 18 900 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud hinnapakkumine, J.S. i ja L.P. ütlused ning kannatanu esindaja poolt kohtuistungil antud selgitused tõendavad apellandi esitatud tsiviilhagi summat.
6.8 Apellant palub tõendina vastu võtta AS Remeks Keskuse jaoskonna ülema V.B. i poolt allkirjastatud hinnapakkumise. Nimetatud tõend on tõlgituna eesti keelde esitatud kriminaalasja juurde ning asub toimikus. Apellatsiooniga esitab apellant originaali – s.o venekeelse allkirjastatud hinnapakkumise.
7.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja edasikaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas koosseisus. Esmalt võtab apellatsioonikohus seisukoha tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise ja kannatanu esindaja taotluse – võtta asja juurde uus tõend ning seejärel menetluskulude osas. I
8.Resümeerides maakohtu otsust lühidalt, nähtub selle põhiosast, et süüdistatavate hinnangul on süüdistus põhjendatud ning nende kaitsjad leidsid, et tsiviilhagi on põhjendatud 614,90 euro ulatuses (kaitsjad S. Politšev, K. Kooga), kaitsja I. Žurina avaldas arvamust, et tsiviilhagi summa põhjendatud ei ole. Kannatanu esindaja selgitas, et on toime pandud seadme, mitte raami vargus ning 614,90 eurot on vanametalli maksumus, millist süüdistuses esitatud ei ole. Kannatanu esindaja märkis, et seadme taastamisega seonduvad samuti kulud. Tsiviilhagi summat kinnitab sellele lisatud tõend. Vaatamata süüdistatavate ja kannatanu esindaja valmisolekule tsiviilhagi lahendada, jättis maakohus KrMS § 310 lg–tele 1,3 tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna leidis kokkuvõtlikult, et tsiviilhagi ei ole tõendatud. 8.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine kriminaalmenetluses ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kõrgema kohtu praktikas on leitud, et õiguskaitse taotlemine ühes ja sama sündmusega erinevates kohtutes oleks vastuolus menetlusökonoomika ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega (RKKKo 3-3-4-702). Apellatsioonikohus jagab kannatanu lepingulise esindaja seisukohta, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine kriminaalmenetluses saab olla üksnes erandlik ning menetlusseaduses ette nähtud alusel. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS § 310 lg-s 1 sätestatule rahuldab kohus süüdimõistva kohtuotsuse (millise kohus käesoleval juhul R.E, S.G, E.M-i ja R.G osas tegi) tegemise korral tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 8.2 Vaatamata KrMS § 310 lg 1 sõnastusele, mis annaks justkui kohtule diskretsiooniõiguse jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, on kohus õigustatud ja kohustatud jätma tsiviilhagi läbi vaatamata üksnes siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. KrMS § 310 lg 1 ise tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alust ette ei näe (RKKK 3-1-1-47-07, p 36). Kriminaalmenetluse seadustik näeb tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alusena ette üksnes KrMS § 272 lg-s 2 sätestatud aluse. 8.3 Vastavalt valitsevale kohtupraktikale tuleb tsiviilhagi menetlemisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (RKKK 3-1-1-79-09, p 9). Hagi läbi vaatamata jätmise aluseid reguleerib TsMS § 423. Käesoleval juhul jättis maakohus hagi rahuldamata, kuna leidis, et tsiviilhagiavalduses puuduvad piisavad tõendid tsiviilhagi summa osas, menetluse käigus on hagisummasid muudetud ning hinnapakkumine ei ole
käsitletav ametliku dokumendina, kuna see on allkirjastamata. Kokkuvõtlikult võib ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsusest aru saada, et kohus jättis esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata põhjusel, et OÜ Aknameister poolt ei ole tõendatud talle tekitatud kahju suurus. Põhjus, millisel maakohus jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata, ei vasta ühelegi kriminaalmenetluse ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alusele. Seega puudus kohtul tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks õiguslik alus. 8.4 Kassatsioonikohtu praktikas märgitakse, et olukorras, kus maakohus on jätnud tsiviilhagi läbi vaatamata, s.t pole hagi faktilise ja õigusliku põhjendatuse kohta üldse seisukohta võtnud, tuleb samuti lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluses saab hagi läbi vaatamata jätmist vaidlustada üksnes määruskaebe korras (TsMS § 427), mis tähendab, et kontrollides hagi läbi vaatamata jätmise seaduslikkust ei saa ringkonnakohus ise otsustada hagi rahuldamise või mitterahuldamise üle, vaid saab lahendada üksnes küsimuse hagi läbi vaatamata jätmise õiguspärasusest. Kriminaalkolleegium leiab, et sama põhimõtet tuleb ringkonnakohtu pädevuse määratlemisel järgida ka kriminaalmenetluses. Seda vaatamata asjaolule, et kriminaalmenetluse eripära tõttu võib tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise otsustus sisalduda süüdi- või õigeksmõistvas kohtuotsuses, mistõttu tuleb tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine vaidlustada apellatsiooni korras. Leides, et maakohus on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 koostoimes TsMS §-ga 427 asuda ise otsustama tsiviilhagi põhjendatuse üle, vaid peab saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks (RKKKo 3-1-1-42-08, p 23).
9.Apellatsioonikohus leiab, et kuivõrd maakohtul puudus kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, saanuks kohus tsiviilhagid kas täielikult või osaliselt rahuldada või jätta rahuldamata. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks vastavasisulist võimalust kaalunud.
10.Vastavalt kohtupraktikale võib kannatanu esitada tsiviilhagis mis tahes tsiviilõigusliku nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud olulises osas kattuvad süüdistuse alusfaktidega (RKKK 3-1-1-79-09, p 11) ja mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (RKKK 3-1-1-10, p 24). Küll aga peab tsiviilõiguslik nõue olema selline, mida oleks põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (RKKK 31-1-101-09, p 9). Maakohus on möönnud, et nõue on võimalik läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses, samuti on kohus sedastanud, et igal juhul tehti vargusega kannatanule varalist kahju. Seetõttu ei näe ringkonnakohus käesolevas asjas takistusi tsiviilhagi läbivaatamiseks kriminaalmenetluse raames. Muuhulgas tähendab see seda, et maakohus peab võtma seisukoha AS Remeksi Keskus hinnapakkumise allkirjastatud originaali (koopia tõlkest on juba kriminaalasja toimiku juures) asja materjalide juurde vastuvõtmise osas.
11.TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas ära märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei ole kohtuotsuses esitatud tsiviilhagi suurust ja selle põhjendatust analüüsinudki ning sellest tulenevalt ei ole kohtuotsuses esitatud ühtegi omapoolset põhjendust selles osas, on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
KrMS § 337 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu kuulub otsus KrMS § 341 lg 2 alusel tühistamisele ja tühistatud osas esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmisele samas koosseisus.
II
11.Maakohus on süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistnud kannatanu OÜ Aknameister kasuks selle esindajale makstud tasu 648 eurot (sh käibemaks 108 eurot). Nimetatud osas tühistab apellatsioonikohus maakohtu otsuse, põhjendades seda järgmiselt. Käesoleval juhul on maakohus kannatanu esindajale välja mõistetud menetluskulude hüvitamise KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel pannud süüdistatavatele solidaarselt. Apellatsioonikohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust menetluskulude väljamõistmiseks solidaarselt. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuses määrab menetleja kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsumma. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, 338 p-st 3, 339 lg-st 2, 340 lg 2 pst 6 tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis süüdistatavatelt kannatanu esindaja poolt maakohtus kantud kulud välja solidaarselt. Kannatanu OÜ Aknameister kasuks selle esindajale makstud tasu 648 eurot (sh käibemaks 108 eurot) kulud lugeda menetluskulude hulka. Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamise otsustus saata maakohtu samale koosseisule uueks arutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel arvestada menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamise sätteid.
12.Ringkonnakohus rahuldab ka kannatanu esindaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonikohtus, kuna peab seda arvestades kaebuse sisu ja väidete asjakohasust põhjendatuks. Kuna apellatsioonikohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jäävad kannatanu esindajale välja mõistetud menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda ja kuuluvad välja mõistmisele OÜ Aknameister kasuks (registrikood 10548265, asukoht: Rakvere 17, Jõhvi linn, Jõhvi vald).
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.