Kriminaalasi nr 1-05-177
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
26. jaanuar 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-05-177
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Pavel Lebedev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
PAVEL LEBEDEV, isikukood 37604202235, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 21.11.2004 ja lõpp 21.11.2019
Jätta PAVEL LEBEDEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Pavel Lebedev kannab käesoleval ajal Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega 24.10.2005 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 114 p 4 järgi ja karistati vangistusega 15 (viisteist) aastat, tunnistati süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 15 (viisteist) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti Pavel Lebedevi suhtes muutmata ning tema karistusaja alguseks loeti 21. november 2004.a. Pavel Lebedev on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib teist korda. Käesolev karistus on mõistetud mõrva ja avaliku korra raske rikkumise eest, mille puhul on täheldatud toimepanemise põhjuste ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, lähtudes asjaolust, et kuriteod on olnud sarnased – rasked isikuvastased kuriteod ning mõlemad on toime pandud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel köögitöölise ja koristajana ning AS EVT pesumajas ja komplekteerimistsehhis abitöölisena. Alates 05.03.2012 töötab kinnipeetav majandustöödel kingsepana. Isik on läbinud riigikeele algkursused, riigikeele A2 taseme ja riigikeele B1 taseme kursused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Convictus“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“. Alates 18.05.2010 on toimunud regulaarne individuaaltöö psühholoogiga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval oli iseloomustuse esitamise ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema G P juurde aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 3-toalise eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Käesoleval ajal elab korteris G P koos alaealise lapselapsega, kelle eestkostjaks ta on. Kinnipeetava ema on nõus võimaldama Pavel Lebedevile lühiajalise elamise enda juures, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Kinnipeetav alustas haridusteed xxxx. Põhihariduse omandas isik Viljandi Vanglas karistust kandes. xxxx omandas isik kinnisvarahooldaja eriala. 2006.a alustas isik õppimist Murru Vanglas aianduse erialal, kuid katkestas õpingud keeleprobleemi tõttu. Enne vangistust isik töötas ametlikult. Väidetavalt ei ole kinnipeetaval esinenud probleeme seoses majandusliku toimetulekuga vabaduses, kuid toimetuleku oskust võib pidada siiski nõrgaks, kuna kinnipeetav on viibinud pika perioodi oma elust kinnipidamisasutuses. Viimasel perioodil vabaduses töötas isik väidetavalt keevitajana firmas xxxx, hiljem asutas oma firma xxxx, mis tegeles erinevate müügi- ning ostutehingutega. Murru Vanglas töötas isik köögitöölisena ning metallitööstuses. Kinnipeetav tuleb oma sõnul saadava sissetulekuga toime. Kinnipeetaval vabanemise järgselt garanteeritud töökoht puudub. K-Raha andmetel isikul täitmata nõuded puuduvad, vabanemisfond on täies ulatuses täidetud. Kinnipeetava lähedasteks on ema G P, poeg V L, õed K L ja I L (kriminaalkorras karistatud) ning vend S L. Kinnipeetava isa V L ja vend A L on surnud. Pavel Lebedevi poja V L eestkostjaks on kinnipeetava ema G P. Kokkusaamisi kinnipeetaval ei ole, põhiliselt suheldakse lähedastega telefonitsi ja kirja teel. Isiku sõnade kohaselt ei suhtle ta kriminaalkorras karistatud tuttavatega, kuid korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, tal ei ole. Emale on teadmata poja suhtlusringkond. Riskiv ja hoolimatu elustiil tuleneb kinnipeetava puhul korduvatest ja rasketest toimepandud kuritegudest. Isiku sõnul ei tarvitanud ta vabaduses viibitud perioodil eriti alkoholi. Kinnipeetava sõnul oli ta kuriteo toimepanemise ajal kaine, kuid tunnistajate ütlused on vastupidised. Vestlusest kinnipeetava ema G P ilmnes, et kinnipeetav on äkilise iseloomuga. Kinnipeetaval on olnud probleeme
alkoholiga, mille mõjul võis tema käitumine muutuda kontrollimatuks, ettearvamatuks ja agressiivseks. Uue kuriteo risk ja ohtlikkus on seoses mõtlemise ja käitumisega. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks (töötamine, lapse kasvatamine). Isikut on 3-l korral kriminaalkorras karistatud, neist 2-l korral esimese astme kuritegude eest. Eelnevalt (esimese karistuse kandmise ajal) on isikut kriminaalkorras karistatud ametniku ründamise eest. Kriminaalhoolduse all isik viibinud ei ole. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb alkoholijoobes olles raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Pavel Lebedevi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Pavel Lebedevi tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vaatamata sellele, et kinnipeetava ema G P sõnul on tal Pavel Lebedevi koju tulemise ees hirmud, toetab ta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. G P sõnul on ta käinud lühiajalistel kokkusaamistel kinnipeetavaga. Karistusregistri andmetel on Pavel Lebedevi kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist 3-l korral esimese astme kuritegude eest. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad tahtlik tapmine eriti piinaval ja julmal viisil; huligaansus; ähvardus või vägivald ametiisiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust; röövimine ja vargused. Pavel Lebedevi kriminaalne käitumine on muutusteta alates 1990.a. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Pavel Lebedev avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul on tal korter olemas, see asub xxxx. Pavel Lebedev loodab, et ema aitab teda algul, sest ta pole pikka aega vabaduses olnud. Vabanemisel tal töökohta ei ole, kuid ta hakkab seda otsima. Kinnipeetava sõnul ta ei tea, kus poja ema elab. Pavel Lebedev leidis, et kui ta vabaneb tähtaegselt, siis pole tema üle kontrolli. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Pavel Lebedevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta 27.10.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla P. Lebedevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Hetkel kannab ta liitkaristust mõrva ja avaliku korra raske rikkumise eest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Isik on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute, kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Prokurör leiab, et teise inimese surmaga lõppenud tahtliku vägivaldse kuriteo puhul ei saa KarS § 76 lg 2 sätestatud ennetähtaegse vangistusest vabastamise formaalsete eelduste olemasolu ning vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele
vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. P. Lebedevi vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiste inimeste tapmise (seda enam mõrva) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja isikupuutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. KarS § 76 lg 5 kohaselt (01.01.2015 jõustunud sõnastuses) määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 21.11.2019) leiab prokurör, et ebamõistlikult pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav, olles karistatud teise inimese tapmise eest 12.09.1994 kohtuotsusega 8-aastase vangistusega, pani toime 20.11.2004 uue tapmise raskendavatel asjaoludel (mõrva), ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (töötamine, sotsiaalabi programmide läbimine) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle nelja aasta ja kümne kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg (alates 21.11.2004) on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle Ida-Viru Maakohtu 24.10.2005 kohtuotsusega mõistetud karistusega – viisteist aastat vangistust. Tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske eluvastase ning avaliku korra vastase kuriteo toimepannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Arvestades toimepandud kuritegude raskust ning julmust on prokuratuur käesoleval ajal Pavel Lebedevi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Lebedev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Pavel Lebedevi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Pavel Lebedev kannab käesoleval ajal Ida-Viru Maakohtu 24.10.2005 kohtuotsuse kohaselt karistust muuhulgas esimese raskusastme isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest KarS § 114 p 4 järgi, mille ta pani toime 20.11.2004. Kohtla-Järve Linnakohtu 12.09.1994 otsusega on teda karistatud tapmise eest KrK § 101 p 7 järgi. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale
vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud raskete esimese raskusastme isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Alkoholi kuritarvitamist tuleb Pavel Lebedevi puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest kuriteod, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud tunnistajate sõnul alkoholijoobes olles. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Arvestades kõike eeltoodut ei ole välistatud, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele riivaks süüdimõistetu Pavel Lebedevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu hinnangul ei kaalu Pavel Lebedevi positiivselt iseloomustavad asjaolud (arvukate sotsiaalprogrammide läbimine ja töötamine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ei toeta Pavel Lebedevi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Pavel Lebedevi suhtes käesoleval ajal selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.