Kohtulahend

3) jätkama eriala omandamist või asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 5) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub 6) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 7) alluma elektroonilisele valvele nelja kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. L.T vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus L.T-le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48,0 eurot. Vastavalt KrMS § 183 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kaitsjatasu L.T ́il piisavate vahendite puudumise tõttu tasumiseks mõistliku aja jooksul. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.T elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.03.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.08.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.03.2014 ja lõpp 29.10.2015. Kinnipidamisasutuses L.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja xxx. Alates 01.09.2014 omandab väljaspool vanglat Ida-xxx. Vabanemisjärgselt soovib jätkata keevitaja eriala omandamist. Omab töökogemust elektrimehhaanikuna, autoelektrikuna ja ehitustöölisena. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel väidetavalt kahes vahetuses, mistõttu tööjõudluse suurendamiseks ja ärkvel püsimiseks tarvitas amfetamiini. Viimane ametliku töö kogemus olnud 10. aastat tagasi. Vabanedes soovib ka kooli kõrvalt tööle asuda. Ajal, mil ei olnud mitteametlikku tööd, hankis elamiseks vajaliku raha kuritegelikul teel. Käesolevaks hetkeks on isik mõistnud, et kuritegelik viis ära elamiseks kahjustab tema karjääri ja suhteid perekonnas. Vägivallakuriteod elukaaslase vastu on toime pandud 2004-2006, enda sõnul tarvitas sel ajal lisaks narkootikumidele ka alkoholi. Pärast 2007.a. väidetvalt alkoholi ei tarvita, puuduvad andmed vastupidise kohta. Narkootikume on tarvitanud kokku 20 aastat. Amfetamiini tarvitas introvenoosselt kaks kuni kaks ja pool grammi päevas. Vabaduses sõltuvust narkootikumidest ei tunnistanud - väidetavalt peletas amfetamiiniga väsimust, et tööobjektidele määratud tähtaegadest kinni pidada. Käesolevaks tunnistab sõltuvust narkootikumidest. Tartu Vanglas viibides paiknes Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni ning on

paiknes ka postrehabilitatsiooni sektsiooni. Sõltuvusravi vajadust ei pea käesoleval hetkel vajalikuks, sest leiab, et rehabilitatsiooni on läbinud, mis aitas teda väga palju. Isik on vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: - perioodil 11.07.2012- 19.09.2012 läbinud xxx - 06.09.2012-08.11.2012 läbinud vabastava hingamise sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna kinnipeetavatele; - 17.09.2012- 28.12.2012 läbis riigikeele kursused xxx - 03.10.2012- 28.12.2012 osales sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna "xxx ajavahemikel 17.12.201231.07.2013 ja 21.11.2013-25.11.2013 oli töötas majandusabitöölisena; - ajavahemikul 27.06.2013- 29.11.2013 läbis riigikeele B1 taseme kursused (lõpetas eksamitulemusega 86,5 % võimalikust punktisummast); - 18.07.2013- 15.08.2013 läbis sotsiaalprogrammi xxx", mille eesmärk on sõltuvuskäitumise. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Viru Vangla toetab kinnipeetava L.T ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asub kinnipeetav elama aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava vend Axxx Oxxx, kes andis oma nõusoleku venna elama asumisega tema korterisse. Antud elamispinnal praegu keegi ei ela. Korteri omanik ise elab xxx. L.T elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Suulise nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava vend AxxxOrxxx. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava ema kinnitas, et AxxxOxxx töötab xxx ning käib kodus harva, mistõttu ei ole takistusi L.T nimetatud korterisse elama asumiseks. Kinnipeetava ema SxxxTxxx töötab xxx ja kasuisa Alxxxr Txxx on pensionär. Lähedased on nõus L.T vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on keskharidus. Käesoleval hetkel omandab alates xxx Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana toetab vangla poolt kohtule edastatud ettepanekut kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.T taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et L.T on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelevalve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.T isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

L.T karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on piisava aega viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Vanglas olles oli hõivatud tööga, osales sotsiaalprogrammides ning käesoleval ajal omandab eriala. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx. Lähedased on nõus isikut peale vabanemist toetama. Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida L.T võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. L.T soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol. Kohus leiab, et L.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.T püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu L.T vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.