Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

B.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, uuesti 07.06.2014 kella 04.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris, kasutades füüsilist vägivalda, nõudis enda ema XXX rahaliste vahendite üleandmist. Nimelt: B.H haaras oma emal XXX kõrist kinni, samuti pigistas kaelast, lõi jalatsis jalaga vasaku põlve alla, lõi käega rinnapiirkonda ja viskas voodile, hoidis kinni ja nõudis sularaha üleandmist, seejuures täpset summat nimetamata. Kuuldes, et emal pole sularaha, jätkas B.H oma ema kägistamist ning nõudis, et ema viivitamatult läheks koos temaga

sularahaautomaadi juurde ja võtaks tema jaoks raha välja. Oma vägivaldse tegevusega tekitas B.H kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: rindkere põrutuse, vasaku jalasääre vigastuse ja marrastused kaelale. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, uuesti 03.09.2014 kella 22:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, kasutades füüsilist vägivalda, nõudis oma emalt XXXrahaliste vahendite üleandmist. Nimelt: B.H nõudis oma emalt XXXalguses 20 eurot ja seejärel 30 eurot. XXX keeldus tütrele raha andmast, mille peale B.H lõi oma emale XXX jogurtikarbiga vastu nägu vasaku silma alla. XXX hakkas kartma ning andis tütrele 30 eurot. Seejärel B.H hakkas oma emalt nõudma 40 eurot, kuid XXX keeldus ja B.H lõi seepeale oma emale XXX veel ühe korra rusikaga näkku nina piirkonda, mille tulemusena hakkas kannatanul ninast verd jooksma. B.H nõudis endiselt XXXraha ja kuna XXX kartis, et tütar hakkab teda jälle peksma, andis ta B.H-le veel 10 eurot. Oma vägivaldse tegevusega tekitas B.H kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: ninaluude murru. Seega B.H, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 07.06.2014 kella 04.30 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, kasutas füüsilist vägivalda oma tädi XXXsuhtes. Seejuures B.H haaras XXX rinnust kinni ja jõuga lükkas XXXrinnapiirkonda sellise tugevusega, et viimane lendas tagasi ja lõi pea vastu uksepiita. Pärast seda lükkas B.H kannatanut XXXveelkord, mille tagajärjel kannatanu lendas läbi avatud korteriukse trepimademele ja lõi kukla vastu lifti metallkeret. Oma tegevusega põhjustas B.H XXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse - lahtise peahaava. Seega B.H pani toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ehk teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes). Süüdistatav B.H tunnistas ennast kohtuistungil inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja kahetses juhtunut. B.H kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli ta 07.06.2014 öösel koos S. Fursoviga Tallinnas, XXX korterisse, kus elab tema ema XXXning küsis emalt raha, et minna baari. Ema raha ei andnud ja solvas teda. B.H haaras ema kitli kraest ja raputas ning lükkas teda, mistõttu ema kukkus diivanile. Veel lõi B.H ema jalaga vastu jalga. Umbes 20 minuti pärast, kui B.H ja XXXhakkasid korterist koos B.H emaga lahkuma, tuli korterisse ema õde XXXkoos mehega. XXXhakkas B.H solvama ja tüütas teda. Solvangu peale lükkas B.H XXX endast eemale ja lõi XXXesikus jalust maha. Kukkumise tagajärjel võis XXX lüüa pea vastu jalanõude aluse teravat nurka. Tädimees XXXhaaras B.H-st kinni, kuid laskis ta lahti peale seda, kui XXX seda palus ja lubas lahkuda. B.H ja XXX peeti umbes 10 minuti möödudes politseipatrulli poolt kinni. 03.09.2014 läks B.H XXX korterisse, et ema käest raha küsida. Ema andis talle 20 eurot, B.H tahtis ema käest saada veel 20 eurot. Ema sõnul tal rohkem raha ei olnud ning B.H vihastas ja viskas käesolnud jogurtikarbi ema suunas, ta ei mäleta, et oleks ema rusikaga näkku löönud, kuid oli sel hetkel narkojoobes ja mäletab juhtunut häguselt. (1 kd tl 94-100,122-124, 2 kd tl 23).

Peale süü omaksvõtu tõendavad B.H süüd inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid - kannatanute ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. KarS § 214 lg 2 p 1 07.06.2014 episood Kannatanu XXXütluste kohaselt tuli tema tütar B.H 07.06.2014 kella 4 paiku öösel koos meesterahvaga korterisse Tallinnas, XXX. Korteris tuli tütar XXXkallale, tõukas teda rindu, lükkas ta diivani peale, lõi jalatsis jalaga vastu vasakut jalga, haaras kätega kõrist ja nõudis XXX, et ta läheks pangaautomaadi juurde ja võtaks sealt kõik raha ja annaks talle. XXXhelistas oma õele XXX, kellega tal oli varasemast kokkulepe, et kui tütar käitub agressiivselt, siis helistab XXX õele. XXX riietus, et tütre nõudmisel minna pangaautomaadist raha välja võtma. Umbes 15 minuti pärast jõudsid kohale XXXja tema mees XXX. Tütar ründas ka XXX ning XXX kutsus kohale politsei. Tütar ja temaga kaasasolnud meesterahvas lahkusid (1 kd tl 42-48, 2 kd tl 23). Kannatanu õe XXX ütluste kohaselt saabus ta koos abikaasaga 07.06.2014 kella 04.20 paiku XXXhelistamise peale XXX korterisse, kus olid XXX ja tema tütar B.H . Õe sõnul nõudis B.H, et ta võtaks pangaautomaadist raha. XXX ütles B.H-le, et ta ei saa mingit raha, seejärel tungis B.H talle kallale, haaras riietest kinni ja tõukas tugevalt. Tõukamise tagajärjel kukkus XXX korteri uksepiida vastu, seejärel trepikoja trepimademele, kus lõi pea vastu lifti nurka veriseks, samuti väänas välja jala. Peas oli 3 cm suurune haav. XXX helistas politseisse. B.H lahkus koos ühe meesterahvaga. Kohale tuli politsei ja meedikud. XXXnägi XXX lõua alumises osas paremal nahamarrastust (1 kd tl 58-67, 2 kd tl 23). XXXja XXXütlusi kinnitavad SA PERH erakorralise osakonna patsiendikaardi andmed, tunnistaja XXXütlused ja teabesalvestise vaatlusprotokoll. SA PERH erakorralise osakonna patsiendikaardi andmete kohaselt diagnoositi XXX 07.06.2014 kella 05.27 paiku rindkerekontusioon ja sääre pindmised vigastused (1 kd tl 49). XXX ütluste kohaselt oli ta 07.06.2014 tööl patrullpolitseinikuna ning läks juhtimiskeskusest saadud väljakutsele XXX korterisse, kus tütar olevat rünnanud ema. Kohapeal selgus, et sellel aadressil elav XXXoli helistanud oma õele XXX, sest tütar B.H ründas teda ja nõudis raha. Kui XXXkohale jõudis, siis selgus, et B.H oli oma ema kägistanud ja löönud, samuti ründas B.H XXX. B.H oli koos oma sõbraga sündmuskohalt põgenenud. Läheduses patrullides avastati B.H ja XXX Õismäe tee 150 maja juurest ja toimetati politseijaoskonda (1 kd tl 156-157). Teabesalvestise vaatlusprotokoll tõendab, et XXXhelistas 07.06.2014 kahel korral politseisse ja teatas esimesel helistamisel võimalikust vägivallast oma õe korteris Tallinnas, XXX. Teisel helistamisel kutsus XXXpolitsei XXX korterisse, sest B.H oli tal pea katki löönud ja kolm korda löönud oma ema XXX(1 kd tl 160-169). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti B.H kahtlustatavana kinni 07.06.2014 kell 5.21 (1 kd tl 85-90).

KarS § 214 lg 2 p 1 03.09.2014 episood Kannatanu XXXütluste kohaselt oli ta koos tütre B.H-ga 03.09.2014 kella 22 paiku kodus Tallinnas, XXX. Tütar hakkas ema käest raha nõudma, kuid ema keeldus. Siis muutus tütar

agressiivseks ja võttis külmutuskapist jogurtikarbi ning viskas sellega kannatanule näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kannatanu hakkas kartma ja andis B.H-le 30 eurot, kuid B.H nõudis nüüd juba 40 eurot. Kui kannatanu keeldus raha andmisest, siis lõi B.H teda rusikaga näkku nina piirkonda. Ninast hakkas verd tulema, kannatanu karjus kõva häälega appi ja põgenes elutuppa. Tütar järgnes talle ja nõudis kogu aeg raha. Hirmust peksmise ees andis kannatanu B.H-le veel 10 eurot. Peale raha saamist lahkus B.H korterist. Umbes 5 minuti pärast saabus politsei, kelle olid välja kutsunud naabrid. Järgmisel päeval pöördus kannatanu traumapunkti, kus tuvastati ninaluumurd (1 kd tl 5-8). Kannatanu ütlusi kinnitavad Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, tunnistajate Kaspar Põtteri ja Erkki Roosilehe ütlused ja teabesalvestise vaatlusprotokoll. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi kohaselt diagnoositi XXX 04.09.2014 ninaluude kinnine murd (1 kd tl 9). Tunnistaja Kaspar Põtteri ütluste kohaselt viibis ta 03.09.2014 oma kodus Tallinnas, XXX. Kella 22 paiku helistas ta politseisse, sest kuulis umbes 10 minuti jooksul ülevalasuvast korterist lärmi. Tunnistaja teab, et selles korteris elavad ema ja tütar ning tütar on narkomaan, sest tunnistaja on kuulnud teda rääkimas dooside vajadusest ja näinud narkojoobes olevana. Tunnistaja kuulis, kuidas tütar karjus ema peale ja ema vabandas vähemalt 10 korda, samal ajal karjus tütar täiest kõrist ja oli kuulda mingit mütsatust. Peale politseisse helistamist kuulis tunnistaja jätkuvat sõimu ja korteriukse paukumist. Politsei saabus umbes 6-7 minuti pärast (1 kd tl 10-11). Tunnistaja ütlusi kinnitab teabesalvestise vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 03.09.2014 kell 22.09 helistati politseisse ja teatati karjumisest ja võimalikust peksmisest XXX korteri kohal asuvas korteris (1 kd tl 14-15). 03.09.2014 koostatud patrullehe kohaselt käis patrulltoimkond, milles töötasid E.Roosileht ja G. Võrno, kella 22.15 paiku peretüli väljakutsel Õismäe tee 8 (1 kd tl 172-173). Tunnistaja Erkki Roosileht ütluste kohaselt oli ta 03.09.2014 tööl politseiametnikuna ja sai patrullis olles väljakutse Tallinnas, XXX korterisse, kus olevat peretüli. Kohapeal selgus, et B.H oli oma emalt XXX järjekordselt raha nõudnud, peale mingi summa saamist oli ta veel raha nõudnud ning keeldumise peale emale kallale läinud, lüües teda mitu korda rusikaga näkku. XXX nägu oli paistes (1 kd tl 170-171). Karistusregistri väljavõte ja Harju Maakohtu 15.08.2013 a otsus tõendavad, et B.H on isikuks, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (1 kd tl 102-105, 106-109). KarS § 121 07.06.2014 episood Kannatanu XXXütluste kohaselt saabus ta koos abikaasaga 07.06.2014 kella 04.20 paiku oma õe XXXhelistamise peale XXX korterisse, kus olid XXXja tema tütar B.H. Õe sõnul oli tütar temalt nõudnud raha väljavõtmist pangaautomaadist. XXXja B.H seisid korteris väikeses esikus ukse lähedal. XXX ütles B.H-le, et ta ei saa mingit raha. Seejärel tungis B.H talle esikus kallale, haaras kõri juurest rinnust kinni, tekitades füüsilist valu ja tõukas tugevalt. Tõukamise tagajärjel kukkus XXXalgul korteri uksepiida vastu, seejärel trepikoja trepimademele, kus lõi pea vastu lifti nurka veriseks, samuti väänas välja jala. Peas oli 3 cm suurune haav, mida hiljem traumapunktis õmmeldi. Kannatanu ütluste kohaselt on B.H tugev ning tunneb karatevõtteid. B.H tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu ja kehavigastusi. XXXhelistas politseisse, B.H lahkus koos ühe meesterahvaga (1 kd tl 58-67, 2 kd tl 23).

Kannatanu õe XXXütluste kohaselt tuli tema tütar B.H 07.06.2014 kella 4 paiku öösel koos meesterahvaga korterisse Tallinnas, XXX. Korteris tuli tütar XXXkallale, tõukas teda rindu, lükkas ta diivani peale, lõi jalaga vastu vasakut jalga, haaras kätega kõrist ja nõudis XXX, et ta läheks pangaautomaadi juurde ja võtaks sealt kõik raha ja annaks talle. XXXhelistas oma õele XXX, kellega tal oli varasemast kokkulepe, et kui tütar käitub agressiivselt, siis helistab XXXõele. XXXriietus, et tütre nõudmisel minna pangaautomaadist raha välja võtma. Umbes 15 minuti pärast jõudsid kohale XXXja tema mees XXX. Tütar oli nende tulekust üllatunud, kuid ütles veel kord XXX, et tuleb minna raha järele. XXX hakkas XXX kaitsma. B.H haaras esikus XXX riietest kinni ja tõukas teda nii tugevalt, et XXX kukkus ja lõi pea vastu uksepiita, seejärel kukkus trepikotta ja lõi pea vastu lifti. XXX pidas B.H kinni, kuid B.H-ga kaasasolnud meesterahvas tõmbas B.H vabaks ja B.H ja temaga kaasasolnud mees lahkusid koheselt. XXXkutsus kohale politsei (1 kd tl 42-48). XXXja XXXütlusi kinnitavad ka isiku läbivaatuse protokoll, SA PERH teatis, tunnistajate XXX ja XXXütlused ja teabesalvestise vaatlusprotokoll. Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega tõendab XXXpeavigastuse olemasolu, kannatanu riietel on verekahtlased määrdumised (1 kd tl 54-56). SA PERH teatise kohaselt toimetati 07.06.2014 kella 05.26 paiku haiglasse Natalja Smirnova, kelle oli 3 cm pikkune lahtine peahaav (1 kd tl 57). Tunnistaja XXXkinnitab koos abikaasa XXXTallinnas, XXX korterisse saabumise asjaolusid 07.06.2014. Korteris olid B.H ja XXX. XXXläks B.H-ga rääkima, siis nägi tunnistaja, kuidas XXXlendas B.H-st eemale kõigepealt õlaga vastu korteri uksepiita, seejärel trepikotta, kus lõi pea vastu lifti nurka. XXXpea oli verine. Tunnistaja käskis XXXkutsuda politsei ja pidas B.H kinni. Kuna politsei ei saabunud kiiresti, siis otsustas tunnistaja B.H lahti lasta. B.H ja temaga koos olnud meesterahvas lahkusid korterist, tunnistaja väljus majast, et politseid oodata (1 kd tl 73-80). Teabesalvestise vaatlusprotokoll tõendab, et XXXhelistas 07.06.2014 kahel korral politseisse ja teatas esimesel helistamisel võimalikust vägivallast oma õe korteris Tallinnas, XXX. Teisel helistamisel kutsus XXXpolitsei XXX korterisse, sest B.H oli tal pea katki löönud ja kolm korda löönud oma ema XXX(1 kd tl 160-169). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 07.06.2014 tööl patrullpolitseinikuna ning läks juhtimiskeskusest saadud väljakutsele XXX korterisse, kus tütar olevat rünnanud ema. Kohapeal selgus, et sellel aadressil elav XXXoli helistanud oma õele XXX, sest tütar B.H ründas teda ja nõudis raha. Kui XXXkohale jõudis, siis selgus, et B.H oli oma ema kägistanud ja löönud, samuti ründas B.H N. Smirnovat, võttis temast kinni ja viskas kaks korda vastu seina, tekitades XXXpeahaava. B.H oli koos oma sõbraga sündmuskohalt põgenenud. Läheduses patrullides avastati B.H ja XXXÕismäe tee 150 maja juurest ja toimetati politseijaoskonda (1 kd tl 156-157). Kohus leiab, et B.H poolt KarS § 121 ja § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on täielikult tõendatud. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise korral on vägivald, mis võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline, kannatanu

sundimise vahend vara üleandmiseks ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise kvalifitseerimisel ei ole vara üleminek oluline, määrav on, et nõutakse vara üleandmist vägivalda kasutades või sellega ähvardades. Kohtus ei ole leidnud tõendamist, et B.H oleks olnud tõeline või oletatav õigus varaliseks nõudeks kannatanu vastu. B.H eesmärgiks oli kannatanu arvel varalise kasu saamine ja selleks kasutas ta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. B.H on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise. Harju Maakohus karistas teda 15.08.2013 otsusega KarS § 200 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi (tl 106-109). Seega on põhjendatud B.H süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, so väljapressimine isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Kohus leiab, et B.H pani väljapressimised toime kavatsetult, so ta seadis endale eesmärgiks nõuda kannatanult raha, kasutas selleks kannatanu suhtes vägivalda ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist kehalise väärkohtlemise toimepanemine B.H poolt, mis väljendus selles, et B.H haaras kannatanust (oma tädist) kinni ja lükkas teda sellise jõuga, et kannatanu kukkus ja lõi pea vastu uksepiita ja lifti, põhjustades sellise tegevusega otsese tahtlusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lahtise peahaava, so pani toime kehalise väärkohtlemise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Alates 01.01.2015.a on B.H poolt toime pandud kuritegu - kehaline väärkohtlemine kvalifitseeritav kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. B.H teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 214 lg 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, KarS § 121 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis nägi sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb karistus mõista teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes tarvitab narkootilisi aineid ning kellel on väljakujunenud kalduvus toime panna vägivallaga seotud kuritegusid. Harju Maakohus karistas B.H 15.08.2013 KarS § 200 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega, millest 6 kuud määrati kohesele ärakandmisele ning ülejäänud vangistusest vabastati B.H 5 aastase katseajaga. Väljapressimise, mille eest ta süüdi mõisteti, pani B.H toime oma ema XXXsuhtes. Olles katseajal, pani B.H uuesti toime mitmed vägivallaga seotud kuriteod, sealhulgas korduvalt oma ema XXXsuhtes. Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kohus leiab, et selleks, et mõjutada B.H edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määra osas leiab kohus, et B.H tuleb karistada vangistusega kehalise väärkohtlemise eest sanktsiooni esimese kolmandiku lähedaselt ja väljapressimiste eest sanktsiooni

alamäära lähedaselt. KarS § 73 lg 3 kohaselt juhul, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse talle liitkaristus ja suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Asitõendid - CD-plaadid kõnesalvestistega – tuleb jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi ei ole. B.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 18.09.2014.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.