Kohtulahend

Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõiguks ning tekkinud juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et R.P tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, seega saab teda karistada kuni 5 aasta vangistusega. 24.03.2014 otsusega on R.P-le KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust. Seega ei kuulu antud juhul karistus KarS § 121 järgi vähendamisele. Alates 01.01.2015 muudeti KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Seega R.P toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Kohus leiab, et 24.03.2014 otuse järgi tuleb mõista liitkaristus Kars § 64 lg 1 alusel 8 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Kohus kohtrollis ja tuvastas seda, et Tartu Maakohtu 17.12.2012 otsusega oli R.P süüdi mõistetud KarS § 118 p 1; § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 lg 1 järgi. Alates 01.01.2015 ei muutunud R.P süüteo kvalifikatoon nende järgi. Seega ei ole alust karistuse vähendamiseks. Kuna KarS § 275 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg pole möödunud R.P järgmises episoodis: - R.P süüdistatakse selles, et tema xxx3 ukse sisemisele küljele solvavaid sõnu kolmanda üksuse valvuri AxxxPxxkohta, millega solvas vanglaametnikku. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava R.P karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta R.P karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi.

Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.