Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21.01.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5417
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid I.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
I.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 28.05.2013 ja lõpp 22.09.2015
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta I.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, I.R-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.R on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 08.07.2013 otsusega KarS § 266 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust
ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.05.2005 ja Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa s.o 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Soodusteguriteks on seiklushimu ja sõltuvusainete kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung I.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabaduses minna tööle, kuid tal puudub garantiikiri. Isik arvab, et saab tagasi vanale töökohale. Oma sõnul ei tarbi ta alkoholi juba ammu. Isik selgitas, et ta tarvitas paar korda narkootikume ning sattus sellepärast uuesti vanglasse. Isiku sõnul on ta oma elu ümber mõelnud. Prokurör I.R-i vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral sh raskeima isikuvastaste kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelnimetatud kohtulahendiga antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uue tahtliku avaliku rahu vastase kuriteo. I.R-i käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus Viru Maakohtu 14.06.2012 määrusega kohtu poolt määratud kohustusi: jätkata õpinguid kuni eriala omandamiseni ja mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kriminaalhooldus I.R-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Prokuratuur on seisukohal, et varasemad karistused ja süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine, sh seoses vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, ei ole I.R-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Isiku ohtlikkus seisneb alkoholijoobes raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%.
Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetav ise loodab, et saab minna tagasi tööle vanasse töökohta. Samas on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, et saada materiaalset kasu. Kuivõrd isikul ei ole vabanedes koheselt kindlat töökohta, võib ta sattuda majanduslikesse raskustesse ning toime panna uue kuriteo, et saada kiiret majanduslikku kasu. Kinnipeetava elustiili tuleb pidada riskeerivaks ning hoolimatuks. Sellele viitavad korduvalt toime pandud väärteod. Varasem kuri- ja väärteokorras karistatus ning suutmatus järgida kriminaalhooldusnõudeid, seab kahtluse alla isiku võimekuse edaspidi õiguskuulekalt käituda. Vangla materjalidest nähtub, et isik tarvitas vabaduses sageli alkoholi. Samuti nähtub materjalidest, et isik rikkus katseajal viibides kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kuigi isik leiab, et ta suudab loobuda alkoholi kuritarvitamisest, puudub kohtul veendumus, et isik suudab kontrollnõude alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld täita nõuetekohaselt, kuivõrd ta pole seda suutnud teha varasemalt. Samuti on kohtu hinnangul isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine ligikaudu 9 kuud enne talle määratud karistusaja lõppu oleks ennatlik. Isik on varasemalt kuritarvitanud kohtu usaldust, pannes katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.