N.K (N.K) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja L.M-i (L.M) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 09. detsembri 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava N.K
Prokurör
Ene Uljanova
Süüdistatav
N.K , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, põhiharidus, töökoht: OÜ XXX, kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
advokaat Birgit Sisask
kaitsja advokaat Birgit Sisask
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 09. detsembri 2014 otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
2.Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) advokaat Birgit Sisaski poolt N.K-le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
Advokaadibüroole Valge ja Uiga välja makstud õigusabitasu 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
1.Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega mõisteti N.K KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistuses kokkuleppemenetluses süüdi ning teda karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel ei pööratud 3 kuud vangistust täielikult täitmisele tingimusel, et N.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. N.K-lt ja L.M-ilt mõisteti solidaarselt OÜ XXX kasuks välja 1600 eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks.
2.Kokkuleppe kohaselt süüdistati N.K ja L.M-i selles, et nemad ajavahemikul
20.– 31.05.2014 varastasid salaja Põlva maakonnas Räpina vallas XXX külas osaühingu XXX territooriumi laoplatsilt 8 tm osaühingule kuuluvat saetud männiplanku ja - lauda (maksumusega 200 €/tm), tekitades vargusega kahju kokku 1600 €. Veel süüdistati N.K selles, et ta 12.10.2014 varastas salaja Põlva maakonnas Räpina vallas XXX külas osaühingu XXX territooriumi laoplatsilt osaühingule kuuluvat 10 lehiseplanku ehk 0,5 tm (maksumusega 200 €/tm), tekitades vargusega kahju kokku 100 €. Seega pani N.K oime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohus märkis, et OÜ XXX on esitanud hagi N.K ja L.M-i vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 1600 euro väljamõistmiseks. Kuna hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hageja on antud kriminaalasjas kannatanu ning süüdistatavad on hagi 1600 euro ulatuses õigeks võtnud, rahuldas maakohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel OÜ XXX hagi N.K ja L.M-i vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 1600 euro väljamõistmiseks. N.K kaitsja apellatsioon
4.N.K kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega N.K-lt ja L.M-ilt mõisteti solidaarselt OÜ XXX kasuks välja 1600 eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõistetakse N.K-lt solidaarselt L.M-iga kannatanu OÜ XXX kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks välja 1500 eurot.
5.Kaitsja märgib, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmisid 09.12.2014 kokkuleppe, mille punkt 4 kohaselt on kuriteoga tekitatud kahjuks 1500 eurot. Kaitsja lisab, et kokkuleppeläbirääkimiste käigus selgus, et N.K on asunud tekitatud kahju hüvitama, nimelt oli ta kannatanule OÜ XXX -le juba 100 eurot tasunud. Eeltoodut kinnitas ka kannatanu. Apellant taotles kriminaalasja materjalide juurde kannatanu kirjaliku kinnituse võtmist kahju osalise hüvitamise kohta ja prokurör rahuldas apellandi taotluse. Maakohus on aga otsuses tsiviilhagi rahuldanud 1600 euro ulatuses, tuues põhjenduseks, et OÜ XXX on esitanud hagi N.K ja L.M-i vastu, hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hageja on kriminaalasjas kannatanu ning süüdistatavad on hagi 1600 euro ulatuses õigeks võtnud. Kuna N.K oli kaitsja osalemisest kokkuleppe kohtulikul arutamisel loobunud, ei osalenud kaitsja 09.12.2014 toimunud kohtuistungil, kus asjas sõlmitud kokkulepet arutati. Kaitsja viitab kohtuistungi protokollile, millest selgub, et kohus ei pidanud asjas esitatud tsiviilhagi osalist hüvitamist tõendatuks ning jäi tsiviilhagis esitatu juurde. Samuti nähtub kohtuistungi protokollist, et N.K jääb varem sõlmitud kokkuleppe juurde. Ilmselt kohtu küsimusele on N.K vastusena ka avaldanud, et ta tunnistab kannatanule 1600 euro võlgnemist.
6.Apellant on seisukohal, et maakohtul puudus õiguslik alus teha kohtuotsus kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppest hälbides. Kaitsja leiab, et kui maakohus ei nõustunud kokkuleppes näidatud kahju suurusega, s.o 1500 eurot, tulnuks kohtul KrMS § 248 lg 1 p 3 järgi teha prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. Kriminaalmenetluse seadustikus -2-
sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsioon ei võimalda kohtul kokkuleppe kohtulikul arutamisel kõrvale kalduda kokkuleppe sisust. Käesoleval juhul on maakohus kokkuleppega osaliselt nõustunud, millist käitumist KrMS § 248 ette ei näe. KrMS § 247 ei võimalda süüdistataval sõlmitud kokkuleppe sisu muuta, muuhulgas ka kahju suuruse (tsiviilhagi) omaksvõtuga. Samuti leiab kaitsja, et maakohus on kokkuleppest kõrvale kaldudes rikkunud N.K kaitseõigust. Kaitsja nõusolek kriminaalasjas kokkuleppementluse kohaldamiseks oli antud vaid niivõrd, kuivõrd kohus pidi asja arutamisel eeldatavalt lähtuma kokkuleppest tervikuna. KrMS § 45 lg 4 p 1 järgi on isikul võimalik teise astme kuriteo kohtulikult arutamisel kokkuleppemenetuses kaitsjast loobuda. Apellant leiab, et sellise regulatsiooni põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et kokkuleppe sõlmimisel on kaitsja osalenud ja taganud süüdistatava õiguste kaitse. Juhul kui kohus hiljem hälbib kokkulepitust, tekib küsimus kaitsja nõusoleku vajalikkuse kohustuslikkuse eesmärgist KrMS § 245 lg 4 järgi. Kirjeldatud rikkumine on käsitletav KrMS § 339 lg 1 p 12 kohaselt ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena. Kaitsja märgib, et kui maakohtul tekkis kokkuleppe arutamisel kahtlus KrMS § 306 küsimuste lahendamisest, tulnuks tal asja lahendamisel lähtuda KrMS § 248 lg 1 p-st 3, mitte hakata sisuliselt kokkulepet muutma.
7.Apellant lisab, et kannatanu ei tohi tsiviilhagi rahuldamise läbi alusetult rikastuda ning selle tagamine on kohtu kohustus. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud tsiviilhagi suuremas ulatuses, kui oli kannatanu kahju kohtuotsuse tegemise ajaks, hinnates ebaõigesti süüdistatava kui võlgniku esitatud vastuväidet/tõendit kahju osalise hüvitamise kohta ja rikkudes nii TsMS § 232 lg-t 1, § 436 lg-t 1.
8.Ringkonnakohtu 08.01.2015 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 15.01.2015. 14.01.2015 esitas prokurör kirjalikud seisukohad, mille kohaselt tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas maakohtu poolt kokkuleppes märgitust erineva tsiviilhagi väljamõistmise puhul on tegemist menetlusnormide sellise rikkumisega, mis tingib asja tagastamise prokuratuurile. Prokurör, tuginedes KrMS § 248 lg 1 p-le 2 leidis, et otsust ei saa tühistada vaid tsiviilhagi osas, mistõttu tuleb kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9.Ringkonnakohus, tutvunud kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu lahendiga, esitatud apellatsiooniga, prokuröri seisukohaga ja uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas sõlmitud kokkulepet, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, sest rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid (KrMS § 245 lg 1 p 8) ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
10.Ringkonnakohus, olles tutvunud 09.12.2014 sõlmitud kokkuleppega (kd I lk 65-66) tuvastas, et KrMS § 245 lg 1 p 8 kohaselt on kuriteoga tekitatud kahju suuruseks kokkuleppe punktis 4 märgitud 1500 eurot. Kokkuleppes on sooritatud lahutustehe, millest tuleneb, et tekitatud algsest kahjust 1600 eurost on N.K asunud 100 eurot, mistõttu oli kokkuleppe sõlmimise hetkel kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 1500 eurot. Samuti nähtub toimikust, et süüdistatav on asunud kuriteoga tekitatud kahju hüvitama, sõlmides maksegraafiku (kd I lk 63). Maksegraafikust nähtuvalt on N.K hüvitanud tekitatud kahju 100 euro ulatuses, mida on kokkuleppe sõlmimisel kuriteoga tekitatud kahju suuruse puhul arvestatud. Teisalt on sõlmitud kokkuleppe punktis 3 märgitud, et N.K tekitas eeltoodud solidaarsele kahjule lisaks kahju 100 euro ulatuses (12.10.2014 varastas 10 lehiseplanku ehk 0,5 tm, tekitades vargusega kahju kokku 100 eurot). -3-
11.Ringkonnakohus leiab, et juba sõlmitud kokkulepe on jäänud ebatäpseks, kuna punktis 4 on märgitud vaid N.K ja L.M-i poolt solidaarselt tekitatud kahju 1600 eurot, kuid N.K poolt ainuisikuliselt vargusega tekitatud kahju 100 eurot on jäänud käsitluseta. Kokkuleppe punktis 3 märgitud kahe süüdistuse kohaselt on N.K poolt ainuisikuliselt kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 100 eurot ning N.K ja L.M-i poolt kuriteoga solidaarselt tekitatud kahjuks 1600 eurot. Süvenedes sõlmitud kokkuleppe punkti 4 on kuriteoga tekitatud kahju suurusena märgitud: tsiviilhagi esitatud OÜ XXX poolt summas 1600 eurot N.K ja L.M-i vastu, millest hüvitatud 100 eurot, tsiviilhagi seega 1500 eurot. Seega on kokkuleppe punkti 4 (kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus) jäänud märkimata seisukoht N.K poolt ainuisikuliselt toime pandud kuriteoga tekitatud kahju 100 euro osas. Kuna kuriteoga tekitatud kahju summat ei ole ringkonnakohtul võimalik sõlmitud kokkuleppe punktis 4 muuta, tagastab ringkonnakohus kriminaaltoimiku prokuratuurile. Nõustuvalt apellatsiooniga, märgib ringkonnakohus, et maakohtul puudus õiguslik alus teha kohtuotsus kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppest hälbides. Olukorras, kus maakohus ei nõustunud kokkuleppes näidatud kahju suurusega, s.o tsiviilhagiga 1500 eurot, tulnuks kohtul KrMS § 248 lg 1 p 3 järgi teha prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. Uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb N.K osas arvestada ka alates 01.01.2015 karistusseadustikus kehtiva seadusemuudatusega (RT I, 23.12.2014, 16), mille kohaselt on varguse rahalist piiri tõstetud 64 eurolt 200 eurole. See tähendab, et vargus on kuriteona käsitletav olukorras, kui varastatu väärtus ületab 200 euro piiri.
12.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.N.K kaitsja B. Sisask on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt N.K-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
12.2.Ringkonnakohus leiab, et kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisega seoses tuleb väljamõistetud kaitsjatasu 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) jätta riigi kanda.
13.Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 2 p-st 3, 338 p-st 3, § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.