Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-6669
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 23.12.2014 erakorraline ettekanne I.Z-ile Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks I.Z, isikukood XXX, elukoht xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Malle Peterson esitas 23.12.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. I.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi I.Z täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli I.Z täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 09.10.2014. Kriminaalhoolduse algus 10.03.2014 ja lõpp 09.11.2015.
I.Z selgitas kohtus, et et ta tõesti jättis mitmel korral registreerimisele ilmumata, seda aga haiguse tõttu, ta ei saanud teavitada, sest kõneaega telefonil polnud. Ta endisel elab xxx, talle on lubatud seal elada. Ta tegeleb töö otsimsega ja ta leidis endale tööd Soomes. Alates 09.01. kuni 14.01 ta viibis Soomes eesmärgiga teha töölepingut, aga sai trauma tööl. Tal on kohtulre esitata 13.01.2015 Soomes välja antud haigusleht ja meditsiinilised dokumendid, et ta peab arsti vastuvõtul Soomes käima jaanuaris, edasi 20.02 ja märtsis ka. Ta taotleb kohtult anda talle võimaluse jätkata kriminaalhooldusega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esmakohtumisel 13.10.2014 selgitati I.Z-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Hoolduskava läbiarutamise käigus korrati nõudmisi vabaduses karistuse kandmisel ja selgitatust arusaamist kinnitas I.Z oma allkirjaga.. (t.l. 111) Registreerimislehelt (t.l.104-105) nähtub, et I.Z on ilmunud registreerimistele ebakorrapäraselt. Nimelt: - 22.09.2014 registreerimisele ilmus 23.09.2014. - 20.10.2014 registreerimisele ei ilmunud. 27.10.2014 antud omakäelises selgituses kirjutas I.Z , et tal ununes registreerimisele ilmuda. Sai kutse kätte 27.10.2014, milles kutsuti ilmuma 24.10.2014, mistõttu võttis koheselt ühendust ja ilmus 27.10.2014. (t.l. 116) - 24.10.2014 registreerimisele ei ilmunud. - 10.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. - 14.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. 21.11.2014 antud omakäelises selgituses seletab I.Z 10.11.2014 ja 14.11.2014 registreerimiselt puudumist seoses haigusega. Ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku kuna ei olnud kõneaega. Arstitõendit ei saanud esitada kuna ei käinud arstil. On nõus osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening hiljemalt 01.03.2015. (t.l. 121) Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et I.Z ei ole ilmunud registreerimistele ka 05.12.2014 ja 11.12.2014. Mitteilmumistest kriminaalhooldusametnikku teavitanud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et 04.07.2014 on I.Z viibinud xxx xxx vastuvõtul ja I.Z-ile on tehtud alkoholivastane ravi üheks aastaks. (t.l. 112) Kriminaalhooldusametnik tegi järelpärimise xx xx, kelle poolt juhitavas ettevõttes xxx I.Z töötas. 04.12.204 vastusest nähtub, et I.Z ei tööta xxx-s. (t.l.130) 06.12.2014 teostatud kodukülastuse käigus ei olnud I.Z kodus. (t.l.134) Kohus märgib, et 20.10.2014 määratud registreerimistelt puudumise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks alusel lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks. I.Z on 13.10.20.14 kinnitanud, et õigused ja kohutustused on talle arusaadavad. Seega on kohus seisukohal, et süüdimõistetu põhjendused registreerimiselt puudumiste kohta ei ole mõjuvad ja on ennastõigustavad. Samas juhib kohus tähelepanu sellele. Et kui isikule saadetakse 20.10.2014 kutse ilmuda järgmisele registreerimisele 24.10.2014, peab ametnik arvestama asjaopluga, et kutse õigeks ajaks isikuni ei jõus- Kutse tuleks saata mõistliku ajavaruga. Nagu nähtubki ettekandest, kutse jõudus isikunu 27.10.2014 ja isik ilmus samal päeva ametniku vastuvõtule. Sellest asjaolus teeb kohus järelduse, et isiku käitumine ei ole siiski nii lootusetu, et karistus tuleks pöörata täitmisele. Süüdimõistetu
puhul on ilmtingimata tegemist isikuga, kelle sotsiaalne olukord ei ole kindle. Samas isik teeb mõistlikke pingutusi oma elu korraldamisel. Tegelikult on mõistlik isikus elgitus, et kui Eestis puudub isikul töökoht, puudub tal meditsiiniline kindlustus, seega, ei ole midagi üllatavat selles, et isik on haige aga arsti juures käia ei saa. Materjalidega ei ole tõendatud, et 21.11.2014 ei ole isik haige. Samuti, kui isikul puudub kindel sissetulek, tuleb arvestada sellegagi, et isikul puudub vajalik kõneaeg ametniku hoiatamiseks, et ta on haige ja ei saa ilmuda vastuvõtule. Sostsiaalslelt vähekindlustatud süüdimõistetute puhul pole võimalik jätta tähelepanuta elulisi asjaiolusid, mis võibad olla mõjuvad isiku poolt oma kohustuster täitmisel. Seega on tõendatud, et isik jättis ilmumata sisuliselt kahel korra 20.10.2014 ja 21,11,2014, millal ilmumise ajad oli isikule mõistlikult teatatud. Kohus leiab, et kahel korral ilmumata jätmine ei ole niivõrd tõsine rikkumine, et kohus pööraks kohe karistus toitmisele. Isikule saab panna etteheiteks seda, et siiski pärast tervenemist ei võtnud isik ühendust kriminaalhooldusametnikuga. Samas ei saa kohtunik nõustuda asjaoluga, et süüdimõistetu tuleks iga rikkumise korral saata talle mõistetud karistust kandma. Seega tuleb tema puhul eriti hoolikalt kaaluda rikkumiste tõsisust arvestades elulisi asjaolusid. Samas on arvestatava tähendusega see, et isikule ei saa süüks arvata, et ta jätkaks alkoholi tarvitamisega, selliseid rikkumisi enam fiokseeritud ei ole. Kohtunik juhib tähelepanu asjaolule, et asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on olnud alkoholiga probleeme pikemaajaliselt. Samuti kaalukaks asjaoluks on see, et isik otsis endale töökohta aktiivselt, käis selleks Soomes kohtuostusega lubatud ajavahemiku kestel ( 5 päeva), sai trauma, pöördus seal arsti juurde ja esitas kohtule vajalikud meditsiinilised dokumendid. See käitumine näitab, et isik siiski ürotab elu sotsiaalses mõttes adekvaatselt korraldada. Kohus leiab, et hetkel ei ole selliseid äärmuslikke asjaolusid, et isikut tuleks saata vangistust kandma. Asjaolu, et isikule määrati kohtu poolt täiendav kohustus, osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, ei saa olla veel piisavalt mõjuvaks põhjuseks. Asja materjalidest nähtub lisaks, et isik ei jõudnud talle määratud lisakohustust täita. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametniku Malle Petersoni taotlus I.Z-ile täitmisele pööramiseks rahuldadamata.
mõistetud karistuse
Määruse koopia saata süüdimõistetule ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.