Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. detsembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu N.L ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrus muutmata ning N.L-i ja tema kaitsja Andrei Matvejevi määruskaebused rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista N.L-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.
4.N.L tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700036769 ja selgitus „N.L 1-13-8844 kohtukulud“.
5.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.L tunnistati Harju Maakohtu 6. novembri 2013. a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 28 päeva. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 846 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta 8 kuud. Harju Maakohtu 25. aprilli 2014. a määrusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus on 21. aprill 2014 ja lõpp 14. juuni 2015. Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates
18.novembrist 2014.
2.Viru Maakohtu 4. detsembri 2014. a määrusega jäeti N.L vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.1 N.L-ion kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varem on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus. Katseajal pani ta aga toime uue kuriteo. Praegu kannab N.L karistust võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetav tungis koos kahe teise isikuga ühiselt ja kooskõlastatult kallale kannatanule, lüües teda käte ja jalgadega. Seejärel suruti kannatanu põlvede abil vastu maad ja võeti ära kannatanu dokumendid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 22 korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on N.L-i kuritegude dünaamika muutunud raskemaks: kui eelmine kuritegu oli ühiskonnaohtlik, siis käesolev kuritegu on isikuvastane koos vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. 2.2 Kuna N.L-i on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud oma käitumist muuta, ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud oma eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu on tegutsenud mõtlematult hetkeemotsioonide ajel, andmata endale aru võimalikest tagajärgedest. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et N.L ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele seoses alkoholi liigtarvitamisega. Samuti nähtub kohtumäärusest, et süüdimõistetu sooritas viie kuu jooksul vaid kaheksa tundi üldkasulikku tööd. Eeltoodu iseloomustab N.L-i käitumist. See ilmestab kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei arvesta mõtlematu käitumise võimalike tagajärgedega. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.3 Kohus hindas positiivselt, et N.Losaleb vangistuses majandustöödel koristajana ning osaleb nõustamisel pereõega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta elama asuda aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Lähedastest on N.L perekond, kuhu kuuluvad ema, vend, õde ja vanaisa, kes kõik elavad samas korteris. Vabanemisel on N.L-ile garanteeritud töökoht ettevõttes XXX OÜ. Seega on N.L olemas toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Neid asjaolusid arvestas kohus uue kuriteo toimepanemise riske maandavatena. 2.4 Arvestades N.L-i poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja tema korduvat karistatust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud ka kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna N.L on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta talle piisavat mõju ja oleks seega ebaotstarbekas.
2.5 N.L-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning toime pannud röövimise grupis. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja süüdimõistetu ei pane enam uusi kuritegusid toime. Tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks seega ennatlik.
3.Maakohtu määruse peale esitasid süüdimõistetu ja tema kaitsja määruskaebused, milles taotlevad määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada N.L vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 N.Lmärgib, et kuna kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt, ei osanud ta varem vabadust hinnata. Nüüd ta teab, mida tähendab vanglakaristus. Vabanedes on tal võimalik asuda tööle XXX OÜ-sse. Perekond on valmis teda igati abistama ja toetama. N.L on valmis püsivalt oma sõltuvusprobleemi ja raviga tegelema ning käima ambulatoorsel ravil, milleks ta on vanglas nõusoleku andnud. Elektroonilise valvega kaasneks kindel režiim, mis on N.L-i hinnangul talle vajalik ja motiveeriks teda. Ta usub, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine aitaks teda rohkem kui karistuse lõpuni kandmine. 3.2 N.L-i kaitsja leiab, et maakohus ei kaalunud piisavalt kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus jättis arvesse võtmata N.L-i vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud. Ehkki N.L-i on kaks korda kriminaalkorras karistatud, kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. See räägib sellest, et N.L ei ole veel parandamatu kurjategija. Samuti omab vangistus suuremat eripreventiivset mõju kui teised karistused. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel omab toimepandud kuriteost suuremat tähtsust see, kui palju isik on end vanglas parandanud. Asjaolu, et N.L on vanglas asunud tööle, näitab, et ta pingutab, et oma käitumist korrigeerida. N.L on olemas kõik eeldused tema resotsialiseerumiseks. Olemas on toetavad lähedased ja võimalus asuda tööle.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et N.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on N.L-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva seaduse järgi KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.N.L-i kaitsja on seisukohal, et ehkki maakohus loetles N.L-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ei võtnud kohus neid määruse tegemiselt sisuliselt arvesse. Ringkonnakohus selle kaitsja etteheitega ei nõustu. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks N.L-i edusammud vangistuses (majandustöödel töötamine ja osalemine nõustamisel pereõega) ja võimalused vabaduses (toetavate lähedaste ja garanteeritud töökoha olemasolu) ei ole piisavad, võimaldamaks kohtul järeldada, et vangistus on täitnud oma eesmärgi ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Sellise veendumuse puudumisel ei ole põhjendatud kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
6.Maakohus on põhjalikult käsitlenud N.L-ikuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat elukäiku iseloomustavaid asjaolusid, millest kohus järeldas, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole ta vangistuses osalenud individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammides. Arvestades N.L-i uue kuriteo toimepanemise
riskitegureid, milleks on sõltuvusainete kuritarvitamine ning mõtlematu ja impulsiivne käitumine, on vastavaid riske maandavate programmide läbimine ringkonnakohtu hinnangul oluline. Praegusel juhul puudub kohtul alus arvata, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei jätkaks süüdimõistetu alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavate asjaoludena on esile toodud toetavate lähedaste ja garanteeritud töökoha olemasolu. Tegemist on aga asjaoludega, mis olid N.L olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Seetõttu puudub alus arvata, et need välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid N.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9.N.L-ikaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamisele 2,5 tundi, s.o viis pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel N.L-i kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.