Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materja lid kinnipeetava O.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.F tunnistati süüdiHarju Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 68 lg 1kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 28 päeva. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 846 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta 8 kuud. Harju Maakohtu 25.04.2014määrusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 21.04.2014 ja lõpp 14.06.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.11.2014. Kinnipidamisasutusest O.F-i kohta koostatud iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tubakatoodete omamisega selleks mitte ettenähtud kohas. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava vanaisale kuuluva, heas korras, kolmetoalise korteriga. Korteris elavad kinnioeetava ema, vend, õde ja vanaisa. Ametlikult ei ole isik vabaduses töötanud, mitteametlikult on töötanud ehitustel, peamiselt paigaldanud põrandaid ning teinud müürsepatöid. Vangistuses töötab süüdimõistetu alates 09.10.2014 majandustöödel koristajana. Isikul on tasumata võlanõudeid 1569,26 euro ulatuses. Süüdimõistetul on head suhted perekonnaga, emaga suhtleb regulaarselt telefoni teel. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Isik on kuriteod toime pandud alkoholijoobes, kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning isik saab ka ise aru, et kriminaalne käitumine on tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu süstiva narkomaaniga, vanglas on seisund hinnatud akuutseks. Vabaduses pole olnud ühtegi sõltuvusainetevaba perioodi. Isikul on sõltuvus narkootilistest ainetest. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Va ngla ei toeta O.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Tegemist on sobivate elamistingimustega korteriga, kus elavad kinnipeetava ema, vend, õde ja vanaisa. Lähedastest on kinnipeetaval ema, vend, õde ja vanaisa. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda ettevõttes xxx, kelle juhatuse liikmega kriminaalhooldusametnik vestles, ja kes kinnitas, et süüdimõistetul on nende ettevõttes võimalik vabanemisjärgselt tööle asuda. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et O.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh röövimise toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldse äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole 2(5)

kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on suuteline ühe aasta kestel läbima katseaja nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta O.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et isiku vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu on motiveeritud jätkata seadusekuulega eluga, loobuda alkoholi tarvitamisest. O.F selgitas, et ta taotleb vabastada ennast enne tähtaega, allutamisega elektroonilisele järelevalvele. Ta oleks nõus ka ravile minekuga. Samas närgib süüdimõistetu, et ta sai oma probleemist aru ja tulevikus on tal kindel plaa loobuda alkoholi tarvitamisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik ku arvamust, leiab, et O.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalvega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalvega põhjendatud . KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu elas varem koos ema, venna, õe ja vanaisaga vanaisale kuuluvas korteris, kuhu soovib elama asuda ka vabanemisjärgselt. Maksekohuslaste registrist nähtub, et isik on viimati töötanud 2009. aasta septembris. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust võõra vallasasaja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 15-16 ) nähtub, et kinnipeetav tungis koos kahe teise isikuga ühiselt ja kooskõlastatult kallale kannatanule, lüües teda käte ja jalgadega. Seejärel suruti kannatanu põlvede abil vastu maad ja võeti ära kannatanu dokumendid. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 3-9) nähtub, et süüdimõistetu on väärteokorras karistatud 22 korda: liiklusseaduse alusel 1- l korral (mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt), 3 -l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtu sliku asja vargus), 12-l korral alkoholiseaduse alusel, 4-l korral ühistranspordiseaduse alusel, 1- l korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 1-l korral tubakaseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, kuna eelmine kuritegu oli ühiskonnaohtlik, kuid käesolev kuritegu on isikuvastane koos vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahe l korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu on tegutsenud mõtlematult, hetkeemotsioonide ajel, andmata endale aru võimalikest tagajärgedest. Täitmise pööramise määrusest nähtub, et isik ei 3(5)

ilmunud korduvalt kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele seoses alkoholi liigtarvitamisega. Sa muti nähtub kohtumäärusest, et süüdimõistetu sooritas kriminaalhoolduse ajal, 5 kuu jooksul, vaid 8 tundi üldkasulikku tööd. See ilmestab kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei arvesta võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida mõtlematu käitumise tulemusena. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses majandustöödel koristajana ning käib nõustamisel pereõega. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 21.01.2019. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava vanaisale kuuluva korteriga. Lähedastest on isikul perekond, kuhu kuuluvad ema, vend, õde ja vanaisa, kes kõik elavad samas korteris. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttesxxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ema, õe, venna ja vanaisa näol ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades O.F-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime kuriteo, mis seisnes võõra vallasasaja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ), korduvaid karistusi (isik on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eriti kaalukaks seab argumendi asjaolu, et isik tegi viie kuu jooksul vaid kaheksa tundi üldkasulikust tööst, mis kohtu hinnangul näitab, et isik suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt ja ei võta mõistetud karistust tõsiselt . Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kelle mõlemad katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline v õimalus oli talle jubaantud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Kohus leiab, et isegi rangema laadi kriminaalhooldus koos elektroonilise järelevalvega ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus ei näe isiku varasemat elukäiku puudutavatest asjaoludest ega tema praegusest käitumisest vanglast, kuidas nüüd jalavõru võib mõjutada varem kahel korral kriminaalhooldusele määratud isikut, et ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohus märgib, et elektoooniline järelevale on hea meede selleks, et riik jälgiks isiku liikumisi. See iseenesest ei vähenda aga uue kuriteo toimepanemise riski nii oluliselt, et kohus saaks käesoleval juhtumil tõdeda, et süüdimõistetut võiks enne tähtaega vabastada koos elektroonilise järelevale kohaldamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses hõivatud majandustöödel koristajana. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning toime pannud röövimise grupis. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu 4(5)

seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav a karistusaeg lõpeb14.06.2015 , ärakandmiseks on veel natuk e alla ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne va bastamine liialt ennatlik. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Seepärast leiab kohus, et i sik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasematele kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.F-i temale Harju Maakohtu 06.11.2013 kohtuotsustega mõistetud ja Harju Maakohtu 25.04.2014 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.