Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. detsembri 2014 määrus E.P tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
E.P kaitsja advokaat Marko Tammann, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2014 määrus E.P tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada E.P (ik XXX) talle Pärnu Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata E.P katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada E.P järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 kohaselt kohustada E.P katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a perekonnaliikmed); osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis ja alluma elektroonilisele valvele.
6.KarS § 751 lg-te 3, 4 alusel kohaldada E.P-le elektroonilist valvet katseaja esimeseks neljaks kuuks alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge.
7.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab E.P ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
8.Kui E.P katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 13.06.2014 otsusega tunnistati E.P süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 23.09.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvati karistuse kandmise algust alates 14.04.2014.
2.Viru Vangla esitas 13.10.2014 Viru Maakohtule materjalid E.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 11. detsembri 2014 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
3.1.Kohus märkis, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.
3.2.E.P puhul on kuritegude toimepanemise ajendiks olnud alkoholi tarvitamine. Kuivõrd isik muutub alkoholi mõjul konfliktseks, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses alkoholi mõjul uute süütegude toimepanemist. Vangla on hinnanud isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 43%-le. Tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja ka vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, on isik varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid ja pannud katseajal toime uue süüteo. Eeltoodust tulenevalt oleks E.P ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus, et isik sel korral suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja katseaja edukalt läbida. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.P kaitsja advokaat Marko Tammann, kes palub tühistada Viru Maakohtu 11.12.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kaitsja juhib tähelepanu, et maakohus on jätnud täielikult arvestamata, et E.P karistusaeg lõpeb juba 14. juulil 2015. Sellises olukorras oleks otstarbekas kohaldada süüdimõistetu suhtes kriminaalhoolduslikku järelevalvet, et suunata teda õiguskuulekamalt käituma. Sarnasele seisukohale on õigustatult asunud ka Viru Vangla, ja seda hoolimata uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendist. Lisaks on oluline, et E.P on äsja saanud täisealiseks, mistõttu on eriti oluline, et isik suudaks vanglast vabanedes resotsialiseeruda, millele kindlasti aitaks kaasa kriminaalhooldus. Et maandada E.P poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu saab kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis, praegusel juhul alkoholi võõrutusprogrammis. Samuti on kohtul õigus keelata süüdimõistetul tarvitada alkoholi.
4.2.E.P puuduvad distsiplinaarkaristused, mistõttu ei ole võimalik väita, et kinnipeetava suhtes ei ole vangistuse eripreventiivne eesmärk – õiguskuulekale käitumisele suunamine – täidetud. Mis puudutab vangistuse üldpreventiivset eesmärki – ehk õiguskorra kaitsmist –, siis maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks E.P katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks sellest aspektist põhjendamatu. Tähelepanuta ei tohi jätta, et E.P-le oli see esimene reaalne vangistus. Võib öelda et selline vangistus evis süüdimõistetu suhtes ühelt poolt šokiefekti, teiselt poolt aga väga vajalikku ja kasulikku elu õppetundi. Kaitsja soovib ringkonnakohtu tähelepanu juhtida ka sellele, et olukorras, kus E.P on vangistuse jooksul oma õiguskuulekat käitumist endale kui ka riigile veenvalt tõestanud, võib tema edasine vangistusse jätmine tekitada temas hoopis läbikukkumistunde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 76 lg 4) toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et E.P tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.
6.Kohtukolleegium võtab arvesse, et süüdimõistetu näol on tegemist noore inimesega, kes kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib arvata, et vangistusel on talle teistsugune
mõju kui näiteks juba korduvalt karistatud vanemale kinnipeetavale. E.P on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks vangistuses viibinud 9 kuud. Kuna kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, on põhjust arvata, et kantud karistus on isikule juba teatavat soovitud mõju avaldanud. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et praeguses olukorras ei oma varem vangistusega karistamata hiljuti täisealiseks saanud isiku jätkuv kinnipidamine enam soovitud mõju. Pigem aitab E.P taasühiskonnastada kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve. E.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega ning revisjoni eesmärkidega: vähendada retsidiivsust ja tõsta seeläbi turvalisust (vt „Seletuskiri karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde“).
7.Lisaks kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ja positiivsetele tagajärgedele, mida ennetähtaegne vabastamine E.P-le tuua võib, toetavad tema ennetähtaegset vabastamist veel süüdimõistetu elutingimused vabaduses: toetav perekond ning kindel elu- ja töökoht. Kohtukolleegium leiab, et arvestades tugisüsteemi olemasolu ning eeldades, et kriminaalhooldus kulgeb edukalt, on võimalik süüdimõistetut mõjutada õiguskuulekale teele. Selleks on vajalik kohaldada E.P osas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning teatavaid sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustusi. Kuigi nõustuda tuleb maakohtuga, et probleemid alkoholi tarvitamisega ning varasem katseaja tingimuste rikkumine ennetähtaegset vabastamist ei toeta, peab ringkonnakohus võimalikuks, et kontrollnõuded ning kriminaalhooldaja toetus suudavad vabaduses E.P positiivselt mõjutada ning seeläbi ka uute kuritegude toimepanemise ohtu vähendada. Kinnipeetav on maakohtu istungil selgitanud, et on vangistuses saanud aru oma varasematest vigadest ning soovib vabaduses enda käitumist muuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetule tuleb see võimalus anda.
8.Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg p-de 2, 21 , 4, 7, 8 ja 9 alusel panna E.P-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas, mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis ja alluda elektroonilisele valvele. Arvestades katseaja
pikkust ja E.P isikut määrab ringkonnakohus KarS § 75 lg 3 p 1 ja lg 4 järgi elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud alates seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge.
9.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb E.P-le määrata katseaeg pikkusega kuus kuud alates tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 11.12.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada E.P talle Pärnu Maakohtu 13.06.2014 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud ning rahuldada määruskaebus.
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.