Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-09-11289
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
12.01.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid R.B ́i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.B isikukood XXX xx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta R.B
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.B i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.B tunnistati süüdiViru Maakohtu 20.09.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 17.09.2007 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaris tuseks 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.03.2009 ja lõpp 25.03.2016. Kinnipidamisasutuses R.B i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 12 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Isikul on xxx Enne vangistust oli töötu. Is ik ei ole varasemalt ametlikulttöötanud ja ta on keeldunud kord uvalt vangistuse ajal töötamast majandustöödel.xxxx illegaalsel teel. 01.12.2014 seisuga tasumata nõudeid 27 531,94 eurot.
Suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud ning isik ei näe võimalust ja põhjust nendega suhteid katkestada. Isik on tuttavate poolt mõjutatav, suur osa kuritegudest pandud toime grupiviisiliselt. Isik on olnud süstemaatiline õigusrikkuja, kes ei hooli oma tegude tagajärgedest ega teiste inimeste heaolust. On varasemalt pannud toime ku ritegusid (sh vägivallakuriteo)alkoholijoobes, mis viitab, e t alkoholi kuritarvitamine võib tuua endaga kaasa enesevalitsuse kaotamise jaläbimõtlematu käitumise. Narkootikumide tarvitamine - ohtlikkus puudub, risk olemas. Väidetavalt tarvitas narkootikume (kanepit) aastatel 1996-1999. NPALS alusel on karis tatud ühel korral väärteokorras 26.03.2009. Enda sõnul ei ole hiljem narkootikume tarvitanud. 25.07.2014 alustas sotsiaalsete oskuste treeningut, kuid programm katkes kuna paigutati eraldatud lukustatud kambrisse.Kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas kannab karistust viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemis e tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 42%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on R.B-l võimalik asuda elama xxx xxx. Tegu 5-toalise eramajaga, mis kuulub isiku emale. R.B ema on pensionär, ema elukaaslane on hõivatud juhutöödega. Pere tuleb materiaalselt toime. R.B-d on korduvalt karistatud eriliiki kuritegude toimepanemise eest. Viimati vabaduses olles pani R.B süstemaatiliselt toime süütegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, tal puudub töötamise kogemus ja harjumus. Samuti ei suuda isik alluda korraldustele, nõudmistele ja sea duste täitmisele, mis kaasnevad ühiskonnaliikmeks olemisega. Riskikäitumist suurendab vabaduses sõltuvusainete tarvitamine. Vabaduses kuulusid R.B tutvusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikud. Paljud kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.B taotleb ennetähtaegset vabastamist . Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et R.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeet ava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingi museks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. R.B nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 12 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. R.B on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud (sh varavastaste kuritegude eest). Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt R.B ile oli määratud katseaeg, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uued varavastased kuriteod ning tingimisi mõistetud karistus liideti uuele karistusele.
a
Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kun R.B on näidanud oma varasema käitumisega, et katseaeg ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (on varasemalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. R.B elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et R.B i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks R.B-d uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.B i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.