Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

B.P peeti kinni sellises joobes, mis ei ületa palju piirmäära, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega (alkoholijoove 0,95 mg/l). Selline joobeaste on kahtlemata isiku süü suuruse näitajaks. Kohus on B.P süüdi tunnistanud KarS § 424 järgi, toomata seejuures esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks B.P süüd lugeda suureks. Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. Seega B.P süü ei ole suur. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et B.P on oma süüd tunnistanud ja kahetses. Kahetsust toimunu üle avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtu arvates on süüdistatava kahetsus siiras. B.P käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Süüdistatav töötab XXXXXXXX T OÜ-s ja lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja tuvastatud on karistust kergendava asjaolu esinemine, ei ole kohus pidanud võimalikuks lühemaajalise vangistuse mõistmist. B.P suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale karistuse sanktsiooni miinimummääras. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

Kaitsja on ekslikult väitnud, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega. Nimelt on maakohus piisava selgusega põhjendanud miks ta ei hinda B.P poolt väljendatud kahetsust siiraks ega arvesta karistuse mõistmisel. Samas, võttes aluseks Riigikohtu juhise sellest , et karistuse mõistmisel on lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis KarS § 424 järgi on 1 aasta ja 6 kuud, saab jõuda järeldusele, et kohus on KarS § 45 lg 1 ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedases tähtajas karistuse mõistmisel arvestanud süü suuruse tuvastamisel juba kaitsja poolt viidatud asjaoludega ja nimelt alkoholi määraga ning liiklussituatsiooniga. Kohus on seaduslikult arvestanud ka süüdistatava senise suhtumisega õiguskorda. N imelt on B.P näol tegemist isikuga, kes omab 4 kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alles 25.10.2014 aastal mõisteti analoogse kuriteo toimepanemise eest talle järjekordne vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kuid selline karistus ei mõjutanud vähimalgi määral B.P järele mõtlema ega oma käitumist parandama. Kolleegium leiab, et mõistetud vaid 6 kuuline vangistus on nii süü suurust kui B.P eelnevat käitumist arvestades äärmiselt leebe karistus, mille muutmine süüdlasele veelgi soodsamaks oleks vastuolus KarS §56 põhimõtetega. KarS § 65 lg 2 kohaldamine tuleneb faktist, et B.P pani kuriteo toime eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Maakohus on otsuses ka põhistanud miks karistus ei kuulu asendamisele. Kolleegium leiab, et varem korduvalt kuritegude toimepanemiste eest tingimisi karistusest vabastatud isiku poolt uuesti analoogse kuriteo toimepanemine annab ka käesoleval ajal aluse pidada ainuõigeks ja seaduslikuks vaid reaalse vangistuse kohaldamise.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Sten Lind (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.