Kohtulahend

Samuti süüdistatakse A.P ́a selles, et tema isikuna, keda täitmisele pööratud Harju Maakohtu 25.10.2014 otsusega nr 4-14-8873 on karistatud KarS § 424 järgi tingisi vangistusega 8 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning KarS § 50 alusel juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis tahtlikult 23.11.2014 kella 14.50 ajal Harjumaal Tallinnas Kopli 98 juures, mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga XXX, millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust. Seega pani A.P toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 329 järgi. Menetlus kohtus ja uuritud tõendid: Süüdistatav A.P märkis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 25.11.2014.a toimunud kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud ja ta tunnistab end süüdi, selgitades, et tema jääb kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde ja enda ülekuulamist ta ei taotle. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil esitatud küsimuse peale kinnitas süüdistatav, et tema on nõus tegema ÜKTd kuna seda ta tervis võimaldab; /kd I tl 34-35/ Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal asus seisukohale, et A.P süü viimasele inkrimineeritud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud KarS § 424 ja 392 järgi tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega, isik on oma süüd tunnistanud ning seetõttu tuleb A.P ka süüdi tunnistada. A.P karistust kergendavaks asjaoluks pidas prokuröri abi Urmo Paal süüdistatavapoolset kahetsust, karistust raskendavad asjaolusid kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud. Prokuröri abi Urmo Paal ei pidanud vähetähtsaks teadmist, et süüdistatav A.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest ning süüdistatava poolt toimepandud teod on aset leidnud talle kohtu poolt määratud katseajal. Samuti pidas prokuröri abi Urmo Paal vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu faktile, et süüdistatav A.P ei ole õigust üldse mootorsõidukit juhtida kuna viimasel puudub vastav luba. KarS § 424 ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest pidas prokuröri abi Urmo Paal asjakohaseks A.P karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel tuleks vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust, mida suurendada eelmise kohtotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes A.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. A.P karistusaja alguseks lugeda 23.11.2014.a ning välja mõista viimaselt menetluskulud; /kd I tl 34-35/ Süüdistatava A.P kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil avaldas kohtuistungil, et tema hinnangul on süüdistus rajatud toimikus olevatele tõenditele, kuritegude kvalifikatsioon on õige ja tõendid lubatavad. A.P-le prokuröri abi Urmo Paal poolt taotletud karistuse osas märkis kaitsja, et tema ei saa nõustuda, et ainsaks reaalseks karistusviisiks saab olla reaalne vangistus. Kaitsja palus kohtul arvestada süüdistatava A.P poolset kahetsemist ning seda vaatamata sellele, et viimane on varasemalt vangistust kandnud, viimast on proovitud mõjutada selliselt, et ei jätkaks kuritegude toimepanemisega kuid see ei ole tulemusi andnud. Tähelepanu juhiti ka sellele, et A.P joove ei olnud raske. Kaitsja Leelo Viil märkis, et heaks distsiplineerivaks vahendiks on ka ÜKT ning, selle kohaldamisel tuleks arvestada sellist tundide arvu, milline vastaks süüdistatava süü suurusele. Kohtu tähelepanu juhiti faktile, et A.P on plaan minna alkoholiravile, viimasel on pere. Samuti taotles kaitsja Leelo Viil kohtus süüdistataval väljamõistetavate menetluskulude tasumise võimaldamist pikema aja vältel; /kd I tl 34-35/ Kohus uuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid: A.P kohtueelsel uurimisel 24.11.2014.a kahtlustatavana antud ütluste kohta koostatud kiirmenetluse protokolli, millisest nähtub, et A.P on kinnitanud, et temale on arusaadav, missuguste kuritegude toimepanemises teda kahtlustatakse, tunnistades oma süüd täielikult ja kahetsedes puhtsüdamlikult. Nimelt on viimane andnud ütlusi selle kohta, et tema oli teadlik sellest, et 25.10.2014. võeti Harju Maakohtu otsusega talt ära juhtimisõigus 6 kuuks. Ta teadis, et sel ajal ei tohiks ta juhtida mootorsõidukit. Vaatamata sellele läks ta kella

14:30 ajal joobeseisundis sõiduauto Suzuki Grand Vitara reg nr XXX rooli. Alkoholi – viskit - tarvitas ta paar tundi enne sõidu alustamist. Politseipatrull pidas ta kinni Kopli 98 maja juures, ta pidi puhuma indikaatorvahendisse, tal tuvastati alkoholijoove. Seejärel kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt. Samuti puhus ta tõenduslikku alkomeetrisse, mõõtetulemuseks tuli 0,85 mg/l, tulemusega oli ta nõus ning ta loobus vereanalüüsist; /kd I tl 1-3/ A.P suhtes 23.11.2014.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli sh protokolli lisaks olevat mõõtetulemuse väljavõtet, millisest nähtub, et 23.11.2014.a kella 15:11 ajal on A.P mõõdetud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST alkoholijoove lõpliku lugemiga 1,05 mg/l, laiendmääramatusega +-0,10 mg/l, lõpliku mõõtetulemusega 0,95 mg/l; /kd I tl 13-14/ Maianžely XXX kohtueelsel uurimisel 23.11.2014.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et kui tema oli 23.11.2014.a tööl autopatrullis 3274 koos patrullpolitseinik Tiit XXX andis juhtimiskeskus infot selle kohta, et Uus-Maleva Kopli tn suunas liigub mootorsõiduk, mille juht võib-olla joobes. Kella 14:50 ajal pidasid nad Kopli 98, Tallinn maja juures kinni mootorsõiduki Suzuki Grand Vitara reg nr XXX. Mootorsõiduki juhiks oli A.P, kellel tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,07 mg/l ja tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tulemuseks 0,95 mg/l. A.P toimetati Kesklinna politseijaoskonda; /kd I tl 20/ Harju Maakohtu 25.10.2014.a kriminaalasjas nr 1-14-8873 koostatud kohtuotsuse resolutiivosa väljatrükki, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval mõisteti A.P süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõpliku karistusena mõisteti temale 8 kuud vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha A.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks mõisteti talle 7 kuud ja 28 päeva vangistust, milline KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud täitmisele, katseajaga 18 kuud. Samuti kohustati A.P täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; /kd I tl 23/ Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo juhatuse asetäitja 24.11.2014.a esitatud vastust, millises teatakse, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsus A.P mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta on saabunud liiklusregistrisse 05.11.2014.a, piirang sisestati liiklusregistri andmebaasi 05.11.2014.a. Kohtuotsuse alusel on A.P mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest 04.11.2014.a kuni 03.05.2015.a; /kd I tl 25-26/ Õiendit A.P juhilubade andmete kohta, millisest nähtub, et viimasel on mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võetud alates 04.11.2014.a kuni 03.05.2014.a; /kd I tl 29/ Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava A.P poolt kohtueelsel uurimisel antud süüd kinnitavaid ütlusi, asub seisukohale, et A.P süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud, seda kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ja avaldatud ning eelpool refereeritud tõenditega ning A.P kuritegelik tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ja KarS § 329 järgi. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu A.P-le inkrimineeritud kuritegu KarS § 424 järgi näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et A.P juhtis 23.11.2014.a kella 14:50 ajal Kopli tn 98 juures, Tallinnas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg nr XXX. Antud fakt on tuvastatud A.P enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis nimetatud ajal ja kohas sõiduautot Suzuki Grand Vitara reg nr XXX /kd I tl 2/. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka tunnistaja Maianžely XXX ütlustega, kelle

sõnul oli ta 23.11.2014.a tööl koos patrullpolitseinik Tiit XXX, kellega koos pidasid kinni sõiduauto Suzuki Grand Vitara reg nr XXX juhi A.P, kellel tuvastati alkoholijoove; /kd I tl 20/. A.P-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et A.P eelpool märgitud kuupäeval 23.11.2014.a kella 14:50 ajal eelpool märgitud mootorsõidukit juhtides oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja Maianžely XXX ütlustega, mille kohaselt sõiduki Suzuki Grand Vitara reg nr XXX juhti kontrollides tuvastati viimasel indikaatorvahendiga mõõtmisel alkoholijoove 1,07 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetriga mõõtmisel 0,95 mg/l kohta; /kd tl 20/. Samuti on A.P ise kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et paar tundi enne sõidukirooli istudes tarvitas ta alkoholi – viskit; /kd I tl 1-3/. Kohtu hinnangul toetavad A.P ja Maianžely XXX kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka teised käesolevas kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid ja nimelt: A.P suhtes 23.11.2014.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll sh protokolli lisaks olev mõõtetulemuse väljavõte; /kd I tl 13-14/. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, järgmistel juhtudel:1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Fakt, et A.P oli temale süüdistuses inkrimineeritud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes on tõendamist leidnud tunnistaja Maianžely XXXkohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nimelt on viimane kohtueelse menetluse käigus üksikasjalikult selgitanud, kuidas toimus A.P kinnipidamine ning viimase poolt manustatud alkoholijoobe tuvastamine, mõõtmine. Samuti kinnitavad tunnistaja Maianžely XXXütlusi teised käesoleva kriminaalasja menetluse raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja nimelt A.P suhtes 23.11.2014.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll sh protokolli lisaks olev mõõtetulemuse väljavõte, millisest nähtub, et menetlustoimingule allutatud isikul tuvastati 23.11.2014.a kella 15.11 ajal tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 kasutades alkoholijoove mõõtetulemusega 0,95 mg/l kohta; /kd I tl 13-14/. Kohtueelsel menetlusel A.P kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas, et tema nõustus eelpool märgitud tulemusega ning loobus vereanalüüsi tegemisest; /kd I tl 2/ Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et A.P 23.11.2014.a kella 14:50 ajal Tallinnas Kopli 98 juures juhtis mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg nr XXX olles ise alkoholijoobes. A.P-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on A.P käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis A.P , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Kohtule ei ole vähetähtsaks teadmine, et ka kohtueelse menetluse käigus A.P avaldas, et paar tundi enne autorooli istumist tarvitas ta alkoholi – viskit. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et A.P pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud A.P poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning A.P tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtu hinnangul KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks A.P poolt süü tunnistamisele kriminaalasjas kogutud järgmiste dokumentaalsete tõenditega ja nimelt: Harju Maakohtu 25.10.2014.a kriminaalasjas nr 1-14-8873 koostatud kohtuotsuse resolutiivosa väljatrükiga /kd I tl 23/, Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo juhatuse asetäitja 24.11.2014.a esitatud vastusega; /kd I tl 25-26/ ja õiendiga A.P juhilubade andmete kohta; /kd I tl 29/. Kõikidest märgitud tõendistest sisalduvast infost nähtub ja saab teha järelduse, et A.P-lt on kohtu poolt 6 kuuks ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus ja nimelt alates 04.11.2014.a kuni 03.05.2015.a. Antud hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks teadmine, et A.P ise kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas, et talle oli teada, et 6 kuud ta mootorsõidukit juhtida ei oleks tohtinud ning seda seetõttu, et Harju Maakohus 25.10.2014.a võeti talt mootorsõiduki juhtimisõigus ära; /kd I tl 2/. Seega on täielikult tõendamist leidnud, et A.P puudus 23.11.2014.a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. KarS § 329 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et A.P teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, viimane kinnitas seda ka kohtueelses menetluses antud ütlustes, mille järgi on ta teadlik, et teda karistati kohtu poolt ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 6 kuuks. Seega juhtis süüdistatav mootorsõidukit olles teadlik lisakaristusest, mis tähendab, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav A.P on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohus asub seisukohale, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel A.P-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. A.P näol ei ole tegemist isikuga, kes

oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus tõdeb, et nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse käigus A.P on avaldanud, et tema kahetseb toimepandut, nii prokuröri abi Urmo Paal kui ka kaitsja Leelo Viil on taotlenud kohtult märgitu arvestamist karistust kergendava asjaoluna. Kohus tõdeb, et üldjuhul arvestatakse kahtlustatava, süüdistatava poolt avaldatavat kahetsust toimepandusse karistust kergendava asjaoluna. Antud hetkel asub kohus seisukohale, et A.P poolt kuritegude toimepanemisel ülesnäidatud järjekindlus sunnib kohut viimase poolt avaldatud kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Süüdistatav on varem samalaadsete s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistatud 4 korral, käesolevas kriminaalasjas talle KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuritegu on aset leidnud vaid üks kuu hiljem kui ta mõisteti Harju Maakohtu poolt 25.10.2014.a KarS § 424 järgi süüdi ja karistati 7 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, millist ei pööratud täitmisele, 18 kuulise katseajaga s.t A.P on pannud toime uue kuriteo talle kohtu poolt määratud katseaja kestel. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust, sunnib kuritegude süstemaatiline toimepanemine A.P poolt tõsiselt kaaluma, kas käesolevas kriminaalasjas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kohus on seisukohal, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma tegude taunitavust mõistnud ning teeb endast oleneva, et samasugust käitumist tulevikus vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse väljendamine iseenesest, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, mis viitab siirale kavatsusele oma käitumist muuta, avaldudes esmajoones isiku tegudes, järeldab kohus seetõttu A.P puhul, et tema kahetsus antud kriminaalasjas ei ole siiras, see on kantud eesmärgist saada karistatud võimalikult leebelt ning seetõttu ei ole arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Kohus leiab, et A.P ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole mõjutanud A.P kuritegude toimepanemisest loobuma. A.P suhtes ei pea kohus võimalikuks ÜKT kohaldamist ja seda vaatamata sellele, et viimane on kohtuistungil selgitanud, et – tema heameelega teeks ÜKT-d kuna tervis seda võimaldab. Kohus asub seisukohale, et A.P näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, olenemata asjaolust, et isikul puudus juhtimisõigus asus ta sellegipoolest sõidukit juhtima olles tarvitanud kanget alkoholi. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, A.P ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. A.P käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et A.P ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohus on seisukohal, et A.P-le karistuse asendamine ÜKT-ga ei pruugi tagada seda, et tema ei jätkaks vabaduses viibides uute samalaadsete, eelkõige KarS § 424 järgi kvalifitseeritava/te kuriteo/kuritegude toimepanemisega. Süüdistatava A.P puhul on tegemist isikuga, kes pani kuriteo toime täisealisena s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtu hinnangul on A.P suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus asub seisukohale, et A.P suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale karistuseks reaalne vangistus KarS § 63 lg 1 alusel, seda küll mitte prokuröri abi Urmo Paal taotletud määra ulatuses 1 aastaga, milline on kohtu hinnangul liialt karm, vaid 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada 1/3 võrra, mõistes A.P-le lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Käesoleval juhul ei saa A.P-le karistuse mõistmisel tähelepanuta jätta teadmist, et viimane on pannud toime kuriteo, talle kohtu poolt määratud katseaja

kestel. Kohus selgitab, et KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse see uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Märgitut arvesse võttes tuleb A.P-le mõista liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi s.t A.P-le mõistetavale karistusele tuleb liita talle Harju Maakohtu 25.10.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milliseks on 7 kuud ja 28 päeva vangistust s.t A.P-le mõistetavaks liitkaristuseks on 11 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja algust tuleb arvestada alates A.P kahtlustatavana kinnipidamise päevast s.o alates 23.11.2014.a. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu s.t kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaalub, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja Leelo Viil taotles kohtuistungil A.P-lt välja mõistetavate menetluskulude tasumiseks ajatamist pikemale tähtajale. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus on asjakohane ja kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus tõdeb, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistatav A.P küll töötab, kuid vaatamata sellele tal puuduvad ilmselgelt piisavad igakuised sissetulekuallikad menetluskulude tasumiseks ning antud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t võimaldada A.P tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 266,25 eurot, kaitsjatasu temale kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kogusummas 144.- eurot tasumist riigi tuludesse ositi 12 kuu jooksul. Menetluskuluna s.h sundraha tasumisele kuuluvad igakuised summad tuuakse välja kohtuotsuse lisana kajastuvas makseinfos. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.