Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

B.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 08.04.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides 28.10.2014 kella 13:52 paiku Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solaris Denim Dream kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Põldma Kaubanduse AS-ile kuuluvad 3 Pepe Jeansi kampsunit koguväärtusega 210 eurot ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Põldma Kaubanduse AS-ile summas 210 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi 07.10.2014 ja 28.10.2014, taas viibides 06.01.2015 kella 10:45 paiku Tallinnas, Tuulemaa 20 asuvas Stroomi kaubanduskeskuses Suva AS-ile kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Suva AS-ile kuuluvad 3 paari sokke koguväärtusega 15,30 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega B.T pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

Süüdistatav B.T tunnistas ennast süüdi osaliselt ning selgitas, et oktoobris 2014 läks ta Solarise keskuses asuvasse Denim Dream kauplusesse, kus märkas riiulil olevaid kampsuneid ning pani kaks kampsunit kaasasolnud kinkekotti. Müüja seda tähele ei pannud. Riiulil oli 3 kampsunit, kuid B.T võttis neist 2 kampsunit, et riiulile ei jääks tühja kohta, ning väljus kauba eest maksmata kauplusest. Varastatud kampsunid müüs Balti jaama turul juhuslikele inimestele 55 euro eest, raha kulutas isiklikuks otstarbeks. 06. jaanuaril 2015 päeval varastas ta Koplis asuvast Stroomi kaubanduskeskuses Suva kauplusest 3 paari sokke, pani sokid enda käekotti ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Turvamees pidas ta kinni ja kutsus politsei (tl 30-31,48-51). Peale B.T süü osalise omaksvõtu nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus on B.T süü tõendatud Põldma Kaubanduse AS tsiviilhagi ja inventuuri akti, Suva AS-i avalduse, tunnistajate ütluste, õigusvastase teo toimepanemise akti, asitõendi vaatlusprotokolli ja kirjalike tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et tõendatud on 2 kampsuni vargus kauplusest Denim Dream. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et B.T süü varguste toimepanemises 28.10.2014 ja 06.01.2015.a on tõendatud. Süüdistatava B.T ütlused üksnes 2 kampsuni varguse kohta 28.10.2014 ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks. 3 kampsuni vargust Põldma Kaubanduse AS kauplusest Denim Dream Tallinnas, Estonia pst 9 28.10.2014 tõendavad tunnistaja ütlused ja tsiviilhagi avaldus. Põldma Kaubanduse AS tsiviilhagi avalduse kohaselt varastati 28.10.2014 kella 13.52 ajal Tallinnas, Estonia pst 9 asuvast kauplusest Denim Dream 3 kampsunit Pepe Jeans, kogumaksumusega 210 eurot summas (tl 13-14). Tunnistaja XXXütluste kohaselt märkas ta 28.10.2014 kella 14.20 paiku, olles tööl Solarise keskuses asuvas kaupluses Denim Dream, et riiulil, kus asusid 4 Pepe Jeans kampsunit, on alles ainult üks kampsun. Turvakaamera salvestuse läbivaatusel selgus, et kella 13.48 paiku sisenes kauplusse naisterahvas, kellel oli käes paberkott. Naisterahvas vaatas Pepe Jeans kampsunite suurusnumbreid ning nähes, et müüja on hõivatud teise kliendiga, võttis 3 kampsunit ja pani need kaasasolnud kotti ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata (tl 3-9). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, tunnistaja ütlusi 3 kampsuni varguse kohta kinnitavad kirjalikud tõendid: inventuuri akt (tl 5-6) ja asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendi – 28.10.2014 turvakaamera videosalvestuse – vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt fikseerisid kaamerad Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas kaupluses Denim Dream kella 13.48-13.52 tumedat värvi jopes naisterahva, kellel on käes heledat värvi kinkekott, naisterahvas liigub kaupluses ringi, katsub riiulitel ja stangel olevaid riideesemeid, võtab riiulitelt riideesemeid, paneb need riiulile tagasi, siis võtab uuesti riiulilt riideesemeid, liigub stange juurde, siis tagasi riiuli juurde, kust võtab riideesemed, läheb stange varju ja paneb kauba kinkekotti ja lahkub kauplusest (tl 18-27). 06.01.2015. a varguse osas Suva AS kauplusest on B.T süü tõendatud Suva AS avaldusega, milles palutakse võtta vastutusele B.T, kes varastas 06.01.2015 Stroomi Kaubanduskeskuses Tallinnas, Tuulemaa 20 asuvast Suva AS kauplusest 3 paari sokke, maksumusega 15.30 eurot, kaup on kauplusele tagastatud (tl 34). Turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akt tõendab, et 06.01.2015 kella 10.45 paiku varastas B.T Stroomi kaubanduskeskuses Tallinnas, Tuulemaa 20 Suva AS poest 3 paari sokke 15,30 euro väärtuses, õigusrikkuja anti üle politseile (tl 36).

Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta turvatöötajana Stroomi keskuses ning nägi 06.01.2015 kella 10.30 paiku, kuidas naisterahvas võttis Suva kauplusest riiulist 3 paari sokke ja pani need käekotti. Kell 10.45 väljus naisterahvas kauplusest kauba eest maksmata, ta peeti kinni. Naisterahva nimi oli B.T, turvakontrolli käigus leiti tema juures varastatud kaup, mis tagastati kauplusele, õigusrikkuja anti üle politseile (tl 37). B.T peeti kahtlustatavana kinni 06.01.2015 (tl 40-41). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.T 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 5 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumise ja varavastase väärteo eest (tl 57-60). Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega karistati B.T KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 61-64). 06.11.2014 karistati B.T KarS § 218 lg 1 järgi 07.10.2014 toimepandud varavastase süüteo eest (tl 65). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.T isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud B.T elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.T on 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist on ta uuesti toime pannud varavastaseid süütegusid. Seega pani B.T süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime võõra vallasasja äravõtmise katse ning võttis ära võõraid vallasasju ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks B.T poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. B.T on 5 kehtivat väärteokaristust. Teda on valdavalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks B.T mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. B.T on 3 korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 31.07.2014.a. 07.10.2014.a pani ta toime uue varavastase süüteo. On ilmne, et B.T ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). B.T kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad, üks kuritegudest jäi katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kaitsja taotles asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.T on korduvalt karistatud kriminaalkorras, tal on 5 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning B.T jätkas süütegude toimepanemist. Arvestades B.T isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus B.T suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Põldma Kaubanduse AS esitas tsiviilhagi summas 210 eurot (tl 13-14). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud A. Mazuleva. Süüdistatav

tunnistab hagi osaliselt. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistaja ütluste ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. B.T-lt tuleb Põldma Kaubanduse AS kasuks välja mõista 210 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.