Kohtulahend

alates

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2; § 201 lg 2 p 1 järgi karistati Kars § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 24.05.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis loeti ära kantuks. V.T tunnistati samuti süüdi Kars § 121 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust. Kars § 69 lg 7 § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 14.08.2013 otsusega mõistetud kandmata karistusega ning Kars § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 20.03.2014 ja lõpp 20.07.2015. Kinnipidamisasutuses V.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristusi on üks. Vabanedes soovib isik asuda elama xxx, kus sõltlased viibivad 9 kuud kuni 1 aasta. Peale ravi läbimist on isikul võimalus elama asuda aadressile xxx, kuhu ta on ka sisse kirjutatud. Tegu on ühiselamuga. Kinnipeetaval on põhiharidus ja viimistleja ning keevitaja eriala. Alates 13.09.2014 õpib A1 taseme riigikeele kursusel ning alates 06.10.2014 töötab majandustöödel koristajana. Enne vangistust töötas xxx-s. Samuti on ta xxx xxx. Firma võlgnevus 30 948 eurot. Soovib firmaga edasi tegeleda. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on karistatud 9 korda. Vabaduses tarvitas narkootikume, soovib, et tema suhtes kohaldataks sõltuvusravi. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ei näe probleeme oma käitumises, ei väärtusta kehtivaid ühiskonnanorme ja reegleid. Viru Vangla toetab V.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt V.T asub vabanemisel elama xxx asuvasse ühiselamusse, kuhu ta on sisse kirjutatud. V.T-le on määratud xxx. ta on xxx ning soovib firmaga edasi tegeleda. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korral ning väärteokorras 19 korda. Prokurör ei vaidle vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. V.T käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – osales riigikeele õppes, töötas majandustöödel, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ennetähtaegse vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni. V.T taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tunnistab, et pani käitumiskontrolli ja üldkasulikke tööde tegemise ajal toime uue kuriteo, kuid leiab siiski, et saab vabaneda tingimisi enne tähtaega. Lubab täita kõiki kriminaalhoolduse tingimusi. Vabaduses oli tal firma xxx, tegeles autode edasimüümisega. Tunnistab, et firmal on võlad üle 30 tuhande eurot. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Süüdimõistetul on vabaduses elukaaslane ja kaks last. Omab firmat ja soovib seda edasi arendada. Ka vangla toetab vabastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et V.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.T on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, kuid see asub kriminogeenselt ja sotsiaalselt ebaturvalises paigas – ühiselamus, mis suurendab uue kuriteo sooritamise riski. Väidetav töökoht – xxx on võlgades (üle 30 tuhande eurot) olev ettevõtte. Kohus arvestab ka seda, et V.T on kehtiv distsiplinaarkaristus ning viimase kuriteo pani ta toime käitumiskontrolli kehtivuse ajal. Kohus leiab, et arvestades eeltoodu, aga samuti kuriteo toimepanemise asjaolusid (uus kuritegu käitumiskontrolli kehtivuse ajal) ning kinnipeetava käitumist vangistuse kandmise ajal (kehtiv distsiplinaarkaristus) ja enne seda (viis eelnevat reaalset vangistust), ei ole V.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.T vabastamisega temale Viru Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Deniss Minzatov /

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.