Kohtulahend

1-14-2205

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada J.R süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista J.R-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.R vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.05.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 8 (kaheksa) kuud ning mõista J.R-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 8 (kaheksa) kuud vangistust ning lugeda karistus ära kantuks. Tunnistada J.R süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.R vangistusega 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 8 (kaheksa) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust (ehk 522 tundi ÜKT) ning mõista J.R-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 37 (kolmekümne seitsme) tunni ulatuses (ehk 19 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.11.2013 kuni 14.11.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 20.03.2014. J.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista J.R-ilt kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu Xxx (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot, nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE221010402019802007. Mõista J.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 19.03.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot.

1-14-2205

Määrata, et J.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „J.R , kriminaalasja nr 1-14-2205, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 21. märtsist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14. aprillist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu J.R ́it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, nimelt karistati teda Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 01.04.2010.a ja 22.03.2011.a KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas ajavahemikul 19.01.2011.a. kuni 22.01.2011.a. omastas tema poolt renditud Xxx’ule kuuluvast korterist aadressil xxx kanntanule kuuluva televiisori Samsung, maksumusega 150 eurot. Sel moel J.R pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Samuti J.R ́it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, taas 21.01.2011.a. kella 17.00 ajal püüdis võtta Tartumaal Tartu linnas Lembitu tn 2 aadressil asuvast kauplusest Lembitu Konsum viis šokolaadi „Fazer“, kogumaksumusega 10,85 eurot ja läbis kassaliinid toote eest tasumata. Nimetatud tegu jäi lõpule viimata, kuna J.R oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Sel moel J.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo. Samuti J.R ́it süüdistatakse selles, et tema 13.11.2013.a kella 01.30 paiku Narva linnas xxx ühiselamutoa juures, tekkinud konflikti käigus, kasutas vägivalda Xxxi suhtes, nimelt lõi teda noaga vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ning lahtise haava seljas ja lahtise haava õlas. Sel moel J.R pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

1-14-2205

II Kohtuistung Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning võttis esitatud tsiviilhagi omaks. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. J.R-i süü on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxi ütlustega (k 2 lk 1-5) – andis ütlusi, et J.R 13.11.2013.a kella 01.30 paiku Narva linnas xxx ühiselamu toa juures lõi teda noaga vastu keha, tekitades füüsilist valu ning lahtised haavad. Narva Haigla kiirabikaardi ärakirjaga (k 2 lk 6), kust nähtub, et Xxxil oli lahtine haav seljas ja lahtine haav õlas. Kannatanu Xxx ütlustega (k 1 lk 1-6), kes andis ütlusi, et J.R ajavahemikul 19.01.2011.a. kuni 22.01.2011.a. omastas tema poolt renditud Xxx’ule kuuluvast korterist aadressil xxx televiisori Samsung, maksumusega 150 eurot. Tunnistaja Xxx ütlustega (k 1 lk 10), kes andis ütlusi, et J.R 21.01.2011.a. kella 17.00 ajal püüdis võtta Tartumaal Tartu linnas Lembitu tn 2 aadressil asuvast kauplusest Lembitu Konsum viis šokolaadi „Fazer“, kogumaksumusega 10,85 eurot ja läbis kassaliinid toote eest tasumata. Tunnistaja Xxx ütlustega (k 2 lk 33-38), kes andis ütlusi, et tema abikaasa löödi noaga, selle eest, et ta tegi märkuse naabritele öösel kõvasti mängiva muusika suhtes. Kahtlustatava J.R-i enda ütlustega (k 1 lk 13-15; k 2 lk 13-15), kust nähtub, et ta tunnistab oma süüd. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud kannatanute, tunnistajate ning süüdistatava enda ütlustega ning samuti dokumentaalsete tõenditega. Karistusregistri andmetel on J.R-i näol tegemist isikuga, kes 2013.aasta jooksul pani toime vähemalt kolm vargust. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et J.R paneb toime vargusi kuritegeliku tulu saamiseks, niisugune käitumine on kujunenud tema eluviisiks ning elustiiliks. Seega tema poolt toimepandud vargus on õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliseks.

1-14-2205

Subjektiivsest küljest eeldavad KarS §§201, 199 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda. Lüües kannatanut noaga, teadis J.R, et sellega tekitab ta kannatanutele füüsilist valu ning tervisekahjustusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §§201, 199 ja 121 ettenähtud kuritegude süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, karistuse eesmärke - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes J.R-i tegevuses ei esine, KarS 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ning kahetsust. Süüdistatav on toime pannud 3 kuriteoepisoodi. Ta on varem kohtu poolt karistatud vangistusega varavastaste kuritegude eest. Üks kuritegudest on toimepandud katseaja jooksul. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üksnes reaalse vangistusega on võimalik mõjutada J.R edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellega seoses rahaline karistus või üldkasulik töö antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samuti arvestades kannatanu Xxxi arvamusega, asub kohus seisukohale, et J.R-i karistus võib olla alla KarS §§121, 199 lg 2 ja 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonide keskmist määra. Kuna üks kuritegudest (KarS §121 järgi) on toimepandud J.R-i poolt ÜKT tegemise ajal, siis KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 8 (kaheksa) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust (ehk 522 tundi ÜKT). Samuti tuleb arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2013 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 37 (kolmekümne seitsme) tunni ulatuses (ehk 19 päeva vangistust). Kuna J.R-ile on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Tsiviilhagi

1-14-2205

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtuistungil süüdistatav võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses sellega kannatanu tsiviilhagi kulub rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.