1-14-5890/28 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

Süüdi tunnistada Oleg Pityukov KarS § 114 p 4 järgi ning mõista karistuseks eluaegne vangistus. Süüdi tunnistada Oleg Pityukov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks kuus aastat vangistust. Kars § 64 lg 1, 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista eluaegne vangistus. Karistusaja algust arvata temal alates 15.02.2014. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi ning välja mõista Oleg Pityukovilt VÕS § 1043 alusel kannatanu A. V kasuks 215,60 €, milline kanda A. V arveldusarvele nr xxx. Menetluskulud Välja mõista Oleg Pityukovilt KrMS § 173 lg 2 ja § 175 alusel riigituludesse menetluskulud: sundraha 975 €, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 273 €, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 68 €, DNA ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 8721 €, jäljeekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 628 €, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 84 €, riigi õigusabi kulud summas 7641,60 €, tunnistaja R. P kohtuistungil viibimisega saamata jäänud töötasu 29,46 €, kogusummas 18420,06 €. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel jätta riigi kanda statsionaarse kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 1020 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99914700039902. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-14-5890 Oleg Pityukovile on süüdistus esitatud selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu 20.10.1997 otsusega karistatud kriminaalkoodeksi § 101 p 3, 7, 8 alusel tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel, seega olles KarS § 114 p 4 täheldatud isik, 15.02.2014 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul kell 22.30 kuni kell 22.55 X ühiskorteri nr 30 koridoriruumis, lõi V. D (ik xxx) noaga „MTech“ ühel korral vasakule poole kaela piirkonda ning ühel korral vasaku küünarvarre piirkonda, põhjustades V. D ́le lõikehaava ja nahakriimustused vasaku küünarvarre painutuspinnal keskmise ja alumise kolmandiku piiril, torke-lõikehaava koos nahamarrastusega vasakul pool kaelal koos platüsma (kaelanahalihase), vasaku sisemise unearteri ja neelu vigastusega ning verevalumiga haavakanalit ümbritsevas pehmes koes ja nahakriimustuse vasakul pool kaelal ning ägeda verekaotuse välisest verejooksust, siseorganite kahvatuse ja väheveresuse, Minakovi laigud südame vasaku vatsakese sisekesta all. V. D surma põhjuseks on torke-lõikehaav vasakul poole kaelal koos vasaku sisemise unearteri vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastus eluohtlik ja põhjustas surma. V. D surm saabus 15.02.2014 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22.58. Sellega Oleg Pityukov, isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, V. D tapmisega, pani toime KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Oleg Pityukov 10.02.2014 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul kell 15.00 kuni kell 15.17 X asuva ühiselamu neljanda korruse koridoris korteriuste nr x ja x vahelisel alal lõi R. M ́i ühel korral kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata torke-lõikevahendiga rindkere piirkonda, põhjustades R. M ́ile torkehaava rindkere eespinnal, mis ulatub kõhuõõnde selle ülaosas (epigastrumis). Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastus eluohtlik, kuna ulatub kõhuõõnde. Sellega Oleg Pityukov, R. M ́ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Oleg Pityukov end V. D tapmises süüdi ei tunnistanud. Oleg Pityukov selgitas kohtule, et 15.02.2014 õhtupoolikul otsustati koos S. G, J. Kga viina jooma hakata. Konsumist osteti kolm pudelit viina ja suupisteid. Oma korterisse koos J. Kga jõudes, läks ta esmalt naabrinaise K. D juurde ja andis ära võlgu olnud 15€ ja siis nägi ka voodil lebavat V.D-d, kes rääkis midagi eesti keeles. Kõik selles toas viibijad olid purjus. K. D palus veel tal õlut tuua aga see asi jäi sel hetkel pooleli. Siis läks oma tuppa, kus J. K istus diivanil ilma jopeta, naabri koer jalge ees. Tema võttis ise jope seljast ja pani voodile. Siis pani teleka mängima ja tõi esikust tabureti voodite vahele ja kattis taburetile joogi ja söögi. Oli sakilise teraga Tramontina lauanuga toidu lõikamiseks, mille sai N käest juba varem. Vahepeal käis purjus K. D neid tüütamas aga tema palus naisel lahkuda. Siis tuli V. D kõrvaltoast 5€ näpu vahel ja käskis temal õlle järgi minna. Tema ütles, et jalg on haige ja ei saa minna. J. K ütles samuti, et on invaliid. Siis aga ilmus kuskilt välja S. G ja kohtus V. D iga. Oli näha, et nad on ammused tuttavad, samas V. D oli selle kohtumise pärast väga pinges. Nad rääkisid omavahel midagi eesti keeles ja lühilausetega. Siis S. G küsis kuhu minna ja keegi vastas, et õlle järgi. Siis pani S. G ukse kinni. Ta jäi koos J. Kga kahekesi. J. K ütles, et tema ei saa viina juua, kui pole midagi peale rüübata. Aga siiski võtsid mõne pitsi viina suupistega. Siis tuli jälle S. G tagasi ja ütles, et teda segab vali muusika. Siis vahepeal käis nende juures R. M , kes siiski viina ei tahtnud võtta. Siis tuli jälle V. D kõrvaltoast ja embasid S. Gga. Siis jälle S. G ja J. K läksid koos viina juurde tooma. Kui jäid

1-14-5890 R. Miga kahekesi, siis sellele ei meeldinud, et tema S. G ja J. Kga läbi käib. Kui need mehed tagasi jõudsid, siis võttis S. G taskust lapiku pudeli ja pakkus sellest juua. See oli väga vastiku maitsega viin. Süüdistatava sõnul hakkas segane olukord tal juba üle mõistuse käima. Siis koputati ja sisse astus V. D, käes terve sigaret ja tikutoos ning ütles, et tahab õlut. J. K seisis püsti. Süüdistatava sõnul ütles ta, et neil on ainult viina. S. G läks pitsiga koridori ja andis V. Dile. R. M tõusis, ütles, et on väsinud ja läheb ära koju, kusjuures ta läks mööda S. Gst ja V. Dist. S. G veel küsis, kas lähed ära? Kui R. M ära oli läinud, sulgesid S. G ja V. D tema toa ukse ja jäid koridori. Tema jäi koos J. Kga tuppa kahekesi. Oli kuidagi selline apaatia tunne, jalad valutasid ja seetõttu oli ta voodil pikali Siis avanes toa uks aga ta ei näinud, kes tuli, kuna lebas näoga teleri poole. S. G rääkis midagi J. Kga ja oli kuulda jopede sahinat nagu oleks keegi jopedest midagi otsinud. Ta tajus lebades nagu oleks ümbritsevas midagi muutunud. Ta nägi, et kõik on kadunud. Ka tema jope oli kadunud. Pani toas tule põlema, avas ukse ja nägi esikus maas meest lamamas. Laiba asend oli teistmoodi kui praegu fotol näha on ja laiba all oli kuse või õlle loik. Kuna ei saanud toast muidu välja, pidi ta laipa katsuma, et võib-olla on see veel elus ja vajab abi, seejärel toetas ka vastu seina. Kuna oli hirm, läks ta N. V juurde ja võttis enda peale teise inimese tapatöö, sest tema elus polnud mingit sihti, ümberringi vaid eluheidikud. Nüüd vahi all olles sai ta teada, et N. V on kogu aeg petnud teda S. Gga, lisaks sellele, et naine on temaga kogu aeg julmalt ja alatult käitunud. J. K on narkomaan kõva, süstis ennast ise, vigastatud käsi teda selle juures ei seganud. Oleg Pityukov end R. M ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises samuti süüdi ei tunnistanud. Oleg Pityukov selgitas, et 10.02.2014 pealelõunal oli tal vaja helistada. Kuna tal ei olnud hetkel endal telefoni, läks ta neljandale korrusele. Seal avas talle ukse V. P. R. M tuli toast välja ja andis talle oma telefoni, mille järel ta läks tagasi kolmandale korrusele oma tuppa. Seal ootas ta oma tuttava O helistamist. Mingi aja pärast kuulis ta koputamist ja koheselt sisenes R. M. Mees oli T-särgis ja üleni verine ning ütles, et teda pussitati. Küsimusele, kes tead pussitas, vastas R. M, et praegu ei ole sellisteks küsimusteks õige aeg. Süüdistatava hinnangul pussitati R. Mi narkovõlgade eest. Siis tulid varsti S. G ja J. K ka tuppa ja uurisid, mis on juhtunud. S. G pakkus kiirabile helistamiseks oma telefoni, kuid J. K keelas selle ära, kuna politsei hakkab uurima ja pidasid paremaks lahkuda. Andis oma jope R. Mile haiglasse kaasa. Ise läks ta koos politseiga jaoskonda, kus kirjutas seletuse ning siis tuli koju tagasi, pühkis ära vere oma toast ja siis, puhtust armastava inimesena koristas verest puhtaks ka neljanda korruse koridori. R. M tuli haiglast kohe tema juurde ja küsis vihasena, et miks ta on politseile rääkinud, et R. M tegeleb narkootikumidega. Süüdistatav selgitas, et keegi naisterahvas nimega J olevat rääkinud talle, et J. K, keda kuriteo sündmuse päeval esimesel korrusel kinni peeti politsei poolt, olevat teeselnud tualeti vajadust. Selleks tungis võõrasse korterisse ja selle korteri tualetist olevat korteri perenaine pärast leidnud verise noa ja kaltsu. J. K pidavat vaatamata sõrmede puudumisele siiski ennast osavalt veeni süstima. Seega tuleks hoopis nende isikute rolli kuritegude toimepanemisel hoolikamalt uurida. Kaitsja asus süüdistatavaga sarnasele positsioonile ja palus isiku esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör jäi seisukohale, et kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad, et Oleg Pityukov pani toime KarS § 114 p 4 ja § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Ta palus isiku süüdi tunnistada ja karistuse mõistmisel arvestada, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega tuleks karistuseks mõista eluaegne vangistus.

Kannatanu K. D andis ütlusi selles, et on Oleg Pityukovi korterinaaber ühiskorteris, ainult elati eri tubades. Tema elab koos V.PAga ühes toas ning neil oli külas poeg V. D . V. Dil oli jalg kipsis trauma tõttu. Nemad kolmekesi tarvitasid alkoholi oma toas ja Olegil olid ka külalised. V. D käis vahepeal mõned korrad kõrvaltoas ja millalgi palus endale õlut tuua, kuna käimine raskendatud trauma tõttu. Kõrvaltoast oli kuulda riidu ja mingil hetkel palus ta V.PAl minna V. Dit otsima. Siis selgus, et V. D on esiku põrandal maas ja suur vereloik all. V. D suri sealsamas. Tunnistaja R. M andis ütlusi selles, et 15.02.2014 õhtupoolikul võeti koos S. G, J. K ja Oleg Pityukoviga viina. See toimus viimase elukohas X, kus Olegile kuulus üks tuba ühiskorterist. Viinapudel ja suupisted olid taburetil, olid ka kahvel ja lauanuga. Naabertoas elav K. D käis ka vahepeal üle ukse vaatamas ja tema poeg V. D käis ka, kusjuures mingit tüli ei olnud. Kell 21.00 ta lahkus. Õhtul hiljem keegi helistas ja ütles, et on toimunud seal mingi kaklus. Läks ka ise vaatama, ning nägi kohapeal politseid toimetamas ja maas olid verejäljed. Tunnistaja S. G andis samuti ütlusi selles, et ühiselt tarvitati Pityukovi juures eelnevalt Konsumi poest ostetud alkoholi. Koos J. Kga käisid peale kella 21 poest lisaviina toomas, et ikka viina enne müügiaja lõppu kätte saaks. Teadmiseks, et J. K oli sel perioodil invaliid, nii et parema käe sõrmed olid ära ja silmast ei näinud. Kõrvaltoas elav naine käis ka vahepeal nende juures, samuti tema poeg käis 2-3 korda. Sellel mehel oli jalg kipsis. Oli aru saada, et kõrvaltoas joodi samuti. Mingil ajal tuli mees uuesti ja palus endale poest õlut tuua. Tema siis läks ja tõigi õlut. R. M oli juba varem lahkunud. Kui viin sai otsa, otsustasid nad, et võiks laiali minna. Oleg jäi diivanile poolistukil lebama, tema aga läks veel esikus asuvasse tualetti. Uks jäi pooleni avatuks. Urineerimise ajal vaatas ta mingil hetkel üle parema õla ja nägi, kuidas Oleg tuli oma toast ukse poole ja lõi naabrimeest paremas käes oleva noaga kaela ja õlga. Noa tera oli 10-15 cm pikk ja 1,5-2 cm lai. Selle noaga tunnistaja arvates vorsti eelnevalt ei lõigatud. Tema küsis siis Olegilt, „milleks seda vaja oli?“. Seejärel naabrimees vajus põlvili ja oli poolküürus. Tema ütles kannatanule, et hoia haava kinni. Kuna kellelegi polnud telefoni, siis läks ta ühiskoridori ja alles trepi peal sai möödujatelt telefoni, kusjuures tüdruk valis numbri. Siis käisid korra tüdrukuga ka tänaval. Siis läks tagasi korteri juurde. Tunnistaja J. K andis ütlusi selles, et Olegi juures olles tarvitati ühiselt ohtralt alkoholi. S. G oli ka, samuti R. M . Temal endal oli uusaasta öösel pürotehnikaga juhtunud õnnetuse järel parema käe trauma, sõrmed oli ära ja silm vigastatud. Naabertoast käis üks kipsis jalaga mees nende juurde mõned korrad. Viimasel korral mees palus endale poest õlut tuua ja S. G tegigi seda. Kuna viin sai vahepeal otsa, siis käis tema koos S. Gga poest viina juurde toomas, jõuti seda teha napilt enne alkoholimüügi kellaaja lõppu. Kui seegi viin otsas, hakkas ta koos S. Gga ära minema. Viimane tahtis veel tualetist läbi minna, nii et tema jäi koos voodil lebava Olegiga tuppa ootama. Mingi hetk Oleg tõusis ja väljus korteri esikusse ja sulges enda järel toaukse, nii et tema ei näinud esikus toimuvat. Kui Oleg tagasi tuli, ütles, et hakkame minema. Aitas talle jope selga, mis hiljem selgus oli võõras ja ühtlasi nägi, et Oleg pani talle jope taskusse noa. Korteri esikus oli maas laip. Tänaval peatas teda politsei, otsis läbi ja leidis taskust noa, sama millega toas oli suupisteid lõigatud. Tunnistaja V.PA andis ütlusi selles, et tema on K. D elukaaslane. Sel õhtul oli K. D poeg V. D neil külas. V. D käis ka kõrvaltoas ja keegi sealt tõi V. Dile õlut. Peale õllejoomist läks V. D

1-14-5890 uuesti kõrvaltuppa. Kui enne oli kõrvalt kuulda jutuhääli, siis äkki tekkis imelik vaikus. Vaatama minnes selgus, et V. D oli ukse taga pikali vereloigus. Tunnistaja K. P andis ütlusi selles, et 15.02.2014 õhtupoolikul viibis tema x ühiselamus. Maja koridoris tuli mingil kellaajal tema juurde mees, kes palus kiirabisse helistamiseks telefoni. Käisid helistamise ajal ka korra tänaval. Peale helistamist läks ta koos mehega kolmandale korrusele, kus nägi ühe korteri juures laipa külili asendis ja pea juures vereloiku. Tunnistaja N. V andis ütlusi selles, et elab koos pojaga ühiselamu lähistel üle tänava majas. Oleg Pityukov on tema elukaaslane, kuid elati eraldi aadressidel. 15.02.2014 õhtupoolikul oli tema oma kodus ja külas oli tal tuttav B. Š. Ajati juttu ja võeti ka pisut viina. Mingil ajal tuli purjus Oleg tema koju ja tahtis helistada. Tal oli punane jope ja saapad jalas. Mees tahtis endale politseid kutsuda, kuna olevat kellegi ära tapnud ja helistaski B. Ši telefonilt. Samal ajal jõi ära nende viina, jäi väga purju ja siis kukkus põrandale näoli. Tunnistaja B. Š andis ütlusi selles, et sel õhtul kohtus ta N. Vga ja võtsid koos viina. Algul olles koos naisega ühiselamu taga õues, kus kuulsid Olegi toast lärmi ja nägid ka teda aknal. Siis aga läksid N. V juurde koju, kus istusid kööki, ajasid veel juttu ja võtsid pisut viina, nii et pudelist oli õige vähe pealt ära võetud. Siis oli uksele koputus ja Oleg ütles, et „tapsin inimese“ lase teda sisse. Laual olnud kogu viina jõi Oleg rutuga ära ja jäi väga purju. Ise kordas kogu aeg „ma tapsin inimese“ ja tahtis, et B. Š oleks kutsunud politsei. Tunnistaja kinnitusel aga ütles talle, et kutsu ise ja Oleg helistaski ise politseisse. Ta oli aga nii purjus, et politsei ei saanud temast aru, kuhu tulla. Oranž jope oli tal seljas ja saapad jalas. Tunnistaja R. V andis ütlusi selles, et Oleg Pityukov on tema isa. Sel õhtul jõudis ta hilja koju. Kodu lähistel nägi, et politseiautod seisavad ühiselamu ees. Korterisse sisenedes nägi, et isa on lebab näoli põrandal, seljas punane jope. Siis tuli politsei ja viis Olegi ära, kes ise pomises, et ta tappis inimese. Tunnistaja E. U andis ütlusi selles, et elab ühiselamu vastas. 15.02.2104 õhtul nägi ta tänaval olles, kuidas ühiselamust tuli välja üks mees alaealise moodi tüdrukuga. Kui tuli politsei, jooksid kõik inimesed laiali. Tema läks koos sõpradega tagaukse kaudu ühiselamusse ja kuulsid, mis oli juhtunud. Tunnistaja M. P politseinikuna andis ütlusi selles, et tema, teenistuskohustuste täitmisel sai 15.02.2014 kell 23 paiku väljakutse, et aadressil X on kedagi pussitatud. X tänaval tuli kõndides vastu üks mees, kel oli käsi sidemetes. Selgus, et tegemist oli J. Kga ja temalt võttis ta ära turvakontrolli käigus vasakust jope põuetaskust kokkupandava noa. Siis minnes sündmuskohale, oli laip põrandal lebamas paremal küljel ja ümberringi verised jäljed. Siis tuli teade, et keegi kutsub endale politseid aga aadressist ei saada aru. Peagi tuli teade, et Pityukov on kinni peetud. Väljudes nägi ta ühiselamu trepil ka S. Gt ja B. Šit. Tunnistaja T. S andis ütlusi selles, et tema politseinikuna sai 15.02.2014 õhtul väljakutse X, kus olevat kedagi pussitatud. Koos tunnistaja M. Pga kohale sõites, nägid nad vastu tulemas J. Kt, kellel oli parem käsi sidemes. Otsustati isikut kontrollida ja temalt leiti nuga jope vasakust põuetaskust. Seejärel suundus tema ühiselamu vastasmajja, kuna seal pidi olema Oleg Pityukov. Isik oligi seal ja lebas köögipõrandal. Samas kinnipidamisele hakkas rabeledes aktiivselt vastu. Tunnistaja M. T andis ütlusi selles, et tema politseiametnikuna saabus 15.02.2014 õhtul sündmuskohale X ja nägi krt 30 esikus laip vereloigus pikali, verised jalajäljed suundusid trepi poole. Keegi mees ütles, et tema kasupoeg tapeti ära. Tunnistaja A. S andis ühiselamu elanikuna ütlusi selles, et tema nägi kõrvalkorteri esiku põrandal laipa maas, kõik kohad olid verd täis. Tunnistaja V. K andis ütlusi selles, et tema töötab valvurina X ühiselamus. 15.02.2014 õhtul kella 22.30 ajal nägi ta punases jopes Oleg Pityukovi väljumas. Isik tundus olevat adekvaatne ja väljudes pööras ta paremale. Teisi isikuid sisse-välja kõndimas ei mäleta. Olegi seevastu

1-14-5890 tunneb ta juba lapsest saati. Siis ühiselamusse sisse minnes nägi ta läbilõigatud kõriga laipa ja verd koridoris. Tunnistaja E. J andis ütlusi selles, et tema 15.02.2014 õhtul ajas koos sõpradega ühiselamu vastas juttu, kui ühiselamust väljus punase jopega mees, kes kõndis aadressil X sinise maja suunas. Tunnistaja M. B andis ütlusi selle kohta, et J. K on tema poeg. Aastavahetusel pürotehnikaga juhtunud õnnetuses kaotas tema poeg parema käe sõrmed ja üks silm sai kahjustatud. Tehti operatsioon, nii et tema tervislik seisukord oli veebruari alguses halb, parem käsi sidemes ja paremast silmas peaaegu pime. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 15.02.2014, koos fototabelite ja skeemiga tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ja tagajärge; V. D i surnukeha paiknemise asendit ja sündmuskohal jälgi, toimepanemise viisi; kogumis jäljeekspertiisidega kuriteosündmuse ajal ning pärast kuriteosündmust sündmuskohal viibinud isikuid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 16.02.2014 kirjeldab J. Kle kuuluvat jopet ning selles olnud J. Kle kuuluvate esemete asukohta pärast 15.02.2014 kuriteosündmust. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 16.02.2014, koos fototabelite ja skeemiga tõendab Oleg Pityukovi asukohta kuriteosündmusele järgnenud ajal. Surnu ekspertiisiakt nr 14E-LäS008/029, 01.04.2014 koos fototabelitega tõendab V. D i surma põhjust; surma saabumise aega; V. D il esinenud vigastusi, vigastuste iseloomu, vigastuste tekkemehhanismi ning tekitamise aega; välisvaatlusel tuvastatud määrdumised tõendavad kuriteo toimepanemise viisi. V. D i surma põhjuseks on torke-lõikehaav vasakul poole kaelal koos vasaku sisemise unearteri vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Lähtudes 13. 08. 2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 § 7 lg 1 ja lg 2 p 14, on antud vigastus eluohtlik, kuna noalöök tekitas unearteri vigastuse, mis põhjustas ägeda verejooksu ja selle tagajärjel saabus V. D i surm. V. D i surm saabus 15.02.2014 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 22.58. Kiirabikaart nr 94/14/413, 15.02.2014 tõendab V. D i surnukeha leidmise aega, kohta, tehiolusid, esialgset surma konstateerimist – kuriteo toimepanemise aega, kohta, tagajärge. Ütluste ja olustikuga seostamise protokoll, 15.05.2014, tõendab paikkonnas toimunud liikumisi, sissepääsu ja ruumide paiknemist, olukorda Oleg Pityukovi toas, isikute paiknemist toas ja V. D i asukohta esikus. Häirekeskuse Lääne keskuse vastus koos kõnede salvestustega, 18.02.2014 tõendab sündmusest häirekeskussesse teatamise aega, teatajat ja teadete sisu sisaldavaid kõnesid. Asitõendi vaatlusprotokoll 12.03.2014 (Häirekeskuse salvestised) koos CD plaadiga tõendab kuriteosündmuse aega, kohta, tagajärge; kuriteo toimepanemise omaksvõttu Oleg Pityukovi poolt sh tagajärje, kannatanu surma saabumise, kinnitamist; kuriteosündmusest Häirekeskusesse teavitanud isikute kasutuses olnud abonentnumbreid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 18.03.2014 tõendab B. Šile kuuluvalt abonentnumbrilt hädaabinumbrile 110 tehtud kõnesid; Häirekeskusse hädaabinumbrile 112 kuriteosündmusega seoses tehtud kõnede aegu ning kestusi, kõnedeks kasutatud abonentnumbreid. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, 21.02.2014 (Punast värvi, musta ja valget värvi detailidega jope) kirjeldab J. Kl kuriteosündmusele eelnenud ajal seljas olnud jopet ning tõendab temale endale kuuluva jope, koos selle taskutes olevate dokumentidega, jäämist Oleg Pityukovi korterisse kuriteosündmuse järgsel ajal. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, 25.02.2014 kirjeldab J. Klt kinnipidamisel ära võetud noa tunnuseid, sh mõõtmeid, noal esinenud jälgi, millised kogumis teostatud ekspertiisidega tõendavad, et tegemist on kuriteo toimepanemise vahendiga.

1-14-5890 Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, 07.03.2014 (J. K ja Oleg Pityukovi riideesemed) tõendab Oleg Pityukovil kuriteosündmuse ajal seljas olnud riietel vere olemasolu, mis kogumis teostatud ekspertiisidega tõendab Oleg Pityukovi puutumust V. D iga. DNA Ekspertiisiakt nr 14E-GE0287, 14.04.2014 kinnitab S. G, J. K ja Oleg Pityukovi viibimist kuriteo toimepanemise kohas pärast kuriteo toimepanemise aega; J. Klt kinnipidamisel ära võetud noa puutumust V. Dga, mis kogumis teostatud teiste ekspertiisidega tõendab, et tegemist on kuriteo toimepanemise vahendiga. DNA Ekspertiisiakt nr 14E-GE0582, 28.05.2014 kinnitab J. Klt kinnipidamisel ära võetud noa puutumust V. D iga, mis kogumis teostatud teiste ekspertiisidega tõendab, et tegemist on kuriteo toimepanemise vahendiga. Jälje Ekspertiisiakt nr 14E-TR0003 koos fotodega, 21.05.2014 tõendab S. G ja Oleg Pityukovi viibimist kuriteo toimepanemise kohas pärast kuriteo toimepanemise aega; jalatsitel esinevad verejäljed kogumis teostatud teiste ekspertiisidega tõendavad kuriteo toimepanemise viisi. Jälje Ekspertiisiakt nr 14E-TJ0006 koos fototabelitega, 21.05.2014 kinnitab J. K ja Oleg Pityukovi viibimist kuriteo toimepanemise kohas pärast kuriteo toimepanemise aega;. DNA Ekspertiisiakt nr 14E-GE0370 koos lisadega, 05.05.2014. kinnitab Oleg Pityukovi viibimist kuriteo toimepanemise kohas ning puutumust kannatanu V. D iga. Kohus leiab, et Oleg Pityukovi seletus on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Tunnistajate S. G, J. K aga ka süüdistatava enda ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et sel õhtul tarvitati esmalt ära vähemalt kolm pudelit viina kolme peale, samas R. M väidetavalt ei joonud eriti palju tervise tõttu. S. G ja J. K ütlustele tuginedes on tõendatud, et Konsumist toodi juurde hiljem veel viina ja selleks tuli kiirustada, kuna kauplust hakati sulgema. Sellega on ümber lükatud süüdistatava väide selles, et isikud tõid mingit kahtlast solkviina, mille joomise tagajärjel ta langes poolteadvusetusse olekusse ja võttis süü tapmise toimepanemise eest enda peale. Et isik oli tegelikult adekvaatne tapatöö järel, kinnitasid ka tunnistajad V. K ja E. J, kes nägid teda ühiselamust väljumas ja minemas N. V elukohta. Tunnistajate S. G, J. K ütlustega on ümber lükatud Pityukovi väide selles, et V. Di tapmise ajal oli ta toas pikali. S. G selgitas kohtule veenvalt, et nägi avatud tualettruumi ukse vahelt üle õla kiigates, kuidas Pityukov andis pussnoaga hoobi kannatanu kaela piirkonda. Kohus, kontrollinud tõendiks oleva sündmuskoha ruumi plaani, leiab, et tunnistajal oli võimalik näha Pityukovi sellist tegevust. Ka J. K kinnitas, et Pityukov väljus toast ja järgnes tualetti läinud S. Gle. Kui Pityukov tagasi tuli, aitas ta kiirustades oma sõbrale J. Kle jope selga, kuna sellel oli parem käsi vigastatud ja riietumine vaevanõudev, et seejärel lahkuda. Paljasõnaline on süüdistatava väide selles, et tunnistajatel S. Gl ja J. Kl oli mingi isiklik vimm tema isiku suhtes. Kohtus leidis tuvastamist vastupidine, et isikud nimetasid Pityukovi hoopis oma sõbraks. Kohus ei näe vastuolu ka selles, et Pityukovi verised saapajäljed ei suundu tema tuppa, vaid esikust välja. Nimelt pani ta noalöögi toime hetke jooksul ja veri ei jõudnud veel põrandale valguda. Seejärel süüdistataval ei olnud oma tuppa minemiseks vaja muud, kui astuda üle läve. Toas aitas ta vigastatud sõbrale jope selga (joobe tõttu vale jope) ja ühtlasi sokutas selle taskusse ka kuriteo toimepanemise vahendi. Lahkudes määrdusid ta saapad verega, kuna põrandal oli vereloik. Kohus on veendunud, et tunnistaja taskus olnud noa näol on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, kuivõrd muid lõikeriistu toast ei avastatud. Tunnistaja S. G nägi just sellist nuga Pityukovi käes, kui ta pussitas V. Di. Ka kohtumeditsiiniline ekspertiis kinnitas, et kannatanu vigastused võidi tekitada sarnase terariistaga. Asjaolu, et noal ei avastanud ekspert süüdistatava bioloogilist materjali, ei välista, et süüdistatav seda ei kasutanud tapmiseks. On selge, et süüdistatav ei soovinud nuga J. Kle tasku poetades,

1-14-5890 et seal temast jälgi leiduks. Selleks võis ta nuga puhastada, nagu eksperdi arvamuse kohaselt oli ta üritanud ka puhastada verest oma saapaid. V. D i surma põhjuse uurimiseks viidi läbi surnu ekspertiis (akt lk 1-6 koos fototabelitega), mille käigus tuvastati (ekspertiisi akti lk 4-5) surma põhjus, surnul esinenud „tervisekahjustused: torke-lõike-haav nahamarrastusega vasakul pool kaelal koos platüsma (kaelanahalihase), vasaku sisemise unearteri ja neelu vigastusega ning verevalumiga haavakanalit ümbritsevas pehmes koes, nahakriimustus vasakul pool kaelal ja lõikehaav ning nahakriimustused vasaku küünarvarre painutuspinnal keskmise ja alumise kolmandiku piiril. “ „...vigastus on saadud terava vägivalla toimel, löögist lõikevahendiga, milleks võib olla näiteks nuga. Nahamarrastused torke-lõikehaava ümber tekivad vigastuse tekitamisega samaaegselt. Haavakanal kulgeb veidi ette keha kesk joone suunas. “ Seega löödi V. Di vasakult ehk teisisõnu - tema vastas seisja, tehes sellist lööki, pidi olema paremakäeline. Lõikehaava tekitava vahendina uuriti 16.02.2014. a kahtlustatava J. K kinnipidamise käigus ära võetud nuga „MTech", mille kohta andis ekspert Surnu ekspertiisiakt nr 14E-LäT0002,02.06. 2014, arvamuse „V. D i surnukehal esinevad vigastused on suure tõenäosusega tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. “ Teadaolevalt ametlik sõrmejälje võtmine eeldab erivahendeid ja materjale, et tagada korralik tõendusmaterjal. On ilmne, et kuriteo sündmuskohal ei saa eeldada kurjategija poolt sarnase menetluse toimetamist, millega on selgitatav Pityukovi selge bioloogilise materjali puudumine uuritud noal. Küll on Pityukovi riietel leitud tapetu DNA’ga tõendatud asjaolu, et süüdistatav oli tapetuga füüsilises kontaktis. Tunnistajate V ja B. Ši ütlustega on kindlaks tehtud, et aadressil X majja tulles oli Pityukov küll purjus, kuid mitte ebaadekvaatne ning kinnitas kohal viibijatele korduvalt, et tappis inimese. Seda, et ta tappis inimese kinnitas ta ka korduvates kõnedes hädaabinumbrile. Ebaadekvaatseks muutus isik alles siis, kui oli tunnistaja köögilaualt ära joonud peaaegu pool liitrit viina. Kohtulikult uuritud tõendid näitavad, et kannatanu V. D oli küll alkoholijoobes, kui käis Oleg Pityukovi toas ja vestles Oleg Pityukovi juures viibinud inimestega, kuid ei olnud oma käitumises agressiivne, vaid rahulik, soovides, et keegi tooks talle õlut, kuna ta jalg oli kipsis ja ta ei saa ise poodi minna. Oleg Pityukovil külas olnud S. G käiski poes ja tõi V. D ile õlut. Mingit tüli V. D iga ei kinnita 13.11.2014 kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad S. G, J. K, 06.11.2014 üle kuulatud tunnistaja R. M , tunnistaja V.PA ega kannatanu K. D. Lisaks ka DNA ekspertiisiakti nr 14E-GE0287, 14.04.2014, arvamuse punkti 5 kohaselt saadi V. D 'i surnukeha mõlema käe kõigi sõrmede küünealuste bioloogilise materjali proovidest V. D i DNA profiil, kuid saadud proovid ei ole seostatavad J. K, Oleg Pityukov'i ega S. G DNA profiilide ega segaprofiilidega. Seega võib järeldada, V. D il kellegagi mingit käsikähmlust ei olnud ning kannatanu ei kujutanud endas mingit ohtu ei enda ega ka teiste õigushüvedele. Surnu ekspertiisiaktis nr 14E-LäA0008/029, 01.04.2014 akti lk 5 neljandas lõigus on kohtuarst seostanud surma aega ja V. D i käes olnud sigaretti ja tikutopsi märkides, et surnu parema käe sõrmede vahel osaliselt põlenud suits viitab, et surma põhjustanud vigastus on tekitatud ootamatult. Verejäljed esikus näitavad, et algselt on ta seisnud seljaga vastu vannitoa ust, sest vasaku kõrva alla kaelale tehtud löögi järel suundus pea ilmselt automaatselt vasakule ja veri sattus kannatanu õlale ja ka õla taha ajal kui kannatanu oli peale lööki toetanud end vastu vannitoa ust ja vajunud alla poole kössi. Kuna kannatu jalal oli kips siis ta päris istukile vajuda ei saanud, kuna kips hüppeliigesel ja säärel takistas jala põlvest paindumist. Väiksem vereloik asubki fotol 20 kannatanu põlvede all. See vereloik tekkis ilmselt siis kui kannatanu oli just kössis asendis 10 (17)

1-14-5890 vannitoa ukse najal. Pildil oleva kannatanu jalad on algsest asendist liikunud ja neid liigutas V.PA avades oma toa väljapoole avanevat ust, mis asub esiku otsas. Tunnistajana andis ta ka ütlusi, et toa uks avanes raskesti kuna midagi oli ees. Ees olid V. D i jalad. V. D i vasak käsi toetub tema vasakule küljele ja seal on näha samuti vere määrdumine. Kohtuarst sedastas surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis V. D i küünarvarrel lõikehaava, mis ilmselt tekkisid ajal kui pärast lööki tõstis V. D automaatselt oma kätt üles ja noa väljatõmbamisel haavas nuga ta küünarvart. Kuna Oleg Pityukovi toas verejälgi ei olnud, siis on alus arvata, et ka see toauks oli kinni. Sündmuskoha fotodel 18-20 on näha kannatanu asend kus ta pea on pöördunud kuklasse. Kuklasse pöörati kannatahu pea alles kiirabi palvel, et sedastada haava asukoht, kuna algselt oli tunnistajate ütluste kohaselt kannatanu rohkem kägaras. Asjaolu, et J. K seljas olnud jopelt ei leitud Oleg Pityukovi DNA-d ei välista seda, et Oleg Pityukov pani S. G seljas olnud jope J. Kle selga ning kuna jopelt leiti segaprofiile, siis ei lükka Oleg Pityukovi DNA jopelt puudumine ümber seda, et Oleg Pityukov pani J. Kle selle jope selga. Puudub alus kahelda J. K ütlustest. Seda ei mõjuta seegi, et J. K peeti samas kuriteos kahtlustatavana kinni. See kinnipidamine oli ka selles ajas igati põhjendatud, kuna Oleg Pityukov oli üles tunnistanud tapmise ja J. K jope taskust leiti nuga, millega võidi tapmine toime panna. Oma varasemas elus on Oleg Pityukov pannud toime tapmise, kus on osalenud peale tema veel inimesi. Asjaolude selgeks saamisel J. K suhtes kriminaalmenetlus ka lõpetati. Surnu ekspertiisiaktis nr 14E-LäS008/029, 01.04.2014 koos fototabelitega, annab ekspert arvamuse V. D i surma põhjustele. Seda, et vaadeldava noaga tapeti V. D kinnitab DNA ekspertiisi ekspertiisiakt nr 14E-GE0582, 28.05.2014, milles on eksperdiarvamus punktides 1 – 5, millest nähtub, et noa tera seljalt, käepidemelt, ketilt on saadud kannatanu V. D i DNA profiil (esinemissagedus on 1, 3x10, st nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7, 8x10 inimese kohta). Noalt saadi mitmele inimesele kuulunud täisprofiile kui segaprofiile, millest vähesed on seostatavad J. Kga. S. G ja Oleg Pityukoviga saadud proovid ei seostu, samas on noalt saadud proovidest täisprofiile, mis on pärit mitmetelt isikutelt ja sega profiile (kinnitusklambril ja käepidemel), milles esinevate alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole võimalik DNA profiili usaldusväärselt isikutega seostada. Sellest saab järeldada, esiteks, et selle noaga on tapetud V. D . Teiseks, seda nuga on pärast noaga löömist puhastatud. Samas saab asjaolu, et DNA seoseid Oleg Pityukoviga ei leitud, seostada just sellega, et tema oli isik, kes puhastas ära noa pärast V. V. Di noaga löömist, kuna väga selgeid suures mahus verejälgi noal ei olnud. Ekspertiisiaktis 14E-LÄS0008/029, 01.04.2014, märgib ekspert akti põhistavas osas (lk 5) muuhulgas „Kõik surnukehal sedastatud vigastused on saadud suhteliselt lühikest aega enne surma. ... arvestades inimese südame ja vereringe füsioloogiat, siis algselt toimub verejooks arterist pulseerivalt vastavalt südame pulsisagedusele, veremahu vähenedes verejooksu kiirus ja hulk vähenevad kuni verejooks haavast toimub voolamisena. Seega on tõenäoline V. D ist vasakul seisva inimese kokkupuude tema verepritsmetega. „ Sellest saab teha järelduse, et nuga tõmmati haavast välja kiiresti ja noale ei jäänud palju verejälgi. S. S. G ütlustes ja ka objektiivselt sündmuskohast nähtuvalt (O. Pityukov oma toa uksel) seisid V. D ja Oleg Pityukov vastakuti, ei saanud veri pritsida Oleg Pityukovi pihta, sest ta ei olnud vasakul. Arvestades sellega, et kannatanu küünarvarre painutuspinnal oli pikuti noa haav, mis viitab

1-14-5890 sellele, et kannatanu pani koheselt käe haavale ja vasakule poole (seinale ega uksele) ei tekkinud verejälgi ka ruumist. Häirekeskuse Lääne keskuse kiri 13.02.2014 tõendab häirekeskusesse saabunud kõne aega ja sisu. Asitõendi vaatlusprotokoll 04.03.2014 (Häirekeskuse kõnesalvestised) tõendab kuriteo toimepanemise aega ja kohta, samuti Oleg Pityukovi käitumist pärast kuriteosündmust, s.o asjaolu, et ta kinnitas korduvalt, et on tapnud inimese. Kuigi süüdistatav eitas kohtuistungil tegu, siis koostoimes teiste tõenditega, ei kahtle kohus hetkekski, et isik rääkis häirekeskusele tõtt ja alles hiljem ülekuulamistel hakkas mõtlema vastutusest vabanemisele. DNA Ekspertiisiakt nr 14E-GE0342 koos lisadega, 03.04.2014 tõendab kuriteo toimepanemise kohta ning kogumis koos sündmuskoha vaatlusega tõendab kuriteo toimepanemise viisi. Kahtlustatava Oleg Pityukovi kinnipidamise protokoll kirjeldab Oleg Pityukovil pärast kuriteosündmust seljas olnud riideid, jalanõusid ja tema seisundit kinnipidamise hetkel. Nimetatud asjaolu kinnitab, et uuriti tõenduslikku tähendust omavaid esemeid. Pärnu Maakohtu kohtuotsus nr 1-93/97, 20.10.1997 tõendab, et isik on KrK § 101 p 3, 7, 8 alusel kahe inimese tapmise eest süüdi mõistetud ja karistust kandnud. Seega on Oleg Pityukovi seletus eeltoodud tõenditega vastuolus ja nendega ümber lükatud. Kohtu hinnangul on tema ütlused ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. R. M ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine: Kannatanu R. M andis ütlusi selles, et oli mitu päeva viibinud ühiselamu neljandal korrusel elava V. Pi korteris ja viina joonud. 10.02.2104 päeval lahkus ta sealt ja hakkas laskuma kolmandale korrusele mööda treppi, et minna külla Oleg Pityukovile. Trepil, kahe korruse vahel, tuli talle vastu tundmatu mees, kes oli mustas jopes ja kapuuts peas. See mees lõi teda paremas käes olnud noaga kõhu piirkonda, seejärel põgenes. Tema istus löögi tagajärjel trepile, siis aga läks Olegi juurde, et see talle kiirabi kutsuks. Oleg andis talle haava peale panemiseks käterätiku ja kutsus kiirabi. Haiglas külastas teda L. A. Oleg on tema hea sõber, kelle ta on tänu võlgu juba varasemast, selle eest, et lubas tal oma toas elada ja aitas vahel rahaliselt. Tema ise ei ole pussitamise kohta politseile avaldust kirjutanud. Tunnistaja K. D andis ütlusi selles, et tunneb R. Mi ammusest ajast ja teab, et mees külastas Olegi aeg-ajalt ja ööbis ka vahel seal. Veebruaris märkas, et tema vannistoas rippunud koerakuivatamise rätik on verine. Oleg ütles, et R. Mi pussitati ja ta kasutas seda haava sulgemiseks. Kui R. M oli haiglast välja saanud, kohtas ta meest trepil ja küsis, kes sind pussitas. R. M vastas, et „tädi K. D, mis te ise arvate?“. Küsinud veel, „kas see oli Oleg“, vastas R. M, et „jah“. Tunnistaja V. P andis ütlusi selle, et tema elab koos oma naise I. R ja lastega ühiselamu neljandal korrusel korteris nr 39. 10.02.2014 päeval olid tal külas Oleg ja R. M ja võeti viina. Naine oli ka kodus ja külas oli ka naise sõbranna. Mingil hetkel läks Oleg toast välja ja koheselt järgnes talle R. M, öeldes, et tal on vaja kellegagi rääkida. Veidi aja pärast, kui naised läksid välja suitsetama, olid koridoris politseinikud ja korter nr 38 juures olid kõikjal verepiisad. Oleg tuli paari tunni pärast tagasi, küsis märja lapi ja pesi verepritsmeid maha. Tunnistaja selgitas, et viis R. Mile haiglasse temast mahajäänud jope ja telefoni. Seal R. M näitas haava kohta, kuid ei öelnud, kes selle tekitas. Siiski oli tunnistajal esimene mõte, mis teda valdas, et seda tegi Oleg Pityukov. Tunnistaja I. R andis ütlusi, et tõepoolest viibisid neil sel päeval külas nii Oleg kui ka R. M. Mehed käisid korda mööda sisse välja. Mingi hetk selgus, et R. Mi oli pussitatud. 12 (17)

1-14-5890 Tunnistaja E. M andis ütlusi selles, et elab korteris nr 40. Vastaskorteris nr 39 elavad PA-d. Sel kuupäeval, päevasel ajal kuulis ta ukse taga kobistamist. Uksesilmast vaadates nägi ta varjusid. Nägi, et korterist 39 tuli välja Oleg Pityukov ja seejärel R. M . Toimus mingi sebimine nende vahel. Seejärel Oleg lahkus ja siis lahkus ka R. M. Tunnistaja L. A andis ütlusi selles, et tema töötas tollal ühiselamus turvanaisena ja tundis paljusid selle maja elanikke. Tema kuulis R. Mi pussitamisest esmalt K. Dlt, kes teatas, et R. Mi pussitati. Tunnistaja väitel oli tal kahju R. Mist ja läks seetõttu talle haiglasse külla. Majarahvas oletas kohe, et seda tegi Oleg Pityukov. Kui tema tegi juttu R. Miga sellest, et kes teda pussitas, hakkas mees rääkima kellestki tundmatust. R. M siiski tunnistas, et pussitamine toimus neljandal korrusel. Tunnistaja sõnul ütles ta R. Mile vastuseks, et sa võid mulle rääkida mida iganes aga me mõlemad teame, kes seda tegi. R. M noogutas selle peale. Tunnistaja sõnul nimesid ei nimetatud, kuid tal oli veendumus, et mõlemad mõtlesid pussitaja all Oleg Pityukovi. Tunnistaja M. P politseiametnikuna andis ütlusi selles, et 10.02.2014 sai tema väljakutse X tänava ühiselamusse, kus olevat toimunud pussitamine. Saabudes oli kohal ka kannatanu. Rünnanud olevat inimene, kes ei ela ühiselamus. Oleg Pityukov viidi ülekuulamiseks uurija juurde. Esimesel korrusel peeti M. T poolt esialgsete kahtlustatavatena kinni S. G ja J. K, kuna nad olid tumedates riietes. Tunnistaja T. S politseiametnikuna andis ütlusi selles, et viibis ühiselamus samal põhjusel. Käis toas nr 30, kus nägi verist kannatanut. Siis läks neljandale korrusel, kus vererada alguse sai. Esimesel korrusel kontrolliti kolme isikut, nende hulgas ka J. Kt. Tunnistaja T. SU politseiametnikuna andis ütlusi selles, et viibis ühiselamus samal põhjusel. Proovis kannatanuga suhelda ja uurida, kes teda pussitas, kuid kannatanu keeras hoopis näo ära. Seal kõrval seisis Pityukov, kes hakkas ise rääkima, kuidas keegi tumedas riietuses mees oli käinud ühiselamus ringi ja kannatanut pussitanud. Koos M. Tga avastasid nad neljandalt korrusel verejälgi. Tunnistaja M. T politseiametnikuna andis ütlusi selles, et viibis ühiselamus samal põhjusel. Nägi voodi peal lamavat kannatanut. Siis minnes neljandale korrusele, leidis krt 38 juures ukselt seinalt ja põrandalt verejälgi. Kuna T. SU jäi sinna valvama, siis tema läks esimesele korrusele, kus kontrollis kolmel isikul dokumente ja taskuid, fotografeeris neid ja kontrollis keelatud esemete olemasolu. Üks isikutest oli P, kes elas ise esimesel korrusel, teised olid J. K ja S. G. J. K kaebas, et tal on kange häda ja ta käis selle kolmanda mehe korteri WC’s ära. Sealt tuli siiski välja üks naine ja kaebas, miks võõrad mehed tema tualetti kasutavad. Kohus leiab, et tunnistaja M. T ütlustega selles, et isikute juures ei leitud keelatud esemeid, on ümber lükatud süüdistatava väide selles, et J. K võis olla R. Mi tegelik pussitaja ja seejärel tabamishirmus võis peita kuriteo toimepanemisel kasutatud noa võõra isiku tualettruumi. Paljasõnaline on ka Pityukovi väide selles, et keegi J rääkis talle asjaolust, nagu olevat J. K noa võõra korteri tualetti sokutanud. Kohut ei veennud ka süüdistatava selgitus, selle kohta, et käis ühiselamu neljandal korrusel koridori ja seinu verest pesemas oma suurest puhtusearmastusest. Tõendite kogumit arvestades, jõudis kohus järeldusele, et isik tegi seda soovist enda poolt toimepandud kuriteo jälgi hävitada. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 10.02.2014 koos skeemiga X neljanda korruse koridoris tõendab kuriteo toimepanemise kohta ja sündmuskoha jälgede esialgne vaatlus tõendab verepritsmete olemasolu seinal ja põrandal. Isiku ekspertiisiakt nr 14E-LäI0005 24.03.2014 koos fotodega tõendab R. M il esinenud tervisekahjustusi, et tervisekahjustus oli eluohtlik, tervisekahjustuste tekkemehhanismi, s.o terariistaga tekitamist ning tekitamise aega. SA Pärnu Haigla teatis, 10.02.2014 tõendab kuriteo tagajärge, s.o. R. M ile tekitatud vigastust, millise kirjeldus kogumis teostatud ekspertiisiga tõendab R. M ile tekitatud vigastuse eluohtlikkust.

Eeltoodu põhjal jõudis kohus järeldusele, et Oleg Pityukov on V. D i tapmisega toime pannud KarS § 114 p 4 toodud koosseisupärase teo. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et Oleg Pityukov on R. M ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 toodud koosseisupärase teo. Selgesti on jälgitav põhjuslik seos süüdlase teo, pussnoaga löömise ja saabunud tagajärje, s.o. V. D i surma ja R. M ile eluohtliku kehavigastuse tekitamise vahel. Subjektiivsest küljest eeldavad mõlemad kuriteod vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et mõlema kuriteo toimepanemisel sai süüdlane aru oma teo sisust ja soovis antud tagajärje saabumist. Seega pani ta kuriteod toime otsese tahtlusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

1-14-5890 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 14E-KKS0002/23 tõendab, et Oleg Pityukov on süüdiv, tema psüühiline seisund ei takista ega piira võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saada ja oma käitumist juhtida. Kuriteo toimepanemise ajal psüühikahäireid, millised oleksid hõlmatavad määratustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“ ei esinenud. Oleg Pityukov on võimeline osalema kohtumenetluses ja karistust kandma. Süüdistatav on täisealine ja kohtu hinnangul tegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. KarS § 118 lg 1 p 1 on kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette 4 kuni 12 aastase vangistuse. KarS § 114 p 1 on kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette 8 kuni 20 aastase või eluaegse vangistuse. Elu ja tervis on tähtsaim õigushüve, mistõttu nende eest on ette nähtud väga ranged karistused, kus kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus nende koosseisu tegudes on väga suur. Kui raske tervisekahjustuse tekitamine jääb kohtu arvates oma raskuselt karistusraami keskossa, siis mõrva eest tuleb karistus mõista ülemmääaras. Karistuse mõistmisel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus, mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Ehk lisaks kuriteo raskusele, tuleb karistus etteantud raamidesse paigutada ka lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Olerg Pityukov on toime pannud kaks rasket kuritegu, mistõttu tuleb hinnata tema süü suureks. Tema suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Peale kuritegude sooritamist ei ilmutanud ta kannatanute suhtes vähematki empaatiat, V. Di aga jättis ta sündmuskohale lausa surema. Kohtul ei tekkinud veendumust, et ta on aru saanud oma süü suurusest. Ekspertide hinnangul, tänaseks 37-aastasel Pityukovil on noorukieast alates esinenud korduvaid omakasust ajendatud ning ka impulsiivseid vägivaldseid tegusid. Ka üliraskete

1-14-5890 tagajärgedega tegude puhul on ta suhtunud oma tegude tagajärgedesse ükskõikselt, karistuste mõjul ei ole tema käitumine muutunud. Oma elust 17 aastat on Pityukov viibinud kinnipidamiskohas. Alates 34 aasta vanusest on ta viibinud vabaduses kaks 1,5 aasta pikkust perioodi, mille jooksul ei ole kohanenud ühelgi sotsiaalsete suhete tasandil, on regulaarselt kasutanud alkoholi ja narkootilisi aineid ning pannud uuesti toime korduvaid vägivaldseid tegusid. Eelnevalt, 1997. aastal, karistas Pärnu Maakohus teda kahe inimese tapmise eest 15-aastase vangistusega. Arvestades süüdistatava vanust ja väljakujunenud väärtushinnanguid, samuti suhtumist oma teosse, puudub tema puhul perspektiiv tähtajalise vangistusega õiguskuuleka käitumise väljakujundamiseks. Eeltoodu alusel mõistis kohus Oleg Pityukovile karistusseadustiku § 114 p 4 alusel karistuseks eluaegse vangistuse ja § 118 lg 1 p 1 alusel kuue aastase vangistuse. KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista talle eluaegne vangistus. Karistusaja hulka tuleb ka arvata KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud ajavahemik kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Tsiviilhagi Kannatanu A. V on esitanud tsiviilhagi V. D i matmisele kulunud varalise kahju hüvitamiseks summas 215,60 €. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud esitatud OÜ Matusebüroo Viimane tee 19.02.2014 arve ja Sotsiaalkindlustuseameti 19.06.2014 kirjaga, mis tõendab kulude osalist hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kriminaalasjas on tõendatud, et V. D i surma põhjustas Oleg Pityukov. Oma õigusvastase käitumisega tekitas ta A. V ule varalise kahju. Asjas ei ole vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, valitud kaitsjale ja määratud kaitsjale makstud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisiga seotud kulud, tunnistaja kohtusse ilmumise kulu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Oleg Pityukovilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 975 €, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 273 €, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 68 €, DNA ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 8721 €, jäljeekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 628 €, isiku