Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 02. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
prokuröri abi Ain Tali, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 02. detsembri 2014 määrus muutmata ja prokuröri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 14.03.2012 otsusega mõisteti F.F süüdi KarS § 200 lg 2 p 5 ja 7 järgi ning karistati vangistusega 5 aastat. Samuti mõisteti F.F süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja algus 29.06.2011 ja lõpp 29.06.2016.
2.Viru Maakohtu 02.12.2014 määrusega vabastati F.F vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti kohaldati F.F suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 (al. 01.01.2015 jõustunud KarS § 75 lg 1 p 2 ja 22) ning p-des 4, 7, 8 sätestatud kohustused. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus leidis, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on kindel elukoht tema emale kuuluvas eramajas aadressil XXX ning garanteeritud töökoht ettevõttes XXX OÜ, kus ta hakkab tegema rehvidest kummimatte.
2.2.Samuti võttis maakohus arvesse, et kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel, omandanud puidupingitöölise eriala, osalenud noortele suunatud programmis „Equip“ ning sõltuvusprobleemidega tegelevas tugirühmas. Maakohus märkis, et alates 11.08.2014 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning selle programmijuhi sõnul on kinnipeetav osalenud aktiivselt vestlusringides analüüsides enda käitumist, tema kodutööd on alati tehtud ning ta on üks töökamatest kinnipeetavatest grupis.
2.3.Maakohtu hinnangul oli oluliseks ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses õiguskuulekalt käitunud. Kinnipeetavat on kuuel korral hea käitumise eest noorte kinnipeetavate motivatsiooniprogrammi raames lubatud kodukülastusele. Pereliikmetega on head ja toetavad suhted, mida kinnitavad regulaarsed kokkusaamised emaga. Samuti pidas maakohus uute kuritegude toimepanemise tõenäosust madalaks (mittevägivaldne kuritegu 9% ja vägivaldne kuritegu 21%). Vangla hinnangul puuduvad uue kuriteo risk ja ohtlikkus. Maakohus märkis, et isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ega õigusta enda käitumist, pigem soovib seda analüüsida ja põhjendada. Vangistuses on käitumine paranenud ning valvurite sõnul on kinnipeetav viisakas.
2.4.Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus on karistuse vanglas lõpuni kandmisest suurem. Maakohus jõudis seisukohale, et kinnipeetav on tõestanud, et ta suudab seaduskuulekalt käituda vanglas ning kohtu hinnangul saab kinnipeetavale anda võimaluse tõestada, et ta suudab seda ka vabaduses. Lisaks märkis maakohus, et kinnipeetava enne tähtaega vabastamise arutamisel ei saa takistuseks olla kriminaalasi prokuratuuris. Kuivõrd tegemist on 2011. a kriminaalasjaga ning seda menetletakse tänaseni, siis puudub kindlus, millise lahenduse ja millal võiks kriminaalasi saada. Maakohus oli seisukohal, et olukorras, kus kinnipeetav on näidanud vangistuses, et ta suudab muutuda ning ta on teinud tõsiseltvõetavaid jõupingutusi vabanemiseks, ei ole õiglane jätta kinnipeetav vabastamata ainuüksi prokuratuuri menetluses oleva kriminaalasja tõttu.
3.Viru Maakohtu 02.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse prokuröri abi Ain Tali, kes palub tühistada Viru Maakohtu 02.12.2014 määruse ja jätta F.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaebuse esitaja toob välja, et KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Kuna toime pandud kuriteo asjaolud ja raskus asuvad KarS § 76 lg 3 loetelu alguses, tuleb neid isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esmalt arvestada. Maakohus on aga määruse tegemisel lähtunud pigem isiku käitumisest karistuse kandmise ajal ja tema elutingimustest ennetähtaegsel vabanemisel.
3.2.Prokurör märgib, et kinnipeetav kannab karistust grupis raskendavatel asjaoludel Norra Kuningriigi kodaniku röövimise toimepanemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et kuriteod on oma olemuselt ettekavatsetud, hästi läbi mõeldud, vägivaldsed ja jõhkrad. Eeltoodule tuginedes leiab prokurör, et kuna F.F kannab karistust mh vägivaldse varavastase kuriteo – röövimise – toimepanemise eest, saaks F.F ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu, kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse täiel määral ärakandmises.
-2-
3.3.Prokurör leiab, et isikule KarS § 64 lg 1 alusel absorptsioonipõhimõttest lähtudes mõistetud liitkaristus on KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahelises suuruses, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud. Teisele inimesele (mh eluohtliku) kehavigastuse tekitamisega lõppenud tahtlike vägivaldsete kuritegude puhul ei saa kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks nii pikka aega enne karistusaja lõppu ning prokuratuuri hinnangul tuleb kinnipeetaval tema süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Samuti leiab kaebuse esitaja, et ära kantud karistusaeg (3,5 aastat) on ebaproportsionaalselt lühike mõistetud liitkaristusega 5 aastat vangistust ning F.F käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.
3.4.Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kuriteo asjaolud, otsustades ennetähtaegse vabastamise peamiselt kinnipeetava (üldjoontes) positiivse iseloomustuse pinnalt. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et kannatanul esinesid järgmised vigastused: traumast tingitud subarahnoidaalne hemorraagia (ajusisene verejooks), difuusne ajuvigastus, koljupõhimiku murd, ninaluu murd, luumurd silmakoopas, sarnaluu ja ülalõualuu murd. Samuti on oluline silmas pidada, et eelmainitud kuritegu pandi toime tahtlikult, grupis, ettekavatsetult, varalise kasu saamise eesmärgil, teadvalt välismaalase suhtes, millega riivati Eesti Vabariigi kui turvalise ja külalislahke riigi rahvusvahelist mainet. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.
3.5.Samuti ei nõustu prokurör maakohtu seisukohaga, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise arutamisel ei saa takistuseks olla kriminaalasi prokuratuuris, kuivõrd tegemist on 2011. a kriminaalasjaga ning seda menetletakse tänaseni, siis puudub kindlus, millise lahenduse ja millal võiks kriminaalasi saada. Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 12922700005, milles alustati menetlust 12.01.2012 KarS § 275 tunnustel selles, et F.F, 06.01.2012 ajavahemikus kell 20.40 kuni 21.15 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla E hoone E3 osakonna kambris nr 2213 solvas ametiülesandeid täitvat valvurit V. M’i öeldes talle ebatsensuurse lause. Samuti pöördus ametiülesandeid täitva peaspetsialist-korrapidaja A.T poole kasutades ebatsensuurset sõna, millest A. T. tundis end solvatu ja alavääristatuna. Kriminaalasjaga on liidetud ka teine kuriteoepisood, milles alustati menetlust 12.01.2012 KarS § 274 lg 1 tunnustel selles, et 06.01.2012 ajavahemikul kell 20.40 kuni 21.15 , Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla E hoone E3 osakonna kambris nr 2213 lükkas ametiülesandeid täitvat valvurit E. R’i, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu, kukkus seljaga vastu voodi serva ja langes põrandale. Kukkumise tagajärjel tundis kannatanu paremal pool seljal neerude piirkonnas füüsilist valu ja talle tekkis hematoom. Prokuröri hinnangul nähtub eeltoodust, et F.F ei ole karistusest ja vanglas veedetud ajast vajalikke järeldusi teinud, ega ole võimeline isegi vanglas õiguskuulekalt käituma. Seega kuigi F.F puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kinnipeetav vangistuse ajal õiguspäraselt käitunud, mistõttu pole täidetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise üks oluline tingimus.
3.6.Vanglas koostatud riskianalüüsi hindamise tulemustest nähtuvalt on süüdimõistetu poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 21%. Seega on uue kuriteo toimepanemise risk prokuröri hinnangul arvestatav. Samuti märgib kaebuse esitaja, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (vangistuses on määratud alkoholisõltuvuse diagnoos; vägivaldseid kuritegusid pani süüdimõistetu toime joobeseisundis), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Prokuröri hinnangul ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.F -3-
ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) - oht seisneb ründamises ja kehavigastuste tekitamises kaaslaste mõjutusel.
3.7.Viru Maakohus on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel lähtunud mh asjaolust, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on talle garanteeritud elu- ja töökoht. Asja materjalide kohaselt olid kinnipeetaval elukoht ning lähedased olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei välista nende olemasolu praegu uute kuritegude toimepanemist. Prokuratuuri hinnangul ei saa käesoleval juhul ennetähtaegset vabastamist pidada tõhusamaks vahendiks karistuse eesmärkide täitmiseks. Kokkuvõtvalt märgib prokuratuur, et F.F ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on ennatlik ja õigustamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et F.F vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et prokuröri määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja F.F enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus vabastada F.F tingimisi enne tähtaega vangistusest, tuginedes tema varasemale elukäigule (varem kriminaalkorras karistamata), käitumisele karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ning motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo toimepanemise vähesele tõenäosusele ning elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et F.F on töötanud majandustöödel, omandanud puidupingitöölise eriala, osalenud sotsiaalprogrammis „Equip“, sõltuvusprobleemidega tegeleva tugirühma töös ning sotsiaalprogrammis „Viha Juhtimine“, et tal on vabaduses olemas elukoht ja kindel töökoht ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on kinnipeetava vabastamise juures oluliseks asjaolu, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%, mistõttu Viru Vangla toetab F.F ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et KarS § 76 lg 3 (al. 01.01.2015 KarS § 76 lg 4) sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Ringkonnakohus möönab, et F.F poolt toime pandud kuritegu on raske, kuid arvestades KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis ülejäänud osas iseloomustavad F.F positiivselt ning asjaolu, et isikut karistati kriminaalkorras esimest korda, tekib antud juhul tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel võimalus hoida isiku õiguskuulekat suhtumist käitumiskontrollile allutamisega ning anda talle võimalus asuda vabaduses seaduskuulekalt elama. Ringkonnakohus leiab, et F.F käitumiskontrollile allutamine kuni karistusaja lõpuni (29.06.2016) on küllaltki pikk aeg, et mõjutada isikut ka vabaduses seaduskuulekalt käituma.
7.Määruskaebuse kohaselt ei ole F.F vangistuses seaduskuulekalt käitunud, sest isiku suhtes on menetluses kriminaalasi nr 12922700005, mis koosneb kahest vanglas toime pandud kuriteoepisoodist. Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamisel ei saa takistuseks olla menetletav kriminaalasi -4-
prokuratuuris. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on käesoleval ajal leidnud, et F.F on toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusest proportsionaalse osa vangistuses ärakandnud ning arvestades eespool toodud kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid omadusi, on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval hetkel igati põhjendatud.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-5-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.