Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

kõrist, millega põhjustas rea kehavigastusi, kannatanu hingamispuudulikkuse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri.

mehhaanilise

lämbuse

ja

Sander Lilboki tegu on kvalifitseeritud teise inimese tapmisena s.o. KarS § 113 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht S.Lilbok tunnistab kuriteo toimepanemist, kuid kinnitab, et pani tapmise toime afekti seisundis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on pealiskaudne ja kirjeldab ainult tehiolusid ning kannatanu vigastusi. Tegemist oli kannatanu poolse suulise solvanguga ja hingeline erutus võib välja kujuneda ka pikaajalise protsessi käigus. Süüdistatava ütlustest nähtub, et esimest korda tuli ta XXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX 2010.a. AN kutsel. Enne seda oli ta XXXXXX maakonnas XXXX vennaskonnas, kust A.N ta üles otsis ja XXXXXXXX kutsus. A.N tahtis temast endale vaimuasjades abilist. See meeldis S.Lilbokile ja nende suhted olid mõnda aega üsna head. XXXXXXX hakkas aga teravalt silma, et inimesed olid seal vangistuses. Mõni sai sellest ise aru, mõni mitte. S.Lilbok tajus maja rasket õhkkonda, inimeste nägudes oli süngust ja ängi. Üsna varsti tulid S.Lilbokil A.Nga konfliktid vaimulikel teemadel. A.Nile ei meeldinud S.Lilboki teistsugused arusaamad ja lähenemised. Tegemist oli S.Lilboki jaoks vaimse terrori ja allutamisega. Kristlikust kodust hoolealuste ärasaatmisel ei kasutanud A.N kõige ausamaid võtteid ja manipuleeris vaimulike tõdedega. Olukorrad olid teravad ja S.Lilbok oli valmis ära minema. Siis A.N aga otsustas, et S.Lilbok jääb ja asub elama peamajast eraldi asuvasse laagrimajja. See oli 2013 sügisel. A.N ei lubanud seda maja aga kütta. Siis ei tähtsustanud A.N S.Lilboki käimist piiblitundides, kuna kartis, et S.Lilbok läheb ära. A.N lootis S.Lilboki arvates tema rahunemist. See, millest S.Lilbok XXXXXXXXX läbi läks, hakanud teda seest lõhki kiskuma. Sellest kirjutas ta 07.jaanuaril k.a. ka sõber RUle. Tal olnud sisemine konflikt, millega ta ei tulnud ise toime. Ta tajus XXXXXX korrumpeerunud kurjuse poolt ja otsis, kuidas olla. Ühest küljest tahtis ta alluda, aga ei suutnud. Tema viibimine XXXXXX muutus A.N le väljakannatamatuks ja sel põhjusel tahtis A.N teda ka laagrimajast välja süüa, kuigi laagrimajja paigutamine oli A.N enda ettepanek. XXXXXXX lahkumise kohustusest S.Lilbokile ette ei teatatud. See oli üllatus, kõik toimus kiiresti ja S.Lilbok ei olnud ette valmistunud. Natuke aega enne seda oli ta vestelnud pihi korras vaimulik VVga, kes mainis XXXXXXX lahkumist, aga ei öelnud selle aega. V.V rääkis A.N le edasi pihivestlusel räägitu. Pühapäeval tulid S.Lilboki juurde XXXXXX elanud KS ja MM ja teatasid, et S.Lilbok peab ära minema. S.Lilbok ei pidanud õigeks tüliküsimusi pühapäeval lahendada. A.N avaldas poistele survet, et ta laagrimajast välja tuleks. Nad olid eelmisel päeval lahendanud A.N ga tüliküsimusi- A.N heitis ette, et M ja K käisid S.Lilbokile laagrimajja salaja süüa viimas, mis ei olnud aga tõsi. Kui oli seda kuulnud, siis S.Lilbok vihastas ja läks peamajja, kus ütles järsult A.N i kuuldes, et see maja on täis valesid, et on vaja kutsuda mehed kokku ja sellest rääkida. A.N oli nõus. Mehed kogunesid kaminaruumi ja hakkasid asja arutama. S.Lilbok tuletas meelde, et kokkuleppe kohaselt võis ta söömas käia, aga see ei olnud otsene sund ja et ta ei lubanud ühelgi poisil endale süüa tuua. Selline suhtumine olnud S.Lilbokile alavääristav s.o. et A.N ei pidanud teda meheks, kes suudab oma otsustes kindel olla. A.N ei jäänud sellega rahule. Poisid käisid teda laagrimajast ära kutsumas mitu korda, ähvardati politsei ja psühhiaatriga. Kui S.Lilbok laagrimajast välja tuli, siis oli juba õhtu. Peamajas nägi S.Lilbok üldist olukorda- A.N oli üsna vihane ja kohal oli VV. Viimane oli kutsutud S.Lilboki äraviimiseks. S.Lilbok sai aru, et tema laagrimajast välja saamine oli ette kavatsetud ja olukord oli üsna närviline. A.N pidi

aga teadma, et S.Lilbokil ei olnud kuskile minna. Kaks ööd oli ta Raplas AP juures. XXXXXXXX jäi maha tema telefon ja ta helistas MMle, et KS telefoni Raplasse ära tooks. Paar päeva hiljem kohtus ta Raplas K.S ga. Nad tarvitasid Raplas koos alkoholi ja jäid ootama bussi Järvakandi poole, sest Kert tahtis sõita tagasi XXXXXXX. S.Lilbok otsustas samuti minna ööseks XXXXXXX ja siis Pärnusse sõita. Tee peale võtsid nad kaasa veel väikese pudeli viina. XXXXXX jõudes läks S.Lilbok kohe M ja Ü juurde, kellede toad olid katlamaja hoones. Esmalt käis Ü juures ja küsis viimaselt magnetofoni, mida läks katlaruumi kuulama. Vahepeal käis teda seal vaatamas ka M , kellele tema tagasitulek ei meeldinud. M hakkas otsima võimalust S.Lilboki Pärnusse sõidutamiseks, millest ta aga keeldus. Mingil hetkel tegi M talle ettepaneku minna laagrimajja magama ja hommikul edasi sõita. Edasi läks S.Lilbok peamajja S.S juurde. Peamaja uks oli lahti, ta astus sisse ja nägi köögi kõrval asuvas ruumis K.S , kes vaatas televiisorit. Olnud selles ruumis kuskil 5 minutit, otsustas ta minna A.N ga rääkima ja lootis kõigele olnule vaatamata andeks paluda. Ta sai küll aru, et alkoholijoove ei mõjunud sellele hästi. A.N elas juba pikemat aega peamajas oma kabinetis, mille uks ei olnud lukus. Toas põles tuli ja muidu ei oleks ta sinna läinud. A.N oli selili oma voodis. Teretamisele ta ei vastanud ja küsis järgmisel hetkel, kuidas S.Lilbok sinna sai. S.Lilbok vastas lühidalt, et tuli ja ei tahtnud alkoholi tarvitamise tõttu eriti suud lahti teha. A.N küsis, kas sa oled purjus ja ütles et sa ju tead, et siin ei jooda. Selle lause peale hakanud S.Lilbokil kõik vaikselt ära keerama ja läinud mõni hetk hiljem tõeliselt tasakaalust välja. A.N tõstis oma hääletooni, väljendas pahameelt ja S.Lilboki jaoks kadus üldse tema juurde mineku põhjus. Ta sai aru, et jutuajamisest ei tule midagi välja ja et oli sattunud rumalasse olukorda. Ta vastanud järsult, et reeglid, ainult reeglid, miks sa A mehi terroriseerid. S.Lilbok asunud rünnaku positsioonile, kuna A.N oli eelnevalt teinud etteheite joomise osas. Ta tahtnud leida lepitust ja mitte rünnata. Ebaõnnestunud vestluse tõttu ütles ta välja aga valeinformatsiooni, mis kujunes nähvamiseks. A.N pahameel andis selgesti märku, et ta ei soovinud vestelda. S.Lilbok teadis, et vihasena oli A.N võimeline tegema kõik, et inimesest lahti saada. Ettevõtmine oli läbi kukkunud ja see tähendas kaotajana lahkumist. Siis juhtus midagi, mis muutis kõik. A.N ütles terroriseerimise küsimuse peale, et iga mees ei ole siin ütleja. Selle lause peale kaotanud S.Lilbok kontrolli. Ta haaras A.N kõrist ja ütles, kas sa jääd vait. Edasi toimunud kõik väga kiiresti. S.Lilbok ei pannud tähele, kuidas A.N asend voodil muutus. A.N üritas tema käsi eemale ajada, aga ta oli tugevam ja nii siis kägistas. Ise seejuures vaadanud S.Lilbok nagu kõrvalt ja ei saanud tehtust aru. Ta olnud sellises uimas ja meeleseisundis. Ta pigistanud ja A.N suust hakkas verd tulema, sest keel oli tal hammaste vahel. Kõik käis väga kiiresti ja sündmus võis kesta 3-4 minutit. Ühel hetkel A.N enam ei reageerinud ega hinganud. Siis lasi ta käed lahti ja jäi tehtut vaatama. Kägistamise ajal istunud ta A.N kõhule, kuna lamamise asend muutus. Sel hetkel kui ta oli istumas A.N kõhu peal, astusid tuppa MM ja KS. Viimaseid nähes tuli ta kannatanu pealt ruttu maha. M ütles, et Sander, sa oled tapnud inimese. See ütlemine löönud S.Lilbokil pildi selgeks. Mõlemad poisid läksid kabinetist ära ja S.Lilbok jäi sinna üksinda. Tema esimene mõte oli, et mis nüüd saab ja ainsaks lahenduseks oli otsida XXXXXX bussi võtmed. Leidnud sahtlitest mingid võtmeid, jooksis ta peamajast välja bussi juurde, kuid ei olnud suuteline bussi ust lahti keerama ja viskas võtmed maha. Peamajast lahkudes võttis ta kaasa ka magnetofoni, mis jäi samuti bussi juurde maha. Seejärel jäi S.Lilbok end metsa varajama ja jälgis XXXXXX juurde sõitnud autosid. Talle hakkas siis kohale jõudma, mida oli teinud. Metsast välja tulla ta ei julgenud ja vajanud aega järelemõtlemiseks. Metsa äärt mööda minnes jõudis ta Järvakanti, kus jäi mõneks päevaks ühte tühja garaaži. Ta mõelnud jääda sinna ja surra, kuid siiski otsustas kanda karistuse ja läks tehase valveruumi, kus sai võimaluse politseisse helistada. Kohtu seisukoht

Süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on S.Lilboki tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Alates 01.jaanuarist 2015.a. vastab S.Lilboki süüks pandud tegu KarS § 113 lõikele 1. Süüdistatav kirjeldab üksiksasjaliselt teo toimepanemist. Kuriteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnused. süüdistatava tegevuses on peale tema enda ütluste tõendatud veel järgmiselt:

2) Tunnistaja MM ütlustest nähtub, et ta tunneb S.Lilbokki 3 aastat s.o. ajast, kui ise läks XXXXXXXX. 05.jaanuaril 2014 viis VV S.Lilboki XXXXXXX ära. Pärast seda selgus, et S.Lilboki telefon oli maha jäänud. S.Lilbok helistas ja KS viis telefoni ära, et see edasi anda. Samal õhtul tuli S.Lilbok XXXXXXXX tagasi. Seda ütles tunnistajale K.S . Hiljem selgus, et S.Lilbok oli ÜM juures. Tunnistajal oli oma

toas isiklik magnetofon, mille andis kella 22.00-23.00 paiku S.Lilbokile kuulamiseks. Pärast seda läks tunnistaja oma tuppa ja sealt edasi peamajja televiisorit vaatama, kus jäi lõpuks K.S ga kahekesi. Tunnistaja ei näinud, et S.Lilbok oleks peamajja tulnud. Lõpuks väljus tunnistaja majast peaukse kaudu ja pani selle ukse lukku. See võis olla ka kella 23.30 paiku kuni ühe saate lõpuni. Kontori kõrval olevat välisust ei olnud tunnistaja asi kontrollida ja ta ei tea, kas see oli lukus või mitte. Oma toas sai tunnistaja K.Simsonilt sõnumi, et mine peamajja, vaata A tuppa, A teeb imelikke hääli. Tunnistaja läks tagasi ja sisenes peamajja sama ukse kaudu, mille enne oli lukustanud. Ta läks esmalt kööki, kus kohtus K.S ga. Viimane läks esmalt läbi koridori A tuppa ja tunnistaja läks kohe järgi. Köögi ja kontori koridori vaheline uks lukku ei käinud. Vaheukse juurest jääb kontoriruumi uks näha. Kontoriruumis põles kas laetuli või seinalamp. A toas olid S.Lilbok, K.S ja A . A oli voodi peal pikali. Esmalt nägigi tunnistaja S.Lilbokki, kes oli siis püsti ja nagu jalutas vastu. Tekkis paanika ja tunnistaja ei osanud kuidagi olla. Ta nägi K.S helistamas ja nad püüdsid A elustada. Midagi konkreetset nad S.Lilbokilt ei küsinud ja tunnistaja ei mäleta, et viimane oleks midagi öelnud. S.Lilbok oli hästi rahulik. A oli risti üle voodi, jalad olid põrandal, suust tuli verd. Mingil ajal jooksis tunnistaja ka üles korrusele ja püüdis äratada seal elanud inimesi. Veel käis ta üles ajamas ÜM. A toas olid sahtlid välja kistud. Polnud juttu millegi kadumisest. Hommikul selgus, et tunnistaja magnetofon oli peamaja vastas üle tee maas. Seal samas seisis ka buss. 3) K.S ja M.M ütlusi sõnumi saatmise kinnitab kohtule esitatud foto (t.l. 61 II kd.) M.M telefoni ekraanist, millelt on loetav sõnum Mine vaata A tuppa ... ja selle saatmise aeg 08.01.2014.a. 00.14.18

Viimane oli selili voodis, jalad olid maas. Siis K.S rääkis, et Sander oli A kägistanud. Kõik olid paanikas. Sanderit siis enam peamajas kuskil näha ei olnud.

2) XXXXXX kodus 8 aastat tegevusjuhendajana töötanud AL ütluste kohaselt saadeti S.Lilbok 05.jaanuaril 2014.a. XXXXXX ära. Põhjus oli selles, et A ei kannatanud teda enam. Viimasel ajal hoidis A ka S.Lilbokist eemale. A ja S.Lilboki suhted muutusid umbes kaks nädalat enne 05.jaanuari 2014.a. A tervis oli sel ajal väga halb ja ta elas peamajas all korrusel kontori ruumis, kust käis harva väljas. S.Lilbok oli viibinud XXXXXXX varem kaks perioodi ja nüüd oli seal kolmandat korda. Varasemate äraminekute põhjuseid tunnistaja ei tea. A oli südamlik inimene, kes lootis inimeste muutumist. Tunnistajale ei jäänud muljet, et A püüdis kedagi ära kasutada või kellegagi manipuleerida. Viimastel nädalatel oli S.Lilbok oma toas, kust ei tulnud välja ja ei pidanud kinni kodukorrast. Algul XXXXXXXX tulles oli Sander väga entusiastlik ja tahtis kõike teha. Hiljem aga kõik rauges. A tahtis, et S.Lilbok võtaks end töötuna arvele ja saaks raha. S.Lilbok käis tööbüroos ainult ühe korra. Viimastel nädalatel muutus S.Lilbok ükskõikseks. A jutust tunnistaja teab, et S.Lilbokil soovitati minna psühhiaatri juurde, kuid ta keeldus sellest. S.Lilbok käis ainult ühe korra Pärnus psühholoogi vastuvõtul. 08.jaanuari hommikul 2014.a. olid A toas sahtlid välja tõmmatud ja midagi otsitud. Muidu käis tunnistaja A toas peaaegu iga päev ja ka 07.jaanuari õhtul, mil oli tuba korras. Maja juures väljas seisund XXXXXX bussi all oli maas kellegi raadio. Varem oli see kuulunud M.M le. Hiljem selgus, et A toast olid kadunud siiski ühe auto võtmed. Millal S.Lilboks XXXXXX tagasi tuli, seda tunnistaja ei tea. 07.jaanuari õhtul kella 18.00 paiku helistas A tunnistajale ja ütles, et KS oli tulnud bussiga Raplas bussi aegadega oli olnud mingi segadus. Tunnistaja ei tea, et keegi veel oleks XXXXXX lahkunud erimeelsuste tõttu A . A ei lubanud tõesti laagrimajas kütta seda tuba, kus elas S.Lilbok.

Arutatava teo kvalifikatsiooni osas ei oma tähtsust S.Lilboki ja A.N läbisaamine, nende erinevad arusaamad vaimulikel teemadel, XXXXXX kodus A.N poolt kehtestatud reeglid, S.Lilboki suhtumine nendesse ja S.Lilboki kirjeldused ja tähelepanekud elu kohta XXXXXXX. (t.l. 1-122 IV kd.) Eksperdid ei saa anda arvamust kohtu küsimusele, kas S.Lilbok oli A.N ga peetud jutuajamise tulemusena afektiseisundis või mitte, sest afekt ei ole täpse sisuga ja konkreetset seisundit tähistav psühholoogia alane mõiste. Kohtul ei ole alust kahelda S.Lilboki ütlustes, et tal olid A.N ga usulistel teemadel ja XXXXX kodus

kehtestatud nõudmiste osas eriarvamused ja et XXXXXXX kodust ootamatu lahkumine A.N nõudmisel oli tema jaoks ootamatu ja raske, kuna ei olnud kuskile minna. Samuti ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud vanglakaplan AK ütlustes, et S.Lilbok on pärast vahistamist vestluste käigus kirjeldanud A poolset usuliste põhimõtetega manipuleerimist ja sellest tulenenud vaimset vägivalda, mille tõttu pidi tundma end korduvalt alandatuna. Alust ei ole kahelda ka S.Lilboki poolt 07.jaanuaril 2014.a. RUle saadetud elektronkirjas kirjeldatud sisemisest konfliktist ja soovist kellegi abi järgi. (t.l. 58 II kd.) S.Lilboki ja tunnistajate ütlused A.N iseloomu ja nõudmiste kohta ning XXXXX kodus valitsenud õhkkonna kohta ei kinnita aga kannatanu poolset niisugust vaimset vägivalda ega tema solvamist, mis oleks võinud esile kutsuda äkilise hingelise erutuse s.o. KarS § 115 ette nähtud kuriteo objektiivse koosseisulise asjaolu. Oluliseks tuleb pidada, et S.Lilbok tuli 07.jaanuaril 2014.a. vabatahtlikult XXXXX kodusse tagasi ja läks ruumi, kus viibis kannatanu. Seega ei saanud S.Lilbok kuidagi tunda end kannatanu poolt ootamatult ja põhjusetult solvatuna ega tungida kannatanule kallale hingelise erutuse mõjul. Asja lahendamisel ei ole olulised S.Lilboki poolt kannatanu käitumisele, nõudmistele ja usulistele veendumustele antavad hinnangud. Kohus nõustub ekspertide järeldusega, et S.Lilbokil ei esinenud teo toimepanemise ajal niisugust erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks mõjutanud võimet ümbrusest aru saada ja sihipäraselt tegutseda; käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugemaid tagajärgi hinnata on iseloomulik joobeseisundile. (t.l. 24 ja 25 p. 4 ja 5 III kd.) Eeltoodud põhjustel ei oma asja lahendamisel tähtsust tunnistajatena üle kuulatud XXXXXX kodu elanike ÜM, MM, KS, OT, 5-6 aastat XXXXX koduga hingehoiu alast koostööd teinud Kohila Vabakoguduse liikme VV ja XXXXXX alates 2007 kuni 2013.a. augusti lõpuni vaimulikku tööd teinud AS ütlused A.N käitumise, usuliste veendumuste, nõudmiste ja A.N ning S.Lilboki vaheliste konfliktide kohta. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas ja millistel põhjustel mõned hoolealused varasematel aastatel XXXXXX kodust lahkuma pidid ja kuidas A.N niisugustel juhtudel käitus. Samas väärib tähelepanu, et samade tunnistajate kinnituste kohaselt oli A.N hea ja südamlik inimene, kes soovis raskesse olukorda sattunud inimesi aidata, kuid oli range ja nõudis korda. Ü.M kinnituse kohaselt sai tema A.N hästi läbi, kuigi vahepeal oli tal endal A.N ga konflikte alkoholi tarvitamise pärast. Kohtul ei ole alust kahelda XXXXX koduga 5-6 aastat koostööd teinud Kohila Vabakoguduse liikme VV ütlustes, millede kohaselt olid XXXXXX oma reeglid, mille täitmist nõuti ja vahel tuli selleks meestega tõsiselt rääkida. Selleks kutsus A.N vahel tunnistaja kohale. A.N püüdis elu edasi viia oma parima tundmise järgi ja oma nägemusi rakendada s.h. usuteemat au sees hoida. Vahel tuli olla hingehoidjaks ka Alinale endale. Tähelepanu väärivad A.N 20 aastat tundnud ja XXXXX koduga tihedat koostööd teinud tunnistaja VV ütlused, millede kohaselt oli A.N väga soe inimene ja pühendunud kristlikele põhimõtetele, millede läbi püüdis teisi aidata ja soovis, et ka teised mõistaksid nende põhimõtete tähtsust. A.N on tunnistajale öelnud, et kõik inimesed teda ei mõistnud ja ta väga tahtis, et kõik inimesed usuksid jumalat. Tunnistajal ei tekkinud ka mõtet, et S.Lilbokki mitte usaldada. A rääkis S.Lilbokiga seotud probleemidest. Tunnistaja teab, et neil oli sõnavahetusi ja kui S.Lilbok ägedaks läks, siis A tahtis, et ta pöörduks arsti poole. Tunnistaja AIH poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste (t.l. 60 II kd.) kohaselt oli S..Lilbok enamasti abivalmis ja heasüdamlik, kuid vahel ta tõmbus endasse ja ei tahtis olla omaette. Tunnistaja on kuulnud S.Lilboki ja A vahelisi sõnavahetusi ja A on rääkinud, et S.Lilbok ei tahtnud alluda korrale.

Tunnistajate ütlused kinnitavad, et ka A.N pidi taluma raskusi ja üleelamisi S.Lilboki ja teiste XXXXXX kodu elanikega suhtlemisel ja ei kinnita võimalust, et A.N suhtumine ja nõudmised võisid süüdistuses märgitud ajal S.Lilbokis esile kutsuda äkilise hingelisse erutuse. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatud Järvakandi Hooldekodu juhataja TKL ütlustes, milledest nähtub, et tunnistaja pidi 2012.a. A.N palvel kiiresti paigutama hooldekodusse kaks meest, kes tulid XXXXXX kodust. Mehed olid kartlikud, ei soovinud vastu võtta XXXXXX kodust tulnud külalisi, ei tahtnud rääkida elust XXXXXX kodus, keeldusid Järvakandi Hooldekodus elamise ajal osa võtmast A.N poolt pakutud jutlustest ja laagritest. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Ekspertide arvamus kinnitab, et S.Lilbok on süüvõimeline – tal ei esine ühtegi rasket psüühikahäiret, ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslik ega nõdrameelne. Arutatava teo ajal ei olnud tal vaimse seisundi poolest takistusi ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ja tegutsemiseks. Kannatanu vigastuste põhjal saab järeldada, et kõrist pigistades pidi S.Lilbok aru saama ja teadma, et ta võib sellega põhjustada kannatanu surma. Seega tegutses S.Lilbok KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. Kallaletungi vanainimesele elujõulise mehe poolt ei saa õigustada millegagi. Peale kannatanu vanuse pidi S.Lilbok teadma ka tema tervislikku seisundit ja tal võimaluse puudumist toast lahkuda või enda kaitseks midagi ette võtta. Kohtul ei ole küll alust kahelda, et S.Lilbok soovis kannatanuga rääkida ja tuppa minnes tapmise kavatsust tal ei olnud. Tõendatuks saab ka lugeda, et kuriteo ajendiks oli S.Lilboki ärasaatmine XXXXXX kodust 05.jaanuaril 2014.a. Need ajaolud aga ei vähenda S.Lilboki süü suurust. Karistust kergendavateks asjaoludeks saab S.Lilboki tegevuses lugeda vabatahtliku ilmumise süü ülestunnistamisele, oma teo puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse. KarS § 58 p. 3 kohaselt tuleb raskendavaks asjaoluks lugeda teo toimepaneku kõrges eas kannatanu suhtes. Neid asjaolusid arvestades kohus leiab, et õiguskorra huvides peab mõistetav karistus olema kõrgem sanktsiooni keskmisest määrast. Kergendavaid asjaolusid arvestades peab kohus aga võimalikuks mitte kohaldada sanktsioonis ette nähtud suurimat karistuse määra. Ainsaks võimalikuks karistuseks on antud juhul vangistus. Küsimust vangistuse kandmisest vabastamiseks KarS § 73 lg. 1 või 74 lg. 1 alusel antud juhul ei tõusetu. Kohus peab vajalikuks vähendada süüdistatavalt väljamõistmisele kuluvat sundraha kuni 31.detsembrini 2014.a. kehtinud määrani, sest kriminaalasi saabus kohtusse 10.juunil 2014.a. ja kohtuotsuse tegemine 2015.a. oli tingitud kohtuliku uurimise uuendamisest 26.septembril 2014.a. Süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu peab kohus vajalikuks jätta riigi kanda pool kaitsja tasust ja 01.oktoobril 2014.a. määratud ekspertiisi tasu.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Saar Kohtunik

Kaie Gold-Rand Rahvakohtunik

Raul Rähni Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.