Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 05.01.2015. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: S.T ́i süüdistatakse selles, et tema 19.06.2014 kella 14.30 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris lõi oma abikaasat XXXjalaga kahe jala vahele ning kõhu piirkonda, seejärel kätega pea ja kõrvade piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning süüdistatav jätkas kannatanu peksmist ka siis, kui kannatanu oli pikali. Oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustus – vasaku käe III sõrmeluu murd ning pea pindmine vigastus. Samuti tema, 01.08.2014 ajavahemikul 20.00-20.15 Tallinnas, XXXasuvas korteris lõi oma abikaasat XXXrusikaga vastu nägu, samuti käega vastu kannatanu pead, kaela, õlgu ja paremat külge, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – pindmise kaelavigastuse, pindmise kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastuse ning kõhuseina kontusiooni. Seega pani S.T toime teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni järgi kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, kui teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. S.T ́i süüdistatakse selles, et tema 25.06.2014 kella 12.00 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris ähvardas oma abikaasat XXX löömisega ning ütles, et kannatanul tuleks ninaluu puruks lüüa. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.T oli varem olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Samuti tema, 01.07.2014 kella 00.30 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris ähvardas oma abikaasat XXX tapmisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.T oli varem olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Samuti tema, 04.08.2014 kella 19.00 ajal Tallinnas, XXX asuvas korteris ähvardas oma abikaasat XXX tapmisega. Ähvardamise ajal S.T hoidis käes nuga, millega peksis vastu kapi pinda, seejärel viskas noa vastu seina ja ütles uuesti, et lööb kannatanu maha. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.T oli varem olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Samuti tema, 05.08.2014 kella 00.30 ajavahemikul 13.34-14.22 Tallinnas, Raadiku 8/1 asuva maja juures ähvardas oma abikaasat XXX sellega, et lõhub kannatanu korteri ukse ära ja paneb korteri põlema. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.T oli varem olnud kannatanu suhtes vägivaldne.. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.T käitus agressiivselt ja oli varem olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Seega pani S.T toime tapmise, tervisekahjustamise tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.T poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.T-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. S.T pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. S.T-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 504,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks S.T-lt välja mõista kaitsjatasu 504,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises ja väljamõistetava menetluskulu ajatamises. Kaitsja märkis, et S.T on 3 alaealist last, abikaasa on invaliid. Prokurör toetas kaitsja taotlust. Kohus nõustub kaitsja taotlusega ja märgib, et sundraha võib jätta riigi kanda. Lisaks lahendati üldmenetluses kohtusse saabunud asi süüdistatava nõusolekul kokkuleppemenetluses, seega on asja läbivaatamisele kulunud ajaline ressurss väiksem. Kohus leiab, et S.T võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Sundraha võib jätta täielikult riigi kanda. Asitõendid: - 3 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde, nuga hävitada otsuse jõustumisel.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.