lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4036/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4036/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4036/21Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22.detsembril 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-4036

Kohtukoosseis

Kohtunikud Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

D.O ’i süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

Süüdistatav

D.O , ik XXX, Eesti kodanik, emakeeleks vene keel, XXXXXXXXXXX, eluk.

XXXXXXX, XXXX XX-XX, S OÜ XXXXXXX XXXXX

(XX XXXXX), varem kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad, oli kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2014, tõkend elukohast lahkumise keeld

septembri

aasta

otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta ringkonnaprokurör Rainer Amur’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 18. septembri 2014 aasta otsusega üldmenetluse korras tunnistati D.O süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1

kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - D.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.2014, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jäävaks karistuseks määrati vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Määrati, et KarS § 73 lg 1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui D.O 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

2.D.O ’it süüdistatakse selles, et tema 22.03.2014 kella 03.06 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Endla tänaval mootorsõidukit Seat Cordoba Vario registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (0.98 mg/l). D.O rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 12 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 LS § 69 lg.4 p.1) /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. D.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.Apellatsiooni esitas ringkonnaprokurör Rainer Amur Tüür, kes vaidlustab maakohtu otsust süüdistatavale karistuse mõistmisel lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. Prokurör leiab, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises oli suur, asjaolul, et süüdistatav ei ole varem kriminaalega väärteo korras karistatud ei ole tähtsust. Maakohus on jätnud arvestamata üldise õiguskorra kaitsmise huvidega, maakohtu otsus ei anna üldsusele signaali, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Prokurör leiab, et D.O-lt tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta 6 kuuks, palub tühistada kohtuostus süüdistatavale mõistmata jäetud lisakaristuse osas ning mõista taotletav lisakaristus RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
5.Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Ringkonnaprokuröri apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegium on seisukohal, et prokuröri apellatsioonis tõstatatud küsimus lisakaristuse mõistmata jätmisest mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olnud isikule, kes on varasemalt väärteo- ega kriminaalkorras karistamata, ei ole põhimõtteline õiguslik probleem, vaid konkreetse isikule mõistetava karistuse individualiseerimise küsimus. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-122-13, millest tuleneb, et isiku poolt

korduv nõuete rikkumine võimaldab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Pelk viide senisele kohtupraktikale ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb.

6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on arvestanud süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning ka lisakaristuse mõistmata jätmist. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium märgib, et prokuröri apellatsioonist väljaloetav seisukoht, et üldpreventiivsetel eesmärkidel peaks lisakaristust kohaldama kõigi isikute suhtes, keda mõistetakse süüdi KarS § 424 järgi, on vastuolus seadusandja tahtega. Vastasel juhul oleks seadusandja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist teinud KarS § 424 sanktsiooni põhikaristuseks, mis automaatselt kaasneks vangistusele või rahalise karistusele.
7.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov

Sten Lind

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.