1-14-871/42 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada U.P käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 11 kuud 28 päeva. Lisakaristusena võeti U.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks aastaks. Karistuse kandmise algus 16.06.2014 ja lõpp 13.06.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.12.2014. Kinnipidamisasutusest U.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna isikule on määratud vähem kui üheaastane vangistus, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 11.08.2014 osaleb isik xxx kursustel. Enne vangistust elas isik koos vanematega aadressil xxxxxx xxx kuhu soovib elama asuda ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetav on lõpetanud xxx, pärast mida omandas xxx eriala. xxx, omandab xxx. Enne vangistust töötas isik kaupluses xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetaval on lähedastest vanemad ja õed. Isik tunnistab, et tarvitas alkoholi ja seetõttu sõitis joobes olles autoga. On arvamusel, et õppis tehtud vigadest ja suudab edaspidiselt vältida alkoholi liigtarvitamist. Viru Vangla toetab U.P tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetavate lähedasteks ema, isa, kaksikõde ja vanem õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise, kõigi mugavustega, korralikult sisustatud korteriga. Korteris elavad kinnipeetava ema ja isa, kes on nõus kinnipeetavat toetama. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 26.11.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. U.P varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, järjepidevalt KarS § 424 ja 422 järgi ettenähtud liikluskuritegude toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 04.02.2013 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku liikluskuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda 2(4)

eelduslikult vangistuse täiel määral ärakandmises. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. U.P avaldas kohtuistungil, et et ta sai oma õppetundi ja saab aru, et suhtumist alkoholisse tuleb muuta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et U.P tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust omandas süüdimõistetu autolukksepa kutseoskuse Kohtla-Järve kutsekoolis. Isik valdab riigikeelt xxx Süüdimõistetu on kahel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust KarS § 422 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes selles, et isik rikkus liiklusnõudeid ja tekitas sellise rikkumise tõttu ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 8-9) nähtub, et U.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Väärteokaristused puuduvad. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga – isikul oli probleeme alkoholiga. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ja seega tuleb süüdimõistetut tunnustada (RKKKm 3-1-1-9106 p 8.1). Positiivseks tuleb ühtlasi lugeda asjaolu, et kinnipeetav osaleb alates 11.08.2014 xxx kursustel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 14.11.2016. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil Salu 5-12 Kohtla-Järve. Vanemad on nõus süüdimõistetut toetama. Garanteeritud töökoht isikule puudub. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses on üsnagi head – isikul on kindel elukoht ning lähedaste toetus . Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. Isik on vangistuses tegelenud enesetäiendamisega, asudes riigikeele xxx kursustele. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust alates 16.06.2014 ja karistusaja lõpp on 13.06.2015. Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud ca 6 kuud, mis on üle poole talle mõistetud karistusest. Karistusaja lõpuni on jäänud on jäänud natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, 3(4)