G.L süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. veebruari 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga
Prokurör
Prokuröri abi Henrik Esse
Süüdistatav
G.L , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht: XXX, keskharidus, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud ühel korral.
Kaitsja
vandeadvokaat Kaido Kooga
RESOLUTSIOON:
1.Viru Maakohtu 17.02.2014 otsus jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo K. Kooga kasuks 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot) vandeadvokaat Kaido Kooga poolt süüdistatav G.L-i apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja G.L-ilt . Süüdistatavalt välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
1.Viru Maakohtu 17.02.2014 otsusega mõisteti G.L KarS § 422 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati G.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 04.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud 28 päeva vangistust täitmisele ning G.L-ile mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti G.L-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks.
2.G.L-ile on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, rikkudes liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ja liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, 18.08.2013 kella 18.20 ajal Ida-Virumaal Jõhvi vallas Ahtme - Rausvere tee 6-ndal kilomeetril, juhtides sõidukit MB CLK 320 reg nr XXX , sõitis lauges parempoolses kurvis teelt välja vasakusse teekraavi ning vastu seal olevaid suuri põllukive, mille tulemusena sõiduk tõusis õhku ja maandus 15 meetri kaugusele paremale küljele. Sündmuskohalt viidi SA Ida-Viru keskhaiglasse sõidukis kaasreisijana viibinud M.T. , kellel ekspertiisiaktiga tuvastati rangluu ja rinnakupideme kinnised murrud, peensoolekinnisti rebend ja sigmakäärsoole kinnisti rebend, vasaku põlveliigese pehmete kudede põrutus. Ekspertiisiakti nr 13E-IDI0062 kohaselt tuvastati, et eelnimetatud vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustasid M.T. ile eluohtliku tervisekahjustuse. G.L tuvastati vastavalt 30.08.2013 SA Ida-Viru Keskhaigla uuringuaktile nr 2739T veres etanoolisisaldus 2,73 ±0,06 mg/g kohta. Seega juhtis G.L mootorsõidukit liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes. G.L, rikkudes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõudeid ja tekitades sellise rikkumise tõttu ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.Maakohus leidis, et kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud G.L-i süü KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu seisukohad G.L-i poolt toime pandud kuriteo osas on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.17.02.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas G.L ennast süüdi. Kannatanul M.T. il süüdistatava vastu pretensioone ei ole ning tema süüdistatava karistamist ei soovi.
3.2.Maakohtu hinnangul on kogutud tõenditega (teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt, kannatanu ülekuulamise protokoll, süüdistatava istungil antud ütlused) tuvastatud, et G.L juhtis 18.08.2013 Ahtme - Rausvere teel Jõhvi vallas mootorsõidukit joobeseisundis. Uuringuakti kohaselt oli 18.08.2013 G.L-i veres etanoolisisaldus 2,73+/- 0,06 mg/g kell 19:11, mis on LS -2-
§ 69 lg 4 p 1 mõttes alkoholijoove. Alkoholi tarvitamist ei eitanud ka süüdistatav ja kinnitas asjaolu, et pärast kange alkoholi tarvitamist asus ta mootorsõidukit juhtima.
3.3.Süüdistuse kohaselt rikkus süüdistatav ka LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/t. Ühtegi tõendit, et süüdistatava kiirus oleks suurem kui 90 km/t ei ole kohtule esitatud. Süüdistatav ise on kinnitanud, et kiirus ei olnud suurem kui 90-100 km/t. Maakohus ei saa aga selle ütluse pinnal lugeda tuvastatuks, et kiirus oli lubatust suurem. Süüdistatava ütlused kiiruse osas on umbmäärased ja ühestki teisest tõendist ei leia kohus kinnitust, et kiirus oleks olnud lubatust suurem. Seega leiab maakohus, et LS § 50 lg 3 p 1 rikkumine ei ole tõendatud
3.4.Ekspertiisiaktist, mille kohaselt sai kannatanu M.T. liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud vigastused, nähtub inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. KarS § 118 sätestatud raske tervisekahjustuse kataloogist tulenevalt on raske tervisekahjutus selline, millega on põhjustatud oht elule. Maakohus leidis, et ekspertiisiakt on lubamatu tõend, sellele tõendile ei saa tugineda kohtuotsuse tegemisel. Kohus jätab lubamatu tõendi tõendite baasist välja ja seda järgmistel põhjustel.
3.4.1.KrMS § 107 lg 3 p 2 kohaselt esitatakse ekspertiisiakti põhiosas uuringutulemuste hindamiste andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud asjaolule, et ekspertiisiakt, mis ei sisalda eksperdipoolset põhjendust, ei ole tõendina lubatud (RKKKo lahend 3-1-1-79-10).
3.4.2.Ekspertiisakti osas, mis kannab pealkirja eksperdiarvamuse põhjendus, puudub tegelikult igasugune põhjendus, põhjendusi pole avatud ka ekspertiisiakti muudes osades. Eksperdiarvamuse põhjendusena on esitletud vigastuste loetelu ja toodud on vigastuste tekkimise mehhanism. Ühtegi põhjendust, miks ekspert leiab, et vigastused - parema rangluu ja rinnakupideme kinnised murrud, peensoolekinnisti rebend ja sigmakäärsoole kinnisti rebend, vasaku põlveliigese pehmete kudede põrutus – on oma kogumis eluohtlikud, esitatud ei ole.
3.4.3.Arvamuse p 4 ja 5 kohaselt loetletud vigastused on kogumis eluohtlikud vastavalt VV 13.06.2002 määruse nr 266 tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 alusel. Kohus märgib, et mainitud korra § 7 lg 2 näeb ette tervisekahjustused, mis on eluohtlikud. Ükski ekspertiisiaktis mainitud kehavigastus ei kuulu nimetatud korra § 7 lg 2 sätestatud loetellu. Seega puudub alus väiteks, et kannatanul esinenud tervisekahjustus oleks eluohtlik korra § 7 lg 3 alusel.
3.4.4.Seega tõendeid, mis kinnitaksid kannatanul tekkinud tervisekahjustuse eluohtlikkust, kohtule esitatud ei ole. Maakohus asus seisukohale, et ükski menetluspool, kaasa arvatud süüdistatav ja tema kaitsja, ei ole kunagi vaidlustanud tervisekahjustuse eluohtlikkust. Kohus võtab asjaolu, et kannatanul tekkinud tervisekahjustus on eluohtlik, faktina, mille kohta puudub osalistel vaidlus.
3.5.Maakohtul ei ole alust kahelda kirjalike tõendite usaldusväärsuses, need ei ole omavahel vastuolus ja ühtivad ka süüdistatava enda ütlustega. Analüüsinud tõendeid kogumis loeb maakohus tuvastatuks, et G.L juhtis 18.08.2013 mootorsõidukit olles alkoholijoobes ehk rikkus LS § 33 lg 11 p 2, sõitis teelt välja kraavi ja vastu kive, maandus paremale küljele, liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu M.T. raske tervisekahjustuse parema rangluu ja rinnakupideme kinnised murrud, peensoolekinnisti rebendi ja sigmakäärsoole kinnisti rebendi, vasaku põlveliigese pehmete kudede põrutuse. Eeltoodu alusel on G.L realiseerinud KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu.
-3-
3.6.Kriminaalasja raames ei ole vaidlust selle üle, et rasked tervisekahjustused olid tekitatud ettevaatamatusest. Sellega nõustus ka maakohus. Süüdistatava tahtlust tervisekahjustuste tekitamisel tuvastatud ei ole.
3.7.Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlustest kooskõlas selgub, et nad olid järvel, tarvitasid seal kanget alkoholi 3-4 tunni vältel, seejärel otsustasid kutsuda kaine juhi, kes nad koju viiks, jõudis maakohus nende ütluste pinnal järeldusele, et G.L rikkus LS § 33 lg 11 p 2 otsese tahtlusega. G.L oli juba karistatud joobeseisundis juhtimise eest ning tema ise tunnistas kohtus, et tarvitas kanget alkoholi eelnevalt – need asjaolud viitavad maakohtu arvates sellele, et isik teadis, et ta oli joobeseisundis, samuti teadis, et joobes juhtimine on keelatud. Eeltoodu alusel on KarS § 422 lg 1 subjektiivne koosseis täidetud.
3.8.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. G.L-i tegu on õigusvastane, süüdistatav on süüdiv ja täisealine.
3.9.Maakohus leidis, et isiku süü on keskmisest väiksem, kuna süüdistatav ei ole põhjustanud süüteokoosseisus ette nähtud raskeimat tagajärge (surma). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustusi, mis olid eluohtlikud nende tekitamise momendil. Maakohus leidis, et süüd raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus luges KarS § 57 lg 1 p-de 3 ja 9 alusel kahetsust ja leppimist kannatanuga kergendavateks asjaoludeks.
3.10.Karistuse määramisel arvestas maakohus ka sellega, et 03.02.2013 juhtis süüdistatav autot joobeseisundis ning Viru Maakohtu 04.02.2013 otsusega asjas nr 1-13-1045 mõisteti G.L süüdi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust katseajaga kolm aastat. Teise kuriteo pani süüdistatav toime 18.08.2013 ehk katseajal, alles kuue kuu möödumisel pärast kohtuotsust, ning juhtis jälle autot joobeseisundis. Eelmine karistus oli vangistus, millest G.L oli tingimuslikult vabastatud, mis aga ei avaldanud süüdistatavale vajalikku mõju.
3.11.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süüdistatava terviseseisundist tulenevaid riske. Kuigi kriminaalasjas puuduvad süüdistatava terviseseisundi dünaamikat kajastavaid andmed, nähtub SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist nr 1031, et 18.08.2013 diagnoositi süüdistataval lülisamba nimmeosa murd. Kuna süüdistatav ise ega tema kaitsja ei teinud ühtegi pingutust, et tõendada süüdistatava enda kuriteo tagajärjel raskelt kannatada saamist ja selle alusel taotleda KarS § 80 alusel karistusest vabastamist, arvestab kohus karistuse mõistmisel, et karistuse suurus ei tohiks olla selline, mis tekitaks süüdistatavale põhjendamatuid kannatusi, arvestades tema terviseseisundit.
3.12.Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine. Kuna kohus leidis eelnevalt, et isiku süü on alla keskmise, siis tuleb ka lisakaristust kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et G.L-ile tuleb mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. G.L-i kaitsja apellatsioon
4.G.L-i kaitsja taotleb: maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse osalist tühistamist ja tema süüdi tunnistamist KarS § 423 lg 1 alusel ; G.L-ile kergema karistuse mõistmist rahalise karistuse või tingimisi vangistuse näol; perearst G.L. lt G.L-i liiklusõnnetusega seotud andmete väljanõudmist; alternatiivselt KarS § 69 (üldkasulik töö) või § 80 (karistusest vabastamine, kui isik on kuriteo tagajärjel raskelt kannatanud) kohaldamist. -4-
5.Apellatsiooni kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu on G.L-ile mõistetud põhikaristus liiga raske. Maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusastmele ning süüdistatava isikule. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaitsja on seisukohal, et G.L-i süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi. Apellatsioonis toodu kohaselt ei saa joove iseenesest olla põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Põhjuslikus seoses võivad olla joobest põhjustatud juhtimisvead, tähelepanu hajumine, vähenenud reaktsioonikiirus vms, kuid selliseid asjaolusid pole kohtulik uurimine tuvastanud. Tuginedes süüdistatava ning kannatanu ütlustele, leiab kaitsja, et teelt väljasõidu põhjuseks võis olla teel asuv lahtine killustik või auto tühi rehv. Nimetatud asjaolud võivad kaitsja hinnangul olla liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. Kuid need asjaolud ei tulenenud süüdistatava tahtlikust tegevusest, vaid ta rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest ja seetõttu oli G.L-i süüditunnistamine KarS § 422 lg 1 järgi ebaseaduslik ning põhjendamatu. Tunnistades G.L-i süüdi KarS § 423 lg 1 järgi, ei oleks kohus saanud kohaldada KarS § 73, sest § 73 lg 1 kohaselt ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna G.L pani kuriteo toime ettevaatamatusest, siis 04.02.2013 mõistetud karistust täitmisele ei pöörata ning KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaitsja G.L-ile karistuseks rahalist karistust või vangistust sellest tingimisi vabastamisega.
5.2.Alternatiivselt taotleb kaitsja KarS § 69 kohaldamist. G.L kahetseb toimepandut ning on kannatanuga leppinud, seega esinevad KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud. Lisaks, on kannatanu väljendanud seisukohta karistuse suhtes ning palus süüdistatavale kergemat karistust. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et G.L-i karistamine reaalse vangistusega ei ole põhjendatud ning kohaldada tuleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
5.3.Teise alternatiivina taotleb kaitsja KarS § 80 kohaldamist. G.L sai ka ise liiklusõnnetuses kannatada, hetkel on vormistamisel töövõimetuse määramine. 20.03.2014 pöördus apellant kirjaliku teabenõudega süüdistatava tervisliku seisundi kohta oma perearsti G.L. poole, kuid viimane vastas suuliselt G.L-ile, et ta saab terviseandmeid esitada ainult kohtu nõudmisel. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaitsja kohtult terviseandmete väljanõudmist. Prokuröri vastuväide apellatsioonile
6.Prokurör ei nõustu G.L-i kaitsja apellatsioonis tooduga, palub jätta apellatsiooni rahuldamata ning Viru Maakohtu 17.02.2014 otsuse muutmata. Prokuröri seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Prokurör nõustub Viru Maakohtu otsusega, kus kohus on põhjendatult järeldanud, et G.L rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis sõidukit juhtida. KarS § 422 lg 1 järgi on liiklusnõuete rikkumine tahtlik, kui see pandi toime vähemalt kaudse tahtlusega. Viru Maakohus on 17.02.2014 otsuses märkinud, et G.L rikkus LS § 33 lg 11 p 2 otsese tahtlusega. Seega leidis kohus, et G.L rikkus liiklusnõuet raskema tahtlusega, kui KarS § 422 lg 1 järgi on nõutav vastutuse tekkimiseks. Prokurör lisab, et G.L teadis, et joobes juhtimine on KarS § 424 järgi kuritegu, kuna teda oli ligikaudu pool aastat varem selle eest kohtulikult karistatud tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.
6.2.Erinevalt apellatsioonis toodust, mille kohaselt puudub põhjuslik seos mootorsõiduki joobes juhtimise ja tagajärje, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise vahel ning liiklusõnnetuse -5-
põhjuseks võis olla killustik tee peal, katkine velg või tühjaks läinud rehv, on prokurör teisel seisukohal. Prokurör leiab, et antud juhul on põhjuslik seos olemas, kuna tagajärg on süüdistatavale objektiivselt omistatav. Seejuures on aluseks kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolu, et G.L juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mis ületas kriminaliseerimise piiri olulisel määral. G.L , asudes niisuguses joobeseisundis sõidukit juhtima, lõi objektiivse ohu liiklusavarii tekkimiseks ja raske tervisekahjustuse põhjustamiseks. Tagajärg on objektiivselt omistatav, kuna esineb õigusvastasusseos: võib eeldada, et tagajärg oleks jäänud saabumata, kui G.L oleks juhtinud sõidukit kaines olekus. Viru Maakohus on õigustatult põhjusliku seose hindamisel märkinud, et piisava kogemusega kaine autojuht ei kaota juhitavust kuival teel valgel ajal, kui ei esine mingit põhjust, mis sunniks juhti teelt kõrvale kalduma. Apellandi poolt viidatud muud asjaolud, mis võisid põhjustada antud juhul tagajärje, on maakohtu poolt käsitletud. Nimelt märkis kohus, et niisuguseid asjaolusid ei ole kriminaalasja raames tuvastatud. Tagajärg on G.L-ile objektiivselt omistatav ka seetõttu, et olles teadlikult tarvitanud kanget alkoholi, ületas ta mootorsõidukit juhtima asudes ja liiklusesse minnes lubatud riske olulisel määral. Viru Maakohus järeldas põhjendatult, et G.L-i tegevust mõjutas alkohol ning liiklusnõuete rikkumine joobeseisundis oligi põhjus, miks juht ei suutnud autot teel hoida ja toimus raske tagajärjega liiklusõnnetus.
6.3.Prokurör leiab, et G.L-ile mõistetud karistus on põhjendatud ning vastab süüdistatava süü suurusele. Lisaks teo raskusele ning karistust kergendavatele asjaoludele peab kohus karistuse mõistmisel arvesse võtma ka süüdistatava isikust tulenevaid ohtusid. Prokurör juhib tähelepanu asjaolule, et G.L-i puhul on jätkuvate õigusrikkumiste oht kõrge: varasemalt on teda karistatud 04.02.2013 KarS § 424 järgi, käesolev kuritegu on toime pandud 18.08.2013, s.o võrdlemisi lühikese ajavahemiku pärast ja katseajal.
7.Prokurör esitas 15.04.2014 täiendava kirjaliku arvamuse, mille kohaselt on Viru Maakohus, arvestades G.L-i süü suurust, õigustatult karistanud teda reaalse vangistusega. Lisaks rõhutab prokurör, et G.L-i poolt 04.02.2013 ja 18.08.2013 toime pandud teod on samaliigilised, kuna tegemist on liiklussüütegudega, mis on toime pandud alkoholijoobes, kuid arutatavas kohtumenetluses olev süütegu on G.L-i poolt toime pandud ohtlikumalt, põhjustades raske tagajärjega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu lahendi, esitatud apellatsiooni, prokuröri vastuväidete ja täiendavate seisukohtadega, uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas kohtuistungi protokolli ning hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et Viru Maakohtu 17. 02. 2014 otsus on seaduslik ja apellatsioonis toodud argumendid ei too kaasa otsuse tühistamist. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kriminaaltoimiku materjalide ja tõenditega põhjalikult tutvunud ja oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega nõustub, ei korda ringkonnakohus neid täielikult ja vastab vaid apellatsioonis esitatud olulisematele väidetele. Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 31-1-48-11).
-6-
Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha G.L-ile esitatud süüdistuse osas (I), annab hinnangu G.L-ile mõistetud karistusele (II) ning seejärel lahendab apellatsioonis esitatud taotluse (III). Viimasena lahendab ringkonnakohus menetluskuludesse puutuva (IV) ning seejärel sedastab apellatsioonimenetluse tulemused (V). Nendes küsimustes on ringkonnakohtu seisukohad järgmised. I
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud taotlusega ümberkvalifitseerida G.L-i pool toime pandud kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi. Ringkonnakohus jagab maakohtu põhjendusi ja järeldust, et G.L on toime pannud KarS § 422 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus on põhjalikult ja analüüsivalt käsitlenud otsuse põhiosas (lk 79-81) liiklussüüteo objektiivset ja subjektiivset koosseisu ja ringkonnakohus soostub sellekohaste järeldustega. Põhjuslik seos liiklusnõuete rikkumise ning inimesele tekitatud raske tervisekahjustuse vahel on ringkonnakohtu hinnangul olemas. Juhtides mootorsõidukit joobes olekus, eiras G.L LS § 33 lg 11 p 2, rikkudes ilmselgelt liiklusohutust. Juhul, kui G.L oleks sõidukit juhtinud kainelt, ei oleks kannatanule raskeid tervisekahjustusi tekitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatuga, mille kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit autol esineda võiva rikke või halbade teeolude kohta, mis oleksid võinud liiklusõnnetuse põhjustada. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus maakohtu otsuses toodut, mille kohaselt on üldteada, et alkohol mõjutab inimese tähelepanelikkust ning häirib reaktsiooni. Tuginedes eeltoodule ning maakohtu otsuse põhjendustele, leiab ringkonnakohus, et põhjuslik seos KarS § 422 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemiseks on G.L-i poolt toime pandud teos olemas. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et G.L , tarvitades teadlikult kanget alkoholi ja viies end sellega raskesse joobeseisundisse ning seejärel asudes juhtima mootorsõidukit, rikkus LS § 33 lg 11 p 2 otsese tahtlusega. G.L, tarvitades kanget alkoholi mitme tunni vältel, oli teadlik enda joobeseisundist ning asjaolust, et mootorsõiduki joobes juhtimine on keelatud. Veelgi enam ilmestab antud olukorda ja süüdistatava käitumismustrit see, et G.L on varasemalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. Asja materjalidest tulenevalt ei ole kahtlust selles, et G.L rikkus LS § 33 lg 11 p 2 sätestatut tahtlikult.
10.Kuna ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtu kvalifikatsiooniga KarS § 422 lg 1 järgi tahtlikult toimepandud süüteona ning ümberkvalifitseerimise taotlus KarS § 423 järgi jääb tagajärjetuks, siis ei võta ringkonnakohus edasiselt seisukohta apellatsioonis taotletud KarS § 73 võimaliku kohaldamise osas, mis oleks tulnud kaalumisele olukorras kui ringkonnakohus oleks tunnistanud süüdistatava süüdi kergemas liiklussüüteos. Ringkonnakohus märgib, nõustudes maakohtu otsuses esitatuga, et täitmisele pööramisele kuulub varasemalt Viru Maakohtu 04.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus ning karistusest tingimisi vabastamine on käesoleval juhul välistatud. II
11.Alternatiivselt taotleb kaitsja KarS § 69 kohaldamist ning G.L-ile määratud vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatuga ning märgib vastuseks järgmist. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et G.L kahetseb kuriteo toimepanemist ning on kannatanuga leppinud, kuid arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (joobes -7-
juhtimine ning raske tervisekahjustuse tekitamine) ja seda, et G.L on ka varasemalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud, on vangistuse asendamine üldkasuliku tööga siiski välistatud. Teise alternatiivina on apellatsioonis taotletud G.L-ile rahalise karistuse mõistmist. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kus isik on korduvalt mootorsõidukit joobes olekus juhtinud ning arvestades käesolevaid asjaolusid, kus isik tekitas kannatanule joobes juhtimise tagajärjel raske tervisekahjustuse, on rahalise karistuse mõistmine välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole G.L talle varasemalt mõistetud ning tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistusest vastavaid järeldusi teinud. Eelmine karistus oli ilmselgelt liiga leebe. G.L on osutunud korduvalt isikuks, kes kõikeeiravalt asub joobeseisundis sõidukirooli. Kohus peab taoliste isikute käitumise osas andma üldpreventiivse signaali ühiskonna kõigile liikmete ning joobeseisundis juhirooli asujad peavadki arvestama riigipoolsete karmide sanktsioonidega, sealhulgas reaalse vangistusega. Apellatsioonis toodud asjaolu, et kannatanu on oma seisukohta karistuse osas väljendanud ning süüdistatavale kergemat karistust palunud, on maakohus karistuse mõistmisel ja motiivides arvestanud. Rõhutada on lõpuks vaja ka varasemalt Viru Maakohtu 04.02.2013 otsusega mõistetud karistust, mis käesoleval juhul pööratakse täitmisele. III
12.Apellant on taotlenud ringkonnakohtult perearst G.L. lt G.L-i terviseandmete väljanõudmist. Kohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtus lühimenetluses olevas menetluses ei ole võimalik uusi tõendeid esitada. Tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (RKKKo nr 3-1-1-9913). Kuna kohus ei tuvastanud apellatsioonis väidetud menetlusõiguse rikkumisi, jääb täiendavate tõendite väljanõudmise taotlus rahuldamata. Siiski osundab ringkonnakohus maakohtu otsuses esitatule, mille kohaselt arvestas maakohus G.L-ile karistuse mõistmisel muuhulgas seda, et karistuse suurus ei tohiks olla selline, mis tekitaks süüdistatavale põhjendamatuid kannatusi, arvestades tema terviseseisundist tulenevaid riske (lk 81 pöördel). Maakohus oli teadlik, et 18.08.2013 diagnoositi süüdistataval lülisamba nimmeosa murd. Seega on maakohus arvestanud süüdistatava tervislikku seisundit ja see asjaolu pole jäänud tähelepanuta. IV
13.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.G.L-i kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt G.L-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
13.2.KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, -8-
kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab G.L hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot.
13.3.Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eeltoodust jäävad G.L tekkinud menetluskulud isiku enda kanda. V
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.02.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-9-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.