Kohtulahend

-

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. 1.5 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Roman Hansenil menetluskulud summas 1965,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 163,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 172,50 eurot. 1.6 KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel Roman Hansenile kuuluv sularaha summas 120,00 eurot. 2.1 Anželika Karelina süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. 2.2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Anželika Karelina eelvangistuses viibitud aeg 15.07.2014, s.o 1 (üks) päev, ning kandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 2.3 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva täitmisele pööramata tingimusel, et Anželika Karelina ei pane temale määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Anželika Karelinale määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.12.2014. a. 2.5 Anželika Karelina suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.6 Anželika Karelinalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 72,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot. 2.7 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Anželika Karelinal menetluskulud summas 604,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 50,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 54,50 eurot.

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Anželika Karelina ́t süüdistatakse selles, et tema ei allunud 15.07.2014 a kella 14.50 ajal Anželika Karelina ja Roman Hansen ́i ühises elukohas Tallinnas aadressil XXXvahetult peale Roman Hansen ́i narkokuriteos kahtlustatavana kinnipidamist ja vahetult enne eelnimetatud aadressil kell 15.41 alanud läbiotsimist end eelnevalt tutvustanud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse üleminspektori Valeri XXX poolt seoses Valeri XXXametikohustuse täitmisega antud korraldusele paigale jääda. Nimelt hakkas Anželika Karelina vastupidiselt üleminspektori Valeri XXX poolt antud korraldusele köögi suunas liikuma ning lõi tema liikumist takistavale üleminspektorile Valeri XXX jalaga vasaku jala reie ülaosa ja kubeme piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Anželika Karelina kannatanule Valeri XXX füüsilist valu. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega pani Anželika Karelina toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Roman Hansen ja tema kaitsja Jugans Grossmann ja süüdistatav Anželika Karelina ja tema kaitsja Juho-Enn Aule sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Roman Hansen ́i süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Roman Hansen ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 15.07.2014 a, s.o mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Roman Hansen ́i nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud järgmine vara: sularaha kokku summas 120 eurot, mis on Harju Maakohtu 25.09.2014 a määrusega nr 1-14-7959 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Anželika Karelina süüditunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 15.07.2014 a, so 1 päev ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 kuu 29 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsjad ja prokurör jäävad kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Roman Hansen kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning Anželika Karelina kuulub KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele. Roman Hansenile ja Anželika Karelinale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 25.09.2014 määrusega on arestitud Roman Hanseni vara – sularaha summas 120,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb Roman Hansenilt KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Roman Hansen ei tööta. Maksu- ja Tolliametil andmetel 2013. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 168,00 eurot. Samuti EMTA andmetel on detsembris 2013 XXX AS teinud Roman Hansenile väljamakse summas 177,94 eurot. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et isik teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Roman Hanseni legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Roman Hansen ei ole tõendanud seda, et nimetatud sularaha oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. Roman Hansen on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusolekul nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Roman Hansenilt 120,00 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seoses Roman Hanseni süüdistusega on asjas teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 14.08.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0951. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 228,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 4 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist

nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 4 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (I kd tl 26). PPA 17.07.2014 ekspertiisimääruse kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks plekist karp, milles 1 minigrip kilekott pulbrilise ainega. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 1 proov. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Roman Hansenilt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule - DNA ekspertiisi nr 14E-GE0951 kulu summas 57,00 eurot (1x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 171,00 eurot (228-57) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Samuti seoses Roman Hanseni süüdistusega on teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille kohta on koostatud 18.08.2014 ekspertiisiakt nr 14E-AN0767. Ekspertiisi maksumus on 756,00 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Roman Hansenilt. Menetluskulud seoses Roman Hanseni süüdistusega: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 264,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 813,00 eurot; KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Kokku 1965,50 eurot. Menetluskulud seoses Anželika Karelina süüdistusega: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 72,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 532,50 eurot. Kokku 604,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Roman Hanseni kaistja esitas kohtule taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja nende ajatamiseks maksimaalsele perioodile, kuivõrd süüdistataval puudub igasugune vara. Kohus leiab, et Roman Hanseni on võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Lisaks sellele on süüdistatav sõlminud kokkuleppes oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, nõutava karistuse liigi ja määraga ning on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes on ära toodud kriminaalmenetluse kulude suurused liikide kaupa. Kohtuistungil süüdistatav nõustus kokkuleppega, väljendades kokkuleppes oma tõelist tahet ja nõustunud temalt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Eeltoodust johtuvalt Roman Hanseni taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd selleks puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Roman Hansenil tuleb kanda pikk vanglakaristus. Kuigi tema töötamine vanglas ei ole välistatud, ei ole tal võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda. Anželika Karelina sissetulek kuus on 500-600 eurot. Igakuised väljaminekud on 150-200 eurot (kaks laenu). Menetluskulusid suudab tasuda igakuiselt 50-60 euro ulatuses. Võttes arvesse

Anželika Karelina majanduslikku olukorda, ei ole tal võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb: Roman Hansenil menetluskulud summas 1965,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 163,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 172,50 eurot. Anželika Karelinal menetluskulud summas 604,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 50,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 54,50 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt Kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 421 kohaselt kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat:

-

narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le; plekist karp, minigrip kilekott, digitaalkaal, mõõtelusikas, lõiketerad, fooliumkuulikesed, 1,59 grammi sahharoosi pabervoldikus, fooliumpaberist tükid, fooliumpaberirull, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.